plika

Lusik käes!

Kõigepealt: käisime arstil. 4 kuud ja 19 päeva – 7,02 kg ja 66 cm 🙂

Kaalu-pikkuse kõvera järgi olevat kaalu liiga vähe juurde tulnud, arst soovitas hakata lisatoitu juurde pakkuma. Ma ise küll ei arva, et Plika liiga vähe kaaluks, aga lisatoiduga tuleb viiendal kuul ju nagunii harjutama hakata, nii et eks me siis hakka varsti poolt porgandit hautama 😉

Järgmine arstiaeg on täpselt poole aasta sünnipäeval.

Õhtul oli lusikatseremoonia. Ma pole kunagi ühes kohas korraga nii palju väikeseid lapsi näinud! Plika oli otse loomulikult kõige armsam 😛

Üleüldiselt tuli heldimuspisar silma, et ma olen just tartlane ja võin uhkusega raekotta lusika järele minna ning linnapeaga pilti teha – Pärnus ja Tallinnas oleks ilmselt mõnel õhtul pärast tseremooniat pimeduskatte all lusika järele hiilinud, et mind ometigi SELLISES kohas ei nähtaks.

Okei, see oli nüüd arusaadavalt kunstiline liialdus, aga tseremooniale poleks nois linnades igal juhul läinud, pildistamisest rääkimata.

Eks me siis nüüd ootame seda pilti. Ei mäleta ainult täpselt, mis ajast neid kätte sai.

Üritasin lusikast ka pilti teha, aga ei tulnud head – las siis jääda, ei viitsi rohkem klõpsida.

Käisime pärast tseremooniat Creppis söömas. Katsil oli õigus – nende salatid ON suured. Ma ei jõudnud enda oma äragi süüa (aga mu isu pole noil päevil veel täielikult taastunud, sellepärast ehk) – Mehele ei valmistanud ka minu salati ära söömine mingeid probleeme.

Hiljem ägisesime kumbki oma magustoidu taga – mina sellepärast, et ei jõudnud süüa, tema sellepärast, et nii hea oli. Tähendab, minul oli ka hea – vaniljejäätis maasika toormoosiga – aga kõht oli lihtsalt niiii täis. Ma vist polekski magustoitu võtnud, aga kui Mees nägi pannkooki oma kolme lemmiku – banaani, šokolaadi ja mandlitega – ei saanud ta seda ometi söömata jätta ja kuidas ta siis üksi…

Pärast õgardlust ei viitsinud me ometigi pimedas jala koju veereda, kasutasime hoopis Runni ära ja võtsime ühtlasi Piia skänneri auto peale – tahtsin seda juba mõni aeg tagasi laenata. Saan nüüd mõned ägedamad lapsepõlvepildid sisse skännida, ammu olen seda teha tahtnud. Eks ma mõne aja pärast siis näita teilegi 😉

Hetki

Eile pärastlõunal:

Eile õhtul:

Täna hommikul:

Pilte on veel ja juttu ka, aga mina olen liiga väsinud 🙂

Heal lapsel mitu nime, vol 2

vol 1

List on vahepeal täienenud:

Maasikas, Maasu, Ellu, Tibu(linnu), Tibuleele, Tupsu -> Tupu -> Pupu(leele) -> Bubu(leele) -> Pupskin, Buubek, Bubuulja, MUPO, Sibelius, Kägu, Mumm(u)

Pupskin, Buubek ja Bubuulja on juba vanemad nimed, Pupu/Bubu teisendused. Mupo ilmselt ka sarnase kõlaga (ei, Pips, me ei mõnita oma last). Sibelius on ta siis, kui sibeleb. Kägu on Mehe väljamõeldis, ei tea kust tulnud – pealegi hääldab ta seda pool ajast pigem Käku.

No ja Mumm või Mummu on minu praegused lemmiknimed – ei saa arugi, kust tulid, aga on hästi külge jäänud.

Nii et reaalselt on praegu kõige popimad nimed Mumm, Mummu, Bubu ja Pupu, vahel ka Kägu ja Sibelius. Ülejäänud veel harvemini, aga vahel siiski.

Ootan endiselt huviga järgmiseid nimesid 😉

Scroll to Top