plika

Rääkides sünnipäevatrikkidest, siis Plika oli eile hommikul voodis 90 kraadi vale nurga all ehk mitte pikkupidi, vaid risti. Mees väitis, et ta olevat juba magama pannes natuke viltu jäänud, aga kindlasti mitte nii palju. Koos tekiga oli ennast kuidagi siblinud… Muljetavaldav.

Viimaste päevadega oleme avastanud, et ta jääb paremini magama, kui ta kõhuli panna. Ööseks muidugi ei julge, aga päeval on vahel täitsa hea, kui on vaja, et ta pärast tissi-mähkimist kähku tuttu jääks – sest meil on ometi oma elu ka elada, eks 😛

Kessu tõi meile täna Liisilt rinnapumba. Proovisime kohe ära ka – saime Plika tissitamise ajal ja pärast seda kokku 70 ml piima kõrvale panna. Esimese korra kohta päris hea mu meelest. Läks sügavkülma, neljapäevaõhtuseks varuks – mu emal on reedest esmaspäevani Tartus töö ja ta vist jäi nõusse juba neljapäeva õhtul tulema, sest me tahaks Mehega kangesti välja minna – sünnipäevad ja klubi avamised ja… Nüüd tuleb veel välja mõelda, kuidas Plika piima saama hakkab, kas pudelist, lusikast või süstlast. No seda on veel paar päeva aega kaaluda.

Igatahes on pump üks väärt asi, ma olen täitsa vaimustuses. Suurimad tänud sulle, Liis!

Tänane teine suur tänu läheb Kaderile, kes Plikale gaasirohtu saatis, mis ta enda pisikesel kasutamata jäi – saime selle just täna kätte. Üldiselt on ikka täitsa uskumatu (ja tore!), kui palju nõu ja abi ma olen saanud sõpradelt ja blogisõpradelt ja üldse 🙂

Käisime täna Mehega Konsumis, kus Plika suutis vankris üles ärgata ja nuttis kogu tee koju. Päris pikk maa oli ka veel. Uus kogemus, seni on ta väljas olles alati maganud. Nii raske on kuulata, kui ta nutab ja midagi teha ka ei saa… Tegime sellist kiirkõndi läbi linna, et läheb täitsa trenni eest kirja.

Ja siis mulle tundus, et ta ei saanud kõhtu täis, sest olin paar tundi varem ju mõlemad rinnad võrdlemisi korralikult tühjaks pumbanud. Imes ühte ja teist, jauras ikka… Andsin siis jälle esimest ja lõpuks paistis rahule jäävat… Praegu igatahes magab.

Sellised väikesed tähelepanekud siis täna. Ise ka irvitan, kuidas peale titejutu enam miskit muud rääkida pole 😉

Plika sai täna ühekuuseks. Et päev ikka meeldejääv oleks, on ta võimalikult palju jauranud – praktiliselt terve päeva üleval olnud, maganud vaid pärast söögiaegu põsk vastu tissi… Ja õues vankris oli muidugi ka ülihea uni.

Ühtlasi ei tekkinud terve päeva jooksul sellist momenti, et oleks saanud teda ärkvel olles ja mitte nutuhoos pildile püüda… Aga ühel harvadest unemomentidest küll.

Haide käis hommikul külas. Plika sai jälle kingitusi – pisikese nunnu jõulutähe ja krabiseva raamatu, mis peaks teda õige varsti lõbustama hakkama. Pilti pole, sest päeval ei teinud ja nüüd on toas pimedus ja vaikus, et teda magama uinutada.

Ja kolme šokolaadi kook viib keele alla, ausalt. Njämm!