plika

Igal suvel sama jama

Puuküttega elamise rõõmud 😀

2015-08-04 15.45.27

2015-08-04 17.47.08

2015-08-05 10.56.55

Nagu näha, siis eriti kaugele me asjaga jõudnud pole ja see, mis tehtud, on peamiselt tänu Abikaasa vanematele, kes meil eile õhtul abiks käisid. Täna jätkame. Ja need on vaid pliidipuud, ahjupuid pole me veel mitte tellinudki… Aga noh, viimaseid ei pea vähemalt ise saagima, jääb ainult ladumise vaev, läheb kiiremini.

Eile hommikul ärkasin enne üheksat, et paigutada karpidega sügavkülma 6kg mustikaid. Siis pesin kaks masinatäit pesu ja toimetasin muidu ringi. Kell üks jõudsin lõpuks hommikust süüa. Siis sain mõned tunnid puhata ja oma asjadega tegeleda (loe: eelmise aasta pilte blogi jaoks sorteerida), õhtupoolikul möllasime puudega. Sedagi mitte nii palju, kui oleks tahtnud, sest nälg võttis silmanägemise ära ja miski hetk tuli lihtsalt poodi minna.

Täna ärkasin sama vara ja läksin tööle kolleegi sünnipäeva tähistama. Abikaasa läks ka tööle, lapsed alles magasid. Noil puhkudel, kui vaja hommikul veidikeseks ära minna, paneme ukse lukku ja jätame lastele kirja. Siin on minu tänane ja üks Abikaasa oma eelmisest nädalast:

2015-08-05 10.25.24

Koju tagasi jõudnud, leidsin eest järgmise vaatepildi:

2015-08-05 10.24.29

Eilsest õhtust pliidile jäänud makaronipann oli lauale tõstetud ja sealt endale multika kõrvale hommikusöök skooritud. Asjalikud, pole midagi öelda 😀

Nüüd saatsin lapsed sõpradega randa, riputasin ühe masinatäie pesu kuivama ja panin teise pesema, naudin üürikest rahu ja vaikust. Paari tunni pärast läheb möll edasi täpselt samamoodi, nagu eile õhtul.

Tegelikult peaks katsuma õhtusöögi suhtes ETTE mõelda ja selle tarbeks juba poes ära käia, aga ma just sõin lastega lõunasöögiks eilsest ülejäänud makarone ja ei taha söögile mõeldagi 😀 Lootusetu. No ma katsun ennast siiski kokku võtta mingi hetk. Või siis lasen Abikaasal töölt tulles poest paar pakki pelmeene tuua – nagunii keegi puude kõrvalt suuremalt kokata ei viitsi.

Fotomajandus edeneb jõudsalt – juuni lõpus alustades vajasid üle vaatamist kõik kaustad alates maist 2013. Praeguseks on täpselt aasta tehtud ning aasta veel ootel. Mis muud, kui võiduka lõpuni!

Esimene puhkusenädal piltides

Lastele meeldib kangesti ehitada. Mitte ainult klotsidest 😀

2015-07-30 11.00.11

2015-07-30 11.02.11

Ükspäev oli meil filmiõhtu. Keset päeva 😛 Shaun the Sheep Movie. Tõe huvides peab tunnistama, et Plika keeldus seda õige pea edasi vaatamast ja mina tüdinesin kuskil poole peal. Abikaasa ja Poiss vaatasid võiduka lõpuni. Shauni multikad on mu suured lemmikud, sest on lühikesed, tabavad ja mõnusad. Film oli aga veniv ja kohati üle võlli. Ei meeldinud mulle see loomapüüdja teema. Saan aru, et action müüb, aga ma hindan Shauni just sellist tüüpi actioni puudumise pärast.

2015-07-30 14.32.11

Ükskord käisime jalutamas ja ma korjasin emale lilli. Nagu kunagi väiksena, 20 aastat tagasi:

2015-07-31 18.50.49

Tervitustega Pipsile. Angry Birdsi mängu saab kasutada õige mitmel viisil, on vaja ainult tibake loovust:

2015-08-01 15.40.26

2015-08-01 15.40.51

Puhkus on alanud!

Mitte et mul oleks teile miskit asjalikku öelda, aga kuna ma unustasin äratuse maha võtta ja tänu sellele läks kell pool kaheksa uni ära, ülejäänud perekond alles magab, raamat sai eile läbi ja uut pole alustanud… Siis vaatasin oma fotokausta läbi ja mõtlesin, et kirjutan natuke.

Nädal tagasi käisin Humanas. Juba tükk aega isutas, aga tööl oli kogu aeg nii kiire, et üldse ei jõudnud. Siis ka lõpuks siunasin ennast, et oli mul vaja uue kauba ajal minna, raha vähe ja hinnad kallid. Tahtsin osta nelja asja, panin lõpuks kaks tagasi. Oskan endaga väidelda küll 🙂 Teised kaks olid oma olemuselt pigem sarnased olemasolevatele, seega polnud nii vajalikud. Kui peaks veel viimasel nädalal alles olema, siis ostan ilmselt ära, aga kummagi eest ca €5 maksta ei olnud mõtet.

Teised kaks pluusi seevastu on superluks. Täpselt minu maitse 🙂 Maksin nende eest kokku veidi alla €9. Taolist lillat värvi mul on üks pluus, mida olen palju kandnud ja kogu aeg mõelnud, et liiga lahtise kaelusega, tahaks midagi muud. Nüüd siis sain.

2015-07-26 18.24.47

2015-07-26 18.28.09

Pean tunnistama, et seljas näevad mõlemad tunduvalt paremad välja kui puu peal, aga OOTD postitusi te siit ilmselt leidma ei hakka. Iseenesest oleks täitsa fun teha moepostitusi stiilis “pluus ja seelik Humana, €1.50, kingad Walking, €10.50”. Mingi edevus minus ju on, olen alati suurima heameelega valmis propageerima taaskasutust ja oma välimusele vähem raha kulutamist. Kui mul oleks pidevalt läheduses mõni sõbranna, kellele meeldiks mind pildistada, siis ma iseenesest võiks seda ka teha, kuna ma olen aga vilets poseerija ja samas endast tehtud fotode suhtes väga nõudlik, st sobiva foto saamine võtaks ilmselt aega, siis Abikaasat ma küll igal hommikul selle sooviga tüütama ei hakka ja selfie stiilis ei suudaks ma samuti sellist asja never ever teha. Ma tean küll, et ära kunagi ütle iial, aga MIKS ma peaks ennast ISE pildistama 😀 St ma võin pildistada neid kehaosi, mida ma paindun pildistama tavalise kaameraga, aga selfiekaamera või enda peeglist pildistamise juurest jookseb minu jaoks piir – olen mõlemat korra blogi jaoks teinud ja tundsin ennast idioodina. Korrata võimalusel ei kavatse 😀

Mul oli aus kavatsus siinkohal “moeteema” lõpetada ja liikuda edasi igapäevaelu juurde, aga kuna järgmised pildid on reede õhtust ja tuli meelde, et reedel tähistasin tööpäeva lõppu (loe: puhkuse algust) ning puhkuseraha laekumist väikese poodlemisega, siis tundus kohane ka see siia vahele susata. Mul polnud isegi plaanis niivõrd midagi osta, kuivõrd lihtsalt ringi vaadata, aga ostudeta muidugi ei pääsenud.

Jyskist ostsin voodipesu. Meil on veebruari lõpust (loe: tulumaksutagastusest) saati tervel perel bambusest tekid-padjad ja padjad on jaburas mõõdus 50×70. Eks pressib tavalise 50×60 padjapüüri sisse ka, aga tahaks ju ikka, et mahuks lahedamalt. Pigem eelistan UK voodipesu, kus padjapüüri laius on 50×80, aga neist on praeguseks alles vaid üks komplekt, mis on ka üsna oma aja ära elanud. Jysk on ainus, mis müüb mulle täpselt vajalikus mõõdus voodipesu (tekk on 200×200), aga siiani ei olnud ma sealt mingil põhjusel midagi ostnud. Ma olen oma voodipesu välimuse suhtes väga pirtsakas ja ei olnud ühtki nii ilusat, mille eest oleksin olnud nõus €30 välja käima. Nüüd leidsin ühe neutraalse ja piisavalt kena komplekti €19.99 eest, selle summa olin nõus maksma. Hiljem tuli meelde, et kangapoodides on ju praegu meeletud allahindlused, pidin ju hoopis sealt vaatama, Annika lubas õmblemisega aidata… Noh, kuna see ainus UK komplekt on nagunii juba kergelt topiline, siis võin kangaid vaadata ikka 😛

Riidepoodidesse ma reedel ei jõudnudki. Kuna enamiku vajalikest riietest leian Humanast, siis pole riided uuena lihtsalt väga ahvatlevad – vahel ikka ostan, aga siis pigem selliseid asju, mida Humanast ei saa. Seekord tegin tiiru vaid kingapoodides, need on mu nõrkuseks. Leidsin mitu paari värvilisi balerinasid, mida oleks osta tahtnud (st olid parajad ja ilusad ja minu numbrit oli ka), aga ei raatsinud, sest mul on põhimõte värvilistele/kirjudele kingadele, mida ma igapäevaselt kandma ei hakka, pigem vähem kulutada. €10-15 on ok, €20-25 (praegused hinnad) põlgasin kalliks. Oleneb muidugi ka värvist ja materjalist, aga nood kaks paari olid just sellised vahelduse mõttes ja mitte eriti tihti kandmiseks. Kui kunagi veel alla hinnatakse ja mu numbrit siis alles on (mis on enam kui kahtlane), võin uuesti ostmist kaaluda 🙂

Aga tegelikult ma ikkagi ostsin jalatseid ja suisa kaks paari, nii et pidin nüüd hommikul enne kella üheksat neid õue pildistama minema 😛 Jyskist €3.99 eest mustad plätud, mida on hea aeda minemiseks jalga lükata. Selleks puhuks on vaja midagi võimalikult mugavat ja mustust mitte kartvat. Crocsid on jubeda välimusega, aga need plätud näevad üsna neutraalsed välja. Muidugi avastasin kodus, et universaalsuurus 40/41, mis poes jalga proovides paras tundus, on ikkagi tsipa lühike. Noh, aias vist keegi väga ei vaata 😀 Ja teiseks leidsin NS kingast ühed imenunnud kirjud balerinad täpselt nois toonides, mida ma kannan. Kui teised tolle firma 41-d olid mulle väikesed, siis need olid nii pehmest tekstiilist, et olid lihtsalt väga ümber, aga ei pigistanud. Käisin nendega samal õhtul pikal jalutuskäigul – hõõruma ei hakanud, aga oluliselt laiemaks ka ei veninud. No vaatab, ehk ajaga ikka venivad, oleks mõnusam. Maksid €10.77. See on ok 🙂

2015-07-27 08.38.46

Ülalmainitud jalutuskäik toimus täiesti plaanimatult. Kell oli pool kaheksa,  mõtlesime, mis teha… Läksime jalutama 😀 Oli külmem, kui arvasin – läksin tänavanurgalt koju tagasi, et retuusid teksade vastu vahetada ja jaki alla kampsun panna. Jõudsin lõpuks ometi terviserajale, mis on juba mitu aastat vana – panin hiljuti üles ema tehtud fotosid lastest sealsetel mänguväljakutel. Nüüd siis sain ise teha.

2015-07-24 21.01.54

2015-07-24 21.03.46

“Lapsed, ärge ronige katusele!”
“Miks?”
“Sest katus pole ronimiseks mõeldud!”
“Aga miks vanaema siis lubas?”
“…”

2015-07-24 21.16.20

2015-07-24 21.16.33

Jalutuskäik lõppeski ema juures, kus me ta paljaks sõime, telekat vaatasime ja lõpuks ta auto ära ajasime, sest kell pool üksteist õhtul ei viitsinud keegi enam jalutada 😀

Laupäev oli sihuke päev, kus kõik läks nihu ja kõigil olid närvid krussis. Asi lõppes sellega, et saatsin lapsed õhtul ema poole ööseks. Pühapäevaks olime õnneks rahunenud.

Eile käisime Abikaasa õe pool teise õe lapse sünnipäeva pidamas. Veetsime lõbusa päeva, ühtki pilti teha ei viitsinud – kui hästi läheb, skoorin kunagi ämmalt. Esimene autotäis rahvast, kes kaarte mängida ei soovinud, lahkus varem – Poiss jäi Abikaasaga sinna, meie tulime Plikaga koju ja toimetasime kahekesi.

Kuna mul oli juba varasemast idee paluda Plikal oma mänguköök korda teha, kuna seal oli kõik ajaga tolmuseks ja kohati suisa kleepuvaks muutunud, siis pakkusin talle selle nüüd välja. Plika kihutas oma tuppa, pani põlle ette, tassis kõik nõud kööki, pesi ja kuivatas, terve Ikea köögi puhastas niiske lapiga korralikult seest ja väljast ära. Mina ainult vaatasin pealt ja rõõmustasin 😀 No ok, ja koristasin samal ajal nende mänguasjakasti.

2015-07-26 20.58.14

2015-07-26 20.58.42

Sel nädalal on meil ühine puhkus, mille plaanime veeta lastekeskselt – teha eelkõige seda, mida nemad soovivad (näiteks rohkelt erinevaid mänguväljakuid külastada), teha koduseid toimetusi minimaalselt ja võimalusel koos nendega (näiteks süüa) – eesmärgiga nad õhtuks nii korralikult ära väsitada, et saaks siis rahulikult kahekesi aega veeta. No ja ema juurde saadame nad millalgi ka veel.

Täna on plaanis minna Maximast lastele uusi suvemütse valima, Plikale H&M-ist Elsa ja Annaga juukseharja ostma, raamatukokku ja kangapoodi… No ja äkki õnnestub mul mõnda teise ringi poodi ka sisse kiigata, kui ülejäänud perekond on nõus seni mõnel läheduses asuval mänguväljakul hängima.

Lapsed ärkasid vahepeal üles ja ei tulnudki tavapäraselt multikaid nõudma, vaid käisid köögis präänikut söömas ning läksid siis oma tuppa mängima. Oleme lasknud neil puhkuse ajal kõik hommikud paar tundi multikaid passida, et isu täis saaks – nädalaga sai vist piisavalt, vähemalt korrakski. Ja mängud on muidugi kõik värskelt kraamitud mänguköögis. Nunnu.

Ringreis suvepalavuses

Lahkusin kodust neljapäeva hommikul ja naasin täna õhtul. Selja taga on intensiivsed neli päeva, täis tööd ja sotsialiseerumist.

Neljapäeval sõitsin Tallinna, et sõita sealt edasi Rakverre, et sõita sealt õhtul tagasi Tallinna 😛 Oli sihuke pooltöine, poolsuvine kokkusaamine ja asjade arutamine.

Kuna reedel oli plaanis komandeering Järvel, läksin ööseks tavapärasel kombel Liisi ja Paavo poole, et järgmisel hommikul koos tööle minna. Nood hullud vedasid mu öösel kell kaksteist geopeituse aardeid otsima. Ei võetud kuulda mu viginat, et öösel on külm ja ma olen väsinud ja tahan magada. Külm õnneks ei olnud ja nalja sai nabani, sest mina sain kasutada Liisi ratta ja temale jäi 20-tolline lastekas. Mõned aarded leidsime ka 😛 Nüüd ma siis tean, mis on geopeitus. Päris vahva, peab vaatama, mis meie kandis leida on.

Reede oli täielik juhe. Üritasin kõigest väest tööd teha, aga seda, mida teha plaanisin, ikka valmis ei jõudnud, sest mingid muud asjad sõitsid kogu aeg täiega sisse. Olin küll üsna pikalt maganud, aga eelmine päev ja palavus nõudsid oma.

Õhtul käisin läbi kõik Kristiine keskuse kingapoed, eesmärgiks leida heledad plätud, mida otsin juba vähemalt kolm aastat – esimene otsing sai kajastatud siin postituses. Vahepealsete aastatega tuvastasin, et tõepoolest on enamik plätusid lumivalgeid, mida ma ei taha, aga enamik naturaalvalgeid ei olnud jalas üldse kenad, sest olid kuidagi liiga kahvatud, kõik beežid olid valet värvi – liiga kollakad, mis mulle jällegi ei meeldi… Ja enamik plätusid on endiselt hirmõhukesed ja mittepainduvad ja lihtsalt EBAMUGAVAD. Selliseid, mis oleks mõnusad, parajad, istuks hästi jalas ja sobiks ka… Otsi terviseks.

Sel aastal ma ühed leidsin, aga kuradi kallid olid. Lootsin, et ÄKKI on Tallinnas laiem valik, tutkit. Lõpetuseks läksin ikkagi tagasi ABC kinga, kus mu väljavalitut enam õiges suuruses polnud ja palusin vaadata, kus veel on (teadsin, et mu kodupoest oli ka juba minu suurus ära ostetud). Teenindaja vaatas arvutist ja ütles, et kaks paari veel on. Ühed peaks olema nende poes, teised Pärnus Port Arturis. Otsisime küll igalt poolt, aga ei leidnud, seega alarmeerisin Abikaasa, kes järgmisel hommikul need mulle Pärnust ära ostis. Põhimõtteliselt siis viimase paari Eestis, kui need teised seal Kristiines just välja ei tule 😛 Ja mis kõige parem – kätte on jõudnud suviste soodukate aeg, mis tähendas, et ei pidanud maksma mitte €60, vaid €44 – ühes Partner kaardi soodustusega oli lõpphind €42.80. Mis on ikkagi üks kuradima kallis hind plätude kohta, kui te minult küsite, aga ikkagi kolmandiku võrra odavam. Ja pärast kolme aastat otsinguid enam ei oota…

Nüüd ma siis käin ja rõõmustan. On täpselt selline neutraalne pruun, mis pole liiga hele ega liiga tume ega liiga kollane, on mu soovitud naturaalvalget, aga ei ole jalas kahvatud… Pehme tallaga on ka. Ühesõnaga win.

2015-07-05 19.56.21

Jõudes pika kingajutu juurest tagasi reede õhtusse, siis Kristiine keskusest lahkusin ma kingatult ning maandusin Pipsi pool (kes muuseas andis mulle ühed kingad :D), kus me veetsime õhtu mõnusalt hiinakat süües ja juteldes ning kust me startisime laupäeva hommikul Peipsi poole, kus me korraldasime väikese kokkutuleku inimestega, kellega ülikooli ajal korterit jagasime. Neid oli muidugi kolme aasta jooksul kokku rohkem, aga Külli ja Evelyniga elasin koos kokku kaks aastat, alguses korteris, lõpuks ühikas, Pipsiga aasta korteris. Pips on siiani üks mu parimaid sõpru ja Külliga olen ka läbi aegade püsivalt suhelnud, sealhulgas koos peredega tiiru Norras elamas käinud. Evelyni olen pärast ülikooli lõpetamist näinud vaid mõned korrad, tema jälle on Külliga olnud eluaeg väga hea sõber… Nii et tore oli nüüd jälle üle pika aja kõigiga kokku saada.

Reis oli meeleolukas. Alustasime hommikusöögiga Pagaripoiste kohvikus, jätkasime suure toidushoppinguga Prismas, kus meie kassapidajaks sattus pensionärist õpilane ehk VÄGA aeglane kuju. Seejärel kulgesime mõnusalt konditsioneeritud autos Peipsi poole, hävitasime tee peal ära õige mitu siidrit/õlut/Bacardit… Pidime poetama Krissu ühe meie endise kursakaaslase juurde, aga sealt ei saanud me kohe hea mitu tundi tulema, sest vene külalislahkus on teadagi legendaarne. Nii me siis ujusime Peipsis ja mõnulesime päikese käes, hiljem aeti samovaris vesi keema, saime teed ja präänikut ja imelist šokolaadikooki… Kõigele lisaks jätsime oma telefonid autosse, nii et kui me siis lõpuks liikuma saime, ootas mõlemaid õige mitu vastamata kõnet 😀

Aga õhtul kell viis me kohale jõudsime ja keegi meie hilinemise peale õnneks väga kuri ei olnud. Evelyn oli tulnud juba lõunal ja Abikaasa jõudis lastega paar tunnikest enne meid. Sai jutustada ja süüa ja juua ja sauna ja ujuda ja… Oli tore 🙂 Pilti ma praktiliselt ei teinud, Pipsilt ehk õnnestub mõned kunagi skoorida. Mõned üksikud siiski:

2015-07-04 19.28.16

2015-07-04 19.28.33

2015-07-04 19.30.48

2015-07-05 10.55.55

Öö oli jabur, sest Poiss, kes oli ilmselt päevastest sündmustest üleväsinud ja palavusest kurnatud, hakkas keset ööd kõva häälega läbi une nutma – mingit arusaadavat seletust me talt välja ei pressinud ja vait jääda ta ka ei tahtnud. Selle peale hakkasid ka Külli lapsed järgemööda nutma. Kui Poiss siis lõpuks vait jäi, jauras Külli plika edasi, lõpuks jäi tema vait ja siis mingi hetk hiljem jauras jälle Poiss… Ainsad, kes häält ei teinud, olid vapper aastane, kes olevat niisama rahulikult tšillinud, ja Plika, kes magas kogu vahejuhtumi ajal nagu mauk. Igal juhul jah, ma ei mäletagi, millal mõni me laps viimati keset ööd sellist viisi jauras… Ammu pole olnud. Beebiiga tuli meelde.

Hommikul sõime kõik koos, muuhulgas maiustasime Iivo küpsetatud ahjusooja kringliga (pohmakaga, aga südamest – kui see ei ole armastus, siis mis veel on :D), lubasime varsti jälle kokku saada ja läksime igaüks oma teed.

Tegime vahepeatuse Herzi juures, vaatasime üle nende kadestamisväärse kiirusega toimunud remondi- ja ehitusalased edusammud (sealhulgas nende vastavatud üliägeda suvemajutuse) ning viie kuuga poole suuremaks kasvanud Mesilase. Ühtlasi õnnestus mul keskpäevase päikesega nende tagaaias külitades oma õlad ja selja ülaosa täiesti punaseks päevitada. No mitte kordagi isegi ei mõelnud, et kõige intentsiivsem aeg, kataks kinni või oleks varjus, ega mõistust ikka pole 😀 Lisaks korraldasid lapsed paraja kräu… Elu õied, ma ütlen. Aga noh, mis seal ikka. Palavus teeb teadagi pööraseks.

Tagasisõit meie konditsioneerita autos oli kõike muud kui meeldiv. Lastega polnudki suuremat häda, sest ehkki tulema saime suure jonniga, siis ostsime tee äärest kasti maasikaid, nosisime neid terve hulga sealsamas põõsa vilus ära, misjärel nad autos magusasti magama vajusid ja Pärnuni oli õnnis rahu, mida me Abikaasaga kasutasime elust rääkimiseks ja asjade arutamiseks. Aga kuradi palav oli ikkagi, nii et minul ei olnud kohe üldse mõnus.

Nii ta paraku suvel ongi, et kuni on liiga jahe, pole mul hea, aga kui läheb liiga palavaks, pole ka hea. Suvi on muidugi sellegipoolest imeline – tuleb lihtsalt jahedamal ajal jakk ligi hoida ja kuumal ajal varju hoida ning vältida reise ilma konditsioneerita autos, siis on elu lill.

Pärnus saime ema juures süüa, tulime siis koju, sõime ennast maasikaks, vannitasime lapsi, määrisime punetavaid õlgu aaloegeeliga ja oleme nüüd mõlemad parajad laibad. Ees ootab töönädal konditsioneeritud kaubanduskeskuses, tundub üsna hea diil 😀

Scroll to Top