poiss

Üheksakuuse Poisi tegemistest

Üheksa kuud sai tĂ€is kĂŒll juba ĂŒheksa pĂ€eva tagasi, aga kuldne ĂŒtlus on teadagi see, et parem hilja, kui mitte kunagi 😛

Poiss polnud kahe kuu jooksul terakestki kasvanud, on endiselt 70 cm pikk. Kaalu ikka paarsada grammi juurde tuli, kaalub nĂŒĂŒd 9,4 kg. Hambaid on seitse ja ilmselt tuleb varsti juurde, sest ila voolab ojadena ja igemeid katsudes on muhukesi tunda.

IMG_4719

Istuda ise ei oska. KĂ€putab harva, 99% juhtudest siis, kui tal mĂ€het all pole. Roomates liigub igale poole hullult kiiresti ja lemmiktegevus on enda toe najal pĂŒsti ajamine – selles muutub ta jĂ€rjest osavamaks ja kindlamaks. Ühtlasi Ă”ppis ta ĂŒllatavalt kiiresti Ă€ra Ă”ige kukkumise ja tagasi alla laskumise. Eks vahel juhtub ikka Ă”nnetumaid kopse ka, aga enamasti kukub nii, et paneb kĂ€ed ette. Kui motivatsiooni on, teeb toe najal mĂ”ned sammud ka.

IMG_4720

PĂ€evaplaani koha pealt ma polegi pĂ€ris kindel, mis toimub. Vanasti Ă€rkas ta kuuest ja lĂ€ks magama kaheksast, magas pĂ€eva jooksul kaks und, kokku umbes 4h (3+1 vĂ”i 2+2). Siis oli vahepeal ĂŒsna lĂŒhike ja Ă€rritav periood, kus ta magas 3x1h, ei saanud ennast korralikult vĂ€lja puhata ja oli pidevalt viril. Kaks pĂ€eva Ă€rkas kuue asemel poole kaheksast, aga nĂŒĂŒd on jĂ€lle eriti varajane linnuke. Viimased pĂ€evad on olnud ĂŒsna harjumuspĂ€rane ja mugav: Ă€rkab 6-6.30, jÀÀb esimesse unne 8.30-9 paiku, magab 2-3h, jÀÀb teise unne 15-16 paiku, magab 1-2h, lĂ€heb voodisse 20 paiku.

Ööunne jÀÀb oma voodis ise, pĂ€eval uinub ainult kĂ€rus ja kĂ”igutades – varajasemast ise jÀÀmisest pole enam midagi alles. Ma ei viitsi hetkel midagi muutma ka hakata, sest kĂ”igutamine on suhteliselt kiire ja valutu viis teda magama saada, Ă”htul toas jÀÀb ju ise. Kui kunagi ainult ĂŒks uni alles on, eks siis harjutame nii ĂŒmber, et see saab olema toas ja hakkab ise jÀÀma.

IMG_4722

KĂŒmme pĂ€eva tagasi alustasin lisatoiduaktsiooniga ja nĂŒĂŒdseks vĂ”ib öelda, et see on olnud kĂŒllaltki edukas. Algne eesmĂ€rk oli anda talle sĂŒĂŒa neli korda pĂ€evas, iga kord vĂ€hemalt pool purki, ca 65 g. NĂŒĂŒdseks on kogused juba suuremad, mille ĂŒle mul on vĂ€ga hea meel.

Hommikul 7 paiku sööb tatrajahust tehtud putru – kui on heas tujus, siis sööb kĂ”ik Ă€ra, halvas tujuga (vahel on ta hommikuti viril) pea ĂŒldse mitte. Kui veidi puuviljapĂŒreed sisse segada, tundub paremini minevat. Kohe pĂ€rast esimesest unest Ă€rkamist (11-13 vahel) sööb soolast pĂŒreed, enamasti 100-150 g. Kohe pĂ€rast teisest unest Ă€rkamist (16-17 paiku) sööb magusat pĂŒreed, ka 100-150 g. Õhtul 19.30-20 vahel sööb hirsiputru, millele ka vahel magusat pĂŒreed sisse paneme, et paremini lĂ€heks, siis sööb terve 135-grammise purgitĂ€ie Ă€ra.

IMG_4723

Tissi saab nii, kuidas juhtub. Vahel kohe pĂ€rast lisatoitu, vahel hiljem. Enamasti enne kĂ”iki unesid, aga vahel mitte. Öösel ka, kui hÀÀlt teeb – pĂ€rast lisatoidu koguste suurenemist tundub olukord Ă”nneks veidi parem, vahepeal oli juba tunne, et ta vigiseb iga tunni tagant, nĂŒĂŒd on ikka 3h vahed – 12, 3, 6 vms. Ilmselgelt on see lihtsalt halb harjumus, mitte nĂ€lg ja Ă”ige pea on plaanis öine tissivÔÔrutus ette vĂ”tta. Tahtsin oodata seni, kuni lisatoidu kogused on piisavad, nĂŒĂŒd juba tegelikult ongi. Peab ainult sobiva aja leidma, mina kolin siis paariks pĂ€evaks elutoa diivanile, et mitte piima lĂ”hnaga segadusse ajada, Abikaasa saab Poisi rahustamise au endale. Mida kiiremini sellega ĂŒhele poole saame, seda kergem on.

IMG_4724

Tahaks tissitamistesse veidi rohkem korda luua, aga ei tea, kuidas kergem oleks. KĂ”ige arukam oleks ilmselt need siiski rangelt lisatoiduga siduda – kohe pĂ€rast lisa tiss peale. Ja siis enne und mitte anda, mis teeb asja alguses ilmselt veidi raskemaks, sest seni on ju kogu aeg saanud. Aga kĂ”igutan ju kĂ€ru nagunii, vast ei raskenda vĂ€ga uinumist. Ja Ă”htuse tissi peaks ka ettepoole nihutama – kohe pĂ€rast putru, enne tudukombe selga panemist. Kuna meie Ă”htune rutiin on aga siiani olnud tiss hĂ€maras vaikses magamistoas, pĂ€rast mida ta oma voodis ise magama jÀÀb, siis ma olen natuke mures, kuidas ilma tissita olema saab. Aga ma kangesti tahaks, et uinumine enam tissiga ei seostuks, see annaks mulle palju rohkem vabadust. Saaksin vajadusel nt hommikul tissi anda ja siis terve pĂ€eva Ă€ra kĂ€ia vĂ”i nĂ€iteks Ă”htul vĂ€lja minna, kui Poiss oleks nĂ”us ilma tissita ka magama jÀÀma. Mitte et mul oleks nii kanget vajadust pikalt Ă€ra kĂ€ia vĂ”i Ă”htul vĂ€lja minna 😛 No eks nĂ€is, sisetunde jĂ€rgi – nii, et kĂ”ik oleks rahul.

IMG_4725

Aga ĂŒldiselt on Poiss muidugi maailmaparim. Plika kah 🙂

KÔik vahvad pildid on Siiri tehtud.

Kuidas poisslast kÀputama innustada

VĂ”ta ta paljaks ja pane (soovitavalt vaibata) pĂ”randale. Õige pea ta tĂ”deb, et oma kalleimat varandust tuleb hoolega hoida ning on palju mugavam, kui see edasi liikudes Ă”hus ripub, mitte mööda maad jĂ€rele ei lohise 😛

Meestele ei meeldi shopata!

Ma oleks pidanud teadma, et vĂ€ga kerge mul olema ei saa. Plikaga tundus igasugu reisimine ja poes kĂ€imine palju lihtsam olevat – vĂ”i ma ilustan seda kĂ”ike tagantjĂ€rele? Ega Poisiga reisimine nĂŒĂŒd ka just miski tĂ€ielik Ă”udusunenĂ€gu pole, aga midagi vĂ€ga kerget ka mitte ja kui ma teda kĂ”ik see aeg ĂŒksinda karjatama pean, on pĂ€ris kurnav.

Ega ma ju vĂ”imalusel lastega poodides ei kĂ€igi, iga kell eelistan ĂŒksi rahulikult ringi vaadata. PĂ€rnus saan seda suurepĂ€raselt teha, aga seekord oli tĂ”esti tunne, et kingi on vaja, PĂ€rnust ei leidnud ning ei tulnud kĂ”ne alla ka kellegi teise kaasa vĂ”tmine vĂ”i autoga minemine – ei ema ega Abikaasa poleks saanud kaks pĂ€eva oma ajast Tallinnas minu kingashoppingule raisata, seega jĂ€i Ă€ra ka auto. Ja noh, ma naiivselt lootsin, et saame bussiga ilusti kĂ€idud.

Eks me ju saimegi. Pidin lihtsalt tohutult vaeva nĂ€gema, et Poissi need 2×2 tundi lĂ”bustada. Õnneks istus mĂ”lemal reisil meie lĂ€heduses paar tittedesse positiivselt suhtuvat naist, kes Poisiga juttu rÀÀkisid ja temaga mĂ€ngisid – see oli tema jaoks hea vaheldus, kui ma oleks pidanud tĂ€itsa ĂŒksi hakkama saama, oleks veel hullem olnud. NĂŒĂŒd oli nii, et paar korda oli jorinat ja kĂ”vemat kiljumist, aga suutsin ta alati ĂŒsna kĂ€hku vaigistada, nii et kaasreisijad loodetavasti suuremat hĂ€iritud polnud. Aga mina vaatasin terve reisi aja iga viie minuti tagant kella ja arvutasin, millal ĂŒkskord kohale jĂ”uame. Pidin Poissi muudkui tĂ”stma, laskma tal pĂŒsti olla, turvama, erinevate mĂ€nguasjadega lĂ”bustama, rahustama, tissitama…

Igasugused poes kĂ€imise plaanid olid mul ka liiga optimistlikud – tĂ€pselt nii, nagu ma seda salamisi tegelikult teadsin. Reede hommikul Tallinna jĂ”udes jĂ€i Poiss kĂ€rus magama – nii oligi plaanitud. LĂ€ksin kesklinna Humanasse, aga seal Ă€rkas ta suht kohe ĂŒles. Sain natuke vaadata ja paari asja proovida, aga siis tegi ta endale riidepuu otsaga haiget ja röökis, mul ei Ă”nnestunud teda kiirelt rahustada ja nii vastik oli olla (ma ise vihkan seda, kui tited poes nutavad – nii kahju on neist ja mĂ”tlen, et miks pagan emad peavad oma lapsi poodi vedama, kui nad seal rahul pole), seega lĂ€ksin kiirelt vĂ€lja. Oli plaan Geilyga Pelgulinnas kokku saada ja veel paaris kaltsukas kĂ€ia, aga Poisi tuju nĂ€hes sĂ”itsin Kaubamaja kĂ”rvalt otsemat teed Roccasse. Terve aja pidin Poissi trollis sĂŒles hoidma ja samamoodi lĂ”bustama, sest kĂ€rus istudes ta lihtsalt karjus.

Nii et saime Geilyga hoopis Roccas kokku. LĂ€ksime Chopsticksi sööma, Poiss sai tissi, ajasime juttu ja oli igati mĂ”nus. Hiljem jalutasime lapsed magama ja sain kĂ”ik kingapoed lĂ€bi vaadata – mitte midagi ei leidnud. Kuna Poiss ikka veel magas, sĂ”itsin kiirelt Kristiine poole, et seal otsinguid jĂ€tkata. Natuke sain vaadata, siis ta Ă€rkas, sai purgitĂ€ie pĂŒreed ja oli veidi aega rahul, nii et sain edasi vaadata. Miski hetk hakkas jĂ€lle röökima, ei rahustanud tiss ega muu, lĂ€ksin siis lihtsalt vĂ€lja ja jalutasin kĂ€ruga sinka-vonka Kristiine ees olevate sammaste vahel, et teda magama saada. LĂ”puks jĂ€i kah, siis sain toidupoodi minna, mul oli vaja tema söögivarusid tĂ€iendada.

Uinak jĂ€i aga taas lĂŒhikeseks ja Ă€rgates oli Poiss endiselt vĂ€ga viril, nii jĂ€tsin kĂ”rvale kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud plaanid, mis mĂ”ttes mĂ”lkusid ning lĂ€ksin kohe Siiri poole, kus ööbima pidin. KĂ”ik need kolm-neli peatust, mis ma sinna bussiga sĂ”itsin, Poiss röökis… Oh kui vastik oli olla. Ise ma kannataks seda nuttu kĂŒll, aga avalikus kohas on NII piinlik.

Siiri juures sai Poiss lĂ”puks kĂ€rust vĂ€lja ringi roomama ja mĂ€ngima ning kĂ”ik oli jĂ€lle korras. Oli ÀÀrmiselt mĂ”nus Ă”htu, Siiril on tĂ€pselt sama vanad lapsed kui mul – mĂ”lemad on samal kuul sĂŒndinud. Nii lohutav oli vaadata, kuidas tema kahene plika kĂ€itus tihti tĂ€pselt samamoodi kui minu oma. Ja ta oli samas nii kohutavalt armas (nagu ka minu oma:D). Aga kui oma kahese puhul lĂ€hed pigem kiiremini nĂ€rvi, kui jĂ€lle kĂŒmnendat korda mingi sama jama on, siis vÔÔra lapsega on pinge tĂ€iega maas ja hea on teda rahulikult lĂ”bustada – tead, kuidas selles olukorras kĂ€ituda, aga pahaseks absoluutselt ei saa. Nii ma siis kantseldasingi mĂ”nuga lapsi – panin vanemaga puslesid kokku ja söötsin nooremale pĂŒreed – kuni Siiri meile jumalikku tomatisuppi kokkas.

Poiss jĂ€i vÔÔras kohas ĂŒsna hĂ€sti magama ja meie saime veel jutustada, kuni mu pilk tĂ€ielikult klaasistus ja uni maha murdis.

JĂ€rgmisel hommikul lalises Poiss mul kell kuus seljas nagu tavaliselt, aga ma sain talle mĂ€nguasjakastikesi ette andes poolteist tundi armuaega, et ise edasi tukkuda. Hiljem oli meil pannkoogihommik, kus nĂ€gin Ă€ra veel paar virtuaaltuttavat ja nende last – tited asjatasid ringi, vanemad sĂ”id ja jutustasid, mida enamat veel elult tahta.

LĂ”petuseks kutsusin Pipsi endaga kingi otsima – saime linnas kokku, vaatasine Kaubamaja ja Viru keskuse lĂ€bi ning lĂ€ksime siis Ülemistesse. Pipsiga koos oli ikka nii palju lihtsam – Poiss magas veidike ja tal oli hiljem enam-vĂ€hem tuju, Pips lĂ”bustas teda vajadusel, kĂ”ik poed said ilusti lĂ€bi vaadatud ja kingad ostetud, sööma enam kahjuks ei jĂ”udnud. Nii et jutustada saimegi ainult kingamaratoni kĂ”rvale… Aga parem see kui mitte midagi 😀

ÜhesĂ”naga reisi need osad, kus ma kellegagi kokku sain, olid kĂ”ik mĂ”nusad, aga see aeg, kus ma Poisiga ĂŒksinda hakkama saama pidin, oli suht kurnav. No tal on praegu hambad ka tulemas, vĂ€hemalt ma arvan, et on, sest ila voolab ojadena ja virilus on laes, see ei aidanud sugugi kaasa.

LĂ”ppkokkuvĂ”ttes vĂ”ib reisi siiski Ă”nnestunuks lugeda – jĂ”udsin kĂŒll teha vĂ€hem ja nĂ€ha vĂ€hem inimesi, kui plaanitud, aga kingad ma sain, mĂ”ne sĂ”braga kohtusin ja mitu uut Ă€gedat inimest nĂ€gin ka Ă€ra.

Ühtlasi lubasin endale, et rohkem ma sellist reisi kohe kindlasti ette ei vĂ”ta – kui Poisiga kuskile kaugemale minek on, siis kindlasti autoga vĂ”i kui tĂ”esti bussiga, siis mitte ĂŒksi, keegi peab kaasas olema. Aga Ă”nneks pole mingit kohustust minna ka ja paari kuu pĂ€rast on Poiss juba nii vana, et ma vĂ”in pĂ€evakeseks rahulikult Ă€ra kĂ€ia, piisab sellest, kui ta tissi hommikul ja Ă”htul saab.

Õigemini juuni alguses on mul ja Poisil Tallinnas ĂŒks suurem kokkusaamine, sinna pean halvemal juhul ka bussiga minema… Aga teise linna shoppama ma temaga enam kohe kindlasti ei lĂ€he. Kogemus on ka midagi vÀÀrt, eks 😛

Poisi kohtumine kaksikutega

DSCN7103

Ma usun, et enamik meist on mÔnikord Ôhanud: kaksikud on NII Àgedad, tahaks ka! Ja siis kohe jÀrgmine mÔte: et ei tea, kas ikka tasub tahta, alguses on ikka meeletult raske.

Kui Kats mulle teatas, et ootab kaksikuid, siis ma polnud isegi nii ĂŒllatunud, kui oleks vĂ”inud olla. Need olid mu tutvusringkonna esimesed kaksikud, uudis iseenesest oli kohutavalt Ă€ge, aga tundus kuidagi nii loomulik, et just Kats. Kats on lihtsalt ĂŒks kĂ”ige energilisemaid ja produktiivsemaid inimesi, keda ma tunnen – ja nii ongi, et kes palju jĂ”uab, sellele antakse 😛

NĂŒĂŒdseks on neiud juba neljakuused ja mul Ă”nnestus nad lĂ”puks oma silmaga Ă€ra nĂ€ha. VĂ€ga muljetavaldav oli jĂ€lgida, kuidas Kats neid korraga sĂŒlle vĂ”ttis, see kĂ€is tal nii… Loomulikult. Aga jaa, kahega on ikka pĂ€ris karm, sellele sain kinnitust. Topeltvaev, samas topeltrÔÔm ju ka. Ja rÔÔm lĂ€heb jĂ€rjest suuremaks.

Ma pole kindel, kas ma julgen kaksikuid tahta 😀 Aga noo, mul on Ă”ige mitu head aastat aega selle ĂŒle mĂ”elda, niipea me oma pere suurendamist ei plaani. Seni saab Katsi neiude kasvamisele kaasa elada. Olen kindel, et see saab pĂ”nev olema!

Scroll to Top