Ăheksakuuse Poisi tegemistest
Ăheksa kuud sai tĂ€is kĂŒll juba ĂŒheksa pĂ€eva tagasi, aga kuldne ĂŒtlus on teadagi see, et parem hilja, kui mitte kunagi đ
Poiss polnud kahe kuu jooksul terakestki kasvanud, on endiselt 70 cm pikk. Kaalu ikka paarsada grammi juurde tuli, kaalub nĂŒĂŒd 9,4 kg. Hambaid on seitse ja ilmselt tuleb varsti juurde, sest ila voolab ojadena ja igemeid katsudes on muhukesi tunda.
Istuda ise ei oska. KĂ€putab harva, 99% juhtudest siis, kui tal mĂ€het all pole. Roomates liigub igale poole hullult kiiresti ja lemmiktegevus on enda toe najal pĂŒsti ajamine – selles muutub ta jĂ€rjest osavamaks ja kindlamaks. Ăhtlasi Ă”ppis ta ĂŒllatavalt kiiresti Ă€ra Ă”ige kukkumise ja tagasi alla laskumise. Eks vahel juhtub ikka Ă”nnetumaid kopse ka, aga enamasti kukub nii, et paneb kĂ€ed ette. Kui motivatsiooni on, teeb toe najal mĂ”ned sammud ka.
PĂ€evaplaani koha pealt ma polegi pĂ€ris kindel, mis toimub. Vanasti Ă€rkas ta kuuest ja lĂ€ks magama kaheksast, magas pĂ€eva jooksul kaks und, kokku umbes 4h (3+1 vĂ”i 2+2). Siis oli vahepeal ĂŒsna lĂŒhike ja Ă€rritav periood, kus ta magas 3x1h, ei saanud ennast korralikult vĂ€lja puhata ja oli pidevalt viril. Kaks pĂ€eva Ă€rkas kuue asemel poole kaheksast, aga nĂŒĂŒd on jĂ€lle eriti varajane linnuke. Viimased pĂ€evad on olnud ĂŒsna harjumuspĂ€rane ja mugav: Ă€rkab 6-6.30, jÀÀb esimesse unne 8.30-9 paiku, magab 2-3h, jÀÀb teise unne 15-16 paiku, magab 1-2h, lĂ€heb voodisse 20 paiku.
Ăöunne jÀÀb oma voodis ise, pĂ€eval uinub ainult kĂ€rus ja kĂ”igutades – varajasemast ise jÀÀmisest pole enam midagi alles. Ma ei viitsi hetkel midagi muutma ka hakata, sest kĂ”igutamine on suhteliselt kiire ja valutu viis teda magama saada, Ă”htul toas jÀÀb ju ise. Kui kunagi ainult ĂŒks uni alles on, eks siis harjutame nii ĂŒmber, et see saab olema toas ja hakkab ise jÀÀma.
KĂŒmme pĂ€eva tagasi alustasin lisatoiduaktsiooniga ja nĂŒĂŒdseks vĂ”ib öelda, et see on olnud kĂŒllaltki edukas. Algne eesmĂ€rk oli anda talle sĂŒĂŒa neli korda pĂ€evas, iga kord vĂ€hemalt pool purki, ca 65 g. NĂŒĂŒdseks on kogused juba suuremad, mille ĂŒle mul on vĂ€ga hea meel.
Hommikul 7 paiku sööb tatrajahust tehtud putru – kui on heas tujus, siis sööb kĂ”ik Ă€ra, halvas tujuga (vahel on ta hommikuti viril) pea ĂŒldse mitte. Kui veidi puuviljapĂŒreed sisse segada, tundub paremini minevat. Kohe pĂ€rast esimesest unest Ă€rkamist (11-13 vahel) sööb soolast pĂŒreed, enamasti 100-150 g. Kohe pĂ€rast teisest unest Ă€rkamist (16-17 paiku) sööb magusat pĂŒreed, ka 100-150 g. Ăhtul 19.30-20 vahel sööb hirsiputru, millele ka vahel magusat pĂŒreed sisse paneme, et paremini lĂ€heks, siis sööb terve 135-grammise purgitĂ€ie Ă€ra.
Tissi saab nii, kuidas juhtub. Vahel kohe pĂ€rast lisatoitu, vahel hiljem. Enamasti enne kĂ”iki unesid, aga vahel mitte. Ăösel ka, kui hÀÀlt teeb – pĂ€rast lisatoidu koguste suurenemist tundub olukord Ă”nneks veidi parem, vahepeal oli juba tunne, et ta vigiseb iga tunni tagant, nĂŒĂŒd on ikka 3h vahed – 12, 3, 6 vms. Ilmselgelt on see lihtsalt halb harjumus, mitte nĂ€lg ja Ă”ige pea on plaanis öine tissivÔÔrutus ette vĂ”tta. Tahtsin oodata seni, kuni lisatoidu kogused on piisavad, nĂŒĂŒd juba tegelikult ongi. Peab ainult sobiva aja leidma, mina kolin siis paariks pĂ€evaks elutoa diivanile, et mitte piima lĂ”hnaga segadusse ajada, Abikaasa saab Poisi rahustamise au endale. Mida kiiremini sellega ĂŒhele poole saame, seda kergem on.
Tahaks tissitamistesse veidi rohkem korda luua, aga ei tea, kuidas kergem oleks. KĂ”ige arukam oleks ilmselt need siiski rangelt lisatoiduga siduda – kohe pĂ€rast lisa tiss peale. Ja siis enne und mitte anda, mis teeb asja alguses ilmselt veidi raskemaks, sest seni on ju kogu aeg saanud. Aga kĂ”igutan ju kĂ€ru nagunii, vast ei raskenda vĂ€ga uinumist. Ja Ă”htuse tissi peaks ka ettepoole nihutama – kohe pĂ€rast putru, enne tudukombe selga panemist. Kuna meie Ă”htune rutiin on aga siiani olnud tiss hĂ€maras vaikses magamistoas, pĂ€rast mida ta oma voodis ise magama jÀÀb, siis ma olen natuke mures, kuidas ilma tissita olema saab. Aga ma kangesti tahaks, et uinumine enam tissiga ei seostuks, see annaks mulle palju rohkem vabadust. Saaksin vajadusel nt hommikul tissi anda ja siis terve pĂ€eva Ă€ra kĂ€ia vĂ”i nĂ€iteks Ă”htul vĂ€lja minna, kui Poiss oleks nĂ”us ilma tissita ka magama jÀÀma. Mitte et mul oleks nii kanget vajadust pikalt Ă€ra kĂ€ia vĂ”i Ă”htul vĂ€lja minna đ No eks nĂ€is, sisetunde jĂ€rgi – nii, et kĂ”ik oleks rahul.
Aga ĂŒldiselt on Poiss muidugi maailmaparim. Plika kah đ
KÔik vahvad pildid on Siiri tehtud.









