poiss

Poisi esimene kÔrvits

Plika esimesest kĂ”rvitsast kirjutasin siin. Tema puhul osutus esialgne entusiasm kĂŒll petlikuks – ta oli alla aastaselt ĂŒldse suht nĂ€rb sööja. Nii et oleks igati Ă”iglane, kui Poisist saaks hea isuga kĂ”igesööja 😛

Igatahes. Sain tuttava kĂ€est lĂ”puks kĂ”rvitsat – kaks jÀÀkuubikukotitĂ€it ahjus tehtud kĂŒlmutatud pĂŒreed. MĂ”tlesin kĂŒll algul homme alustada, aga uudishimu ei andnud rahu, seega torkasin kĂ”rvitsa nina ette niipea, kui ta lĂ”unaunest Ă€rkas. Need kuubikud olid nii vĂ€ikesed, et panin kohe kaks.

Üksi last toita ja seda samal ajal pildistada on vĂ”rdlemisi keeruline. Ehkki sain ĂŒhe pĂ€ris ilmeka pildi, pean tunnistama, et ĂŒldine meelestatus kĂ”rvitsa suhtes oli ĂŒkskĂ”ikne. SĂ”i rahulikult Ă€ra ja ei teinud eriti teist nĂ€gugi. Eks homme saab siis veidi rohkem. Kiiret mul pole, sest teisi juurikaid, mida talle anda kĂ”lbab, on nagunii vĂ€he saada.

 Hetk enne: anna juba!!!

CIMG3079

 Esimene amps:

CIMG3080

Hmmmm…

CIMG3081

…pĂ€ris hea 😀

CIMG3082

Sellest klaasi pĂ”hja peal oli umbes 2 cm pĂŒreed 😛

CIMG3083

Lutist

Ma lugesin ĂŒht arvamuste vahetust selle kohta, kuidas last lutiga harjutada ja jube paljud ĂŒtlesid, et oi, kuidas vaeva nĂ€gin, aga Ă”nneks lĂ”puks hakkas vĂ”tma. Et mis ma kĂŒll teinud oleks, kui hambad tulevad. Ja et need emad, kelle laps lutti ei vĂ”ta, annavad selle eest kogu aeg tissi.

???

Ma ei tea, ma ei tahaks uskuda, et mul nii eriline laps on… Tissi saab enamasti kolme-nelja tunni tagant (kui tihemini, siis mitte sellepĂ€rast, et ise nĂ”uaks, vaid et nĂ€iteks peab pikale unele minema ja eelmisest korrast on vĂ€hem möödas). Hambaid on seni alles kaks, nii et ei saa mingeid pĂ”hjapanevaid jĂ€reldusi teha. Aga no krt, igemeid sĂŒgada saab ka suvalise nĂ€rimisrĂ”nga vĂ”i plastmasslusikaga, miks just lutt olema peab?

Plikaga kasutasin lutti peamiselt vĂ€ljas ja magamise ajal, Ă”nneks lĂ€ks vÔÔrutamine kergelt ja iseenesest. Plikat harjutasin lutiga sellepĂ€rast, et ta sĂŒndis hilissĂŒgisel – ei tahtnud, et vĂ€ljas nuttes kĂŒlma Ă”hku sisse ahmiks. Poiss oli suvelaps, tema sĂŒndides seda probleemi polnud, nĂŒĂŒd ei nĂ€e kah vajadust. Üldse, ÜLDSE ei nĂ€e enam vajadust.

Ma olen nii Ă”nnelik, et mul on Ă”nnestunud Ă”petada Poiss kindlal ajal, nututa ja omaette lĂ”una- ja ööunne jÀÀma. See ĂŒks Ă”htune uni lĂ€heb veel virilamalt, aga ma tĂ”esti eelistan lutiga vaigistamisele tema sĂŒles hoidmist, et ta seal siis ise rahuneks.

Ahjaa, see oli mitmetel suur argument. et imegu parem lutti kui pöialt – pöidlast ei saa vÔÔrutada. KĂ”ik vĂ€ikesed lapsed lutsutavad natuke rusikaid, aga kui lapsel lastakse oma emotsioonid normaalselt vĂ€lja elada, siis ei ole tal mingit pĂ”hjust pidevalt pöialt imeda.

Lutt tundub tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnas nii ĂŒldlevinud norm olevat, nagu ka tite iga nutu vaigistamine. Hea laps ju ei nuta! Ja olgem ausad, eks ma isegi olin veel mĂ”ni aeg tagasi selline – ma kĂŒll teadsin, kuidas oleks Ă”igem, aga praktikasse rakendada ei suutnud.

NĂ€ed siis. Ma olen tegelikult endiselt seda meelt, et mĂ”istlikult kasutades on lutt okei… Aga pĂ€ris isiklikus plaanis – mis puutub minu lastesse – olen tĂ€iesti lutivaenulik.

Eks me nĂ€e. Poisil on ju ainult kaks hammast, Ă€kki olen sunnitud veel millalgi oma sĂ”nu sööma. Aga sisetunne ĂŒtleb, et vast mitte 🙂

Ja veel natuke unest

…sest tĂ€na oli vĂ”rdlemisi mĂŒstiline öö.

Poisiga lĂ€ks tavapĂ€rasest paremini – magas ĂŒhegi vÀÀksuta kuni kolmveerand kaheni, siis tĂ”stsin endale kaissu tissi otsa (sest toas oli kĂŒlm ja ma olin vĂ€sinud). Hiljem Ă€rkas ta tĂ€nu Plikale veel millalgi ĂŒles ja jorises, aga keerasin ta kĂ”huli ja magas kuni Abikaasa hommikuse Ă€ratuskellani – teine öine söögikord jĂ€i Ă€ra 😀 Ma ei tea, kas sel on midagi pistmist kaisus magamisega – Ă€kki oli mugavam ja soojem, magas rahulikumalt.

Aga Plika, kuldmagaja, oli öösel vahepeal ĂŒleval, vist tĂ€itsa pikalt. Tema koha pealt on mul vaid Ă€hmased mĂ€lestused. KĂ”igepealt hakkas nutma ja kurtis pissihĂ€da. TĂ”in poti, lĂ€ksin tagasi magama. Millalgi ta vist kĂ€is seal potil… Siis vĂ”ttis Abikaasa ta meie voodisse… Mingi hetk vist tĂ”stis oma voodisse tagasi… Mingi hetk hiljem oli Plika minu voodipoole juures, kus Poiss mul kaisus oli, aga veel ei maganud, vaid lalises. Siis vĂ”ttis Abikaasa ta jĂ€lle kaissu. Hommikupoole pani ikka tagasi oma voodisse ja sealt pidin ma ta ĂŒheksast vĂ€lja ajama, muidu oleks veel kauem pÔÔnanud.

Poiss magas ka ĂŒle pika aja kauem – kui pool seitse tissi sai, siis pÔÔnas veel tunnikese. See on viimase aja rekord.

Loodan, et Plika puhul ei saa sellistest Ă€rkamistest reeglit. Ta on juba kuu aega probleemideta maganud, vahel on nii vĂ€ikestel lastel ju ikka halvemaid öid. Aga kui see nĂŒĂŒd harjumuseks saab, siis kindlasti hakkame teda rangemalt oma voodisse suunama.

Poisi puhul mulle tundub, et minu reegel mitte enne kahte tissi anda on vilja kandnud – algul ta Ă€rkas enne seda aega ikka paar korda, vahel jĂ€i ise magama, vahel pidi sĂŒles rahunema. NĂŒĂŒd enam ei Ă€rkagi enne. No ja see muidugi on super, et teine öine tissikord Ă€ra jĂ€i – oleks edaspidigi nii.

Igal juhul andis see mulle juurde motivatisiooni kella kahene tissikord ka Ă€ra jĂ€tta (mitte pĂ€ris kohe, aga varsti). Alguses Ă€rkab ta ilmselt mĂ”nda aega sel kellaajal ĂŒles ja siis peab sĂŒles rahunema, aga kĂŒllap lĂ”puks harjub ilma. VĂ”iks jÀÀda ainult varahommikune kord, peale kuute… Ja siis vĂ”iks ta magada kaheksani 😛

Unistused on ilusad, eks me vaikselt liigume nende suunas. Ikka nii, et meil mĂ”lemal hea oleks, ei taha ei ennast ega last traumeerida. Tasa ja targu…

Lastest

Ühes kommentaaris millalgi öeldi, et ma pole pikemalt laste omavahelisest lĂ€bisaamisest rÀÀkinud. Pole ĂŒldse viimasel ajal vĂ€ga palju lastest rÀÀkinud, vĂ”iks selle vea ju parandada.

Plika on praegu kaks aastat ja kolm kuud vana. Aktiivsemalt rÀÀkima hakkas ta alles millalgi peale teist sĂŒnnipĂ€eva – seega tavalisest veidi hiljem. Aga nĂŒĂŒd kordab kĂŒll kĂ”ike jĂ€rele, uusi sĂ”nu tuleb ilmselt iga pĂ€ev. Ei oska öelda r-tĂ€hte, s-i ja l-iga, kohati ka t-ga, on raskusi – ta oskab neid öelda, aga on kergem mitte öelda. Need saab sujuvalt asendada h-ga. Mina aha paju aia – mina tahan palju saia. No see oli esimene nĂ€ide, mis pĂ€he tuli, neid on kindlasti naljakamaid ja paremaid. Vahel ei saa nende tĂ€htede Ă€ra jĂ€tmise tĂ”ttu isegi aru, mis ta rÀÀgib. Üldiselt aga saame me vĂ€ga hĂ€sti suheldud ja jĂ€rjest paremaks lĂ€heb. KÀÀndelĂ”pud kipuvad Ă€ra jÀÀma – nĂ€iteks kui öelda, et tita tahab magada, siis Plika kordab jĂ€rele: tita taha maga. Kui me viitsime, siis me parandame teda – ĂŒtleme sĂ”na Ă”igesti, Ă€ra jÀÀnud tĂ€hte vĂ”i kÀÀndelĂ”ppu rĂ”hutades, siis ta kordab Ă”igesti jĂ€rele kĂŒll. Aga jĂ€rgmine kord jĂ€lle lĂŒhemalt, nii on ju kergem 😀

VĂ€rve on hakanud lĂ”puks eristama – olen varemgi ĂŒritanud Ă”petada, aga siis ei vĂ”tnud eriti vedu. NĂŒĂŒd ta teab ainult pĂ”hivĂ€rve ja vahel pakub liigse entusiasmiga ikka valesti. Üldiselt aga teab tĂ€pselt, mis on puna, kolla, sini – jĂ€llegi lĂŒhendab neid.

Osavamaks lĂ€heb iga pĂ€evaga. Arvutit oskab jĂ€rjest rohkem kasutada. Ma ei tea, kas see on nĂŒĂŒd vĂ€ga hea… Aga ikkagi lahe vaadata. Enamasti vaatab oma multikaid Abikaasa arvutist, sest teda pole ju kodus. Teab, kust nupust arvuti sisse kĂ€ib, kust monitori sisse-vĂ€lja lĂŒlitada (lĂ€paka ekraan ĂŒtles ĂŒles, nĂŒĂŒd on igivana suur molu eraldi laual), oskab alt ribalt neti ise lahti teha ja sealt bookmarks ribalt omale YouTube’i valida. YouTube’is oskab video lĂ”ppemisel ise jĂ€rgmise panna. Ja oskab videot tĂ€isekraanile panna. Hiirt kasutab ĂŒsna hĂ€sti, aga avastasin, et minu arvuti touchpadiga saab samamoodi hakkama. No arvutisĂ”ltlaste laps, mis siin ikka imestada. Abikaasa arvutil on Ă”nneks parool peal, nii et pĂ€ris ilma loata ta sinna ligi ei pÀÀse, kui on vaja piirata 😛

Magab suurepĂ€raselt. TĂ”esti oligi vaja ainult kĂ€ttevĂ”tmist ja nĂ€dalat unekooli – pĂ€rast seitsmekuist Ă”udust tuli kiirelt meelde, kuidas Ă”igesti magatakse. Õhtul tavaliselt laliseb voodis pool tundi kuni tunni, hommikul Ă€rkab vahel harva peale seitset, enamasti kaheksa paiku. LĂ”unaunne jÀÀb enamasti minutiga, vahel laliseb kuni tunni, aga jÀÀb siis ikka, eriti harvadel puhkudel laliseb voodis kaks tundi jĂ€rjest ja ei magagi. Aga kisa ja viginat on minimaalselt – vahel ikka on, siis kĂ€ime lihtsalt korra pai tegemas ja tekki peale panemas, see aitab.

Iseseisev on. Saab hullult hĂ€sti omaette mĂ€ngitud ja asjatatud. Muidugi tahab vahel ka tĂ€helepanu ja koos tegutsemist. Aga sellist asja ei ole, et ilma vanemateta ĂŒldse olla ei oska.

Riidesse panna ta veel pĂ€ris ise ei oska. Eks me teeme kĂ”ike koos – pika pusimise peale saaks ta enamiku asjadega ise ka hakkama ja ma tean, et tegelikult peakski laskma tal rohkem ise harjutada, aga ma ise saan ju kiiremini… Riided seljast Ă€ra saab kĂ”ik, tagasi panemisega on rohkem abi vaja.

SĂŒĂŒa oskab ka ise. Muidugi peab talle parajad tĂŒkid lĂ”ikama jne, vahel me lĂ”pus ikka aitame ja toidame teda, et kiiremini saaks, aga suuremas osas ise.

Laulmist on alati nii lahe kuulata. Ma peaks jĂ€lle filmima tema PĂ”dra maja, ta on vahepeal arenenud 😀

Paras suslik on ta kah. Teeb igasuguseid trikke, mis panevad pisarateni naerma. TĂ€na nĂ€iteks panin tunnikese tagasi pesu pesema, sealhulgas kĂ”ik kĂ€terĂ€tid. Kui pĂ€rast lĂ”unasööki vannituppa Plika suud pesema lĂ€ksime, siis just mĂ”tlesin, et oi, panin uued kĂ€terĂ€tid, aga Plikale ununes panemata… Siis vaatan – suur rĂ€tt ripub nagis. Imestan, kuidas see vĂ”imalik on, vaatan lĂ€hemalt – nagis ripub hoopis Poisi mĂ€hkimislaualt pĂ€rit kilelina. Vat Plika rĂ€tikul pole seda aasa, nii et me kasutame neid plastikust ja metallist jullasid, mis hammastega rĂ€tiku kĂŒlge kĂ€ivad, et riputada saaks… See julla jĂ€i nagisse, ma vĂ”tsin lihtsalt enne rĂ€ti kĂŒljest ja panin pesumasinasse. NĂŒĂŒd oli Plika siis vaadanud, et rĂ€tikut pole ja lahendas olukorra nii, et tĂ”i toast selle Poisi lina ja pani rĂ€tiku asemele. Naera puruks 😀

Poisist ma olen viimasel ajal siin ĂŒht, teist ja kolmandat rÀÀkinud, poole aasta sĂŒnnipĂ€eva puhul. Ta on alati ĂŒks paras rÔÔmurull olnud – kui pikka aega oli rahulik ja ĂŒhe koha peal ja vahtis ringi, siis nĂŒĂŒd vĂ€ikestviisi juba keerab ja roomab, liigub tublisti. Lisaks tunneb viimasel ajal suurt huvi kĂ”ige ĂŒmbritseva vastu – kui mul sĂŒles on, siis ĂŒritab minu kĂ€es olevaid asju (vĂ”ileiba vms) Ă€ra kiskuda vĂ”i siis kĂŒĂŒnitab laua poole, et sealt ĂŒkskĂ”ik mis kĂ€eulatusse jÀÀnud asi pihku haarata. ÜhesĂ”naga nĂŒĂŒdsest tuleb ettevaatlik olla 😛

Unede sĂ€ttimisega oleme endiselt poole peal. Hommikul on hakanud liiga vara tĂ”usma, 8-8.30 asemel pigem 7 vĂ”i enne seda… Seega vĂ”iks tegelikult varem juba magama minna, kipub liialt vĂ€sima. Aga mulle see 11 sobib, oleme seni hakkama saanud – kui kĂ€rru panna, jÀÀb enamasti momentaalselt tuttu. Õhtusesse unne jÀÀb endiselt jorinaga, ei ole aidanud ka see, et enne tissi annan. Ööunne jÀÀb alati rÔÔmsalt ja kiirelt, viimasel ajal magab Ă€rkamisteta ĂŒhe-kaheni. Öö jooksul sööb kaks korda – kahe paiku ja hommikul viie-kuue paiku, viimasel ajal olen ta kĂŒll suurde voodisse vĂ”tnud juba öösel, sest nii kĂŒlm on… Ja hommikul seitsme paiku ĂŒritan ikka ka tissiga lisaaega vĂ”ita, et ise kauem pÔÔnata saaks.

Öised söömised on plaanis lĂ€hema kuu-kahe jooksul Ă€ra vÔÔrutada, aga esialgu tahaks lisatoiduga alustada. No ma pole veel lihtsalt viitsinud, ei vÔÔrutada ega kĂ”rvitsat tuua. Aga hakkan usinamaks 🙂

LĂ”petuseks siis laste lĂ€bisaamisest ka. Ma ĂŒtleks, et mida suuremaks Poiss kasvab, seda paremaks lĂ€heb. VĂ€ikene armukadedus on Plika poolt on vahel ikka, aga seda on alati suht vĂ€he olnud. Pigem on Plikaga probleem selles, et ta ei saa aru, kui pisike ja Ă”rn on tita, tahab temaga mĂ€ngida. NĂŒĂŒd on Poiss juba tugevam, ei pea iga hetk silma peal hoidma. Vahel nĂ€iteks vajub Plika talle tĂ€iega peale, et kallistada – mina vaatan ehmunult, et nĂŒĂŒd teeb haiget, Poiss ainult naerab. Plikal on ĂŒldse annet Poissi naerma panna – nĂ€iteks hĂŒppab mööda tuba ringi ja Poiss kilkab. Nii et Poiss on tugevam ja Plika on Ă”ppinud natuke hoolikam olema. LĂ€heb jĂ€rjest paremaks – ma juba kujutan ette, kuidas nad poole aasta pĂ€rast koos mĂ€ngivad.

ÜhesĂ”naga mina olen vĂ€ga rahul 🙂 Mul on kaks imelist last ja nendest on iga pĂ€ev palju rÔÔmu. Muidugi on ka muresid, muidugi tuleb tulevikus igasugu selliseid muresid ja rÔÔme, millest ma praegu veel undki nĂ€ha ei oska, aga kĂŒllap me saame kĂ”igega hakkama. Kaks vĂ€ikese vanusevahega last on ikka kihvtid koos, seda otsust ei saa kuidagi kaheseda.

Scroll to Top