poiss

Ma olen siin jõudumööda muu jutu sees kirjutanud ka, aga lühidalt võiks öelda, et pärast meie reisist ja Plika haigusest tulenenud poolenädalast seisakut oleme lõpuks valmis jälle täie rauaga jätkama. Ma nüüd ilmselt kohati kordan ennast, aga võtan viimased päevad veelkord lühidalt kokku.

Poisi magamisgraafik läks tänu reisile täitsa sassi. Lisaks ei tahtnud kaks ööd võõras kohas tal nutta lasta – magas minu kõrval ja sai iga vigina peale tissi. Tagasi tulles olime reisist ja Plika haigusega kaasnevast virinast nii väsinud, et paar järgmist ööd möödusid samas stiilis.

Plika jäi ema juures kõik korrad ilusasti magama, aga pärast reisi jälle kodus olles läks kõik käest ära – haiguse tõttu oli eriliselt viril, meie oma väsimuse tõttu lasime tal pool aega suures voodis magada, sest oma voodis ta ainult nuttis ja ei rahunenud, tahtsime ise magada… Graafik oli kah sassis, lõunauned ja ärkamise ajad venisid, no haiget last ei taha ju üles ajada – haigust peab välja magama.

Nii et Poisi uned olid häiritud kolmapäevast kuni pühapäevani, Plika uned reede õhtust pühapäevani. Eilegi olid kõik kellaajad sassis, aga õhtul panime lapsed tavapärasest tunni varem magama ja öösel oli esimest korda üle mitme päeva nii võimalust kui jaksu unekooli reegleid jälle suuremas osas järgida.

Poiss vigises enne keskööd läbi une vist kaks korda, aga nutt vaibus ise, polnud vaja sekkuda. Kesköö paiku, kui ise just magama läksin, hakkas ta kõvemini nutma – ei viitsinud süles kussutada, andsin tissi, panin siis voodisse tagasi ja magas kohe edasi. Edasise öö jooksul nuttis ta kaks või kolm korda – mõlemal puhul tundus, et pole mõtet 10 minutit oodata, aga tissi anda ka ei tahtnud, nii et nuttis mul süles, rahunes suht kiirelt, panin tagasi voodisse, magas edasi. Hommikul kolmveerand viis enam ei viitsinud, võtsin kaissu, panin tissi otsa. Veerand kaheksa lootsin teda tissiga veel natukeseks magama meelitada, aga Plika ärkas ka üles, nii et mõlematel oli täna tavalisest varasem äratus – loogiline, eile sai ju vara magama kah.

Hommikul tundus juba enne kümmet, et Poiss on väsinud, aga ma lasin tal kogemata tissi otsa magama jääda, nii et kui ma ta sealt lõpuks ära võtsin, oli see 5-10 minutit tukkumist teda nii palju värskendanud, et vahtis jälle rõõmsalt ringi. Veidi enne ühtteist hõõrus silmi ja nägi igati väsinud välja – andsin tissi, panin kärusse, seal jäi ise magama. Pool üks nuttis natuke, aga paari minutiga see vaikis.

Plika ärkas öö jooksul mitu korda – käis kaks korda potil, vahepeal nuttis hüsteeriliselt ja oli natuke meie kaisus… Aga enamik ajast vist siiski oma voodis. Lõunaunne läks punkt kell üks – virises küll algul, et ei taha tudu, ei tahtnud mult kalli ega musigi… Aga kui ta oma voodisse panin, siis enam ei nutnud ega välja ei tulnud, jäi ilmselt suht kohe magama.

Arvan, et kui Poiss just ise kolmest ei ärka, lasen tal täna kauem magada – siiani on ta peaaegu kõik õhtud enne toaunne jäämist kõvasti nutnud, äkki siis väsib alati liialt, äkki veidi pikem õueuni aitaks. Toon seekord näiteks pool neli tuppa ja üritan hästi täpselt väsimuse märke jälgida, et järgmisesse unne õigel ajal ja nututa saaks.

No näis 🙂 Igatahes võib öelda, et oleme lõpuks back on track ja ma olen selle üle väga rõõmus – vahepeal oli meel ikka päris mõru, et nii pikalt kuidagi ei saanud ega viitsinud. Olin arvestanud, et tagasilöögid millalgi nagunii tulevad, aga ei arvanud, et nii suurelt. Igatahes uue hooga edasi!

Kui eelmine öö oli ideaalne, sest Poiss magas ärkamisteta varahommikuni, siis viimane öö nii hästi ei läinud. Midagi hullu õnneks ka polnud. Poiss ärkas üllataval kombel juba enne kahte ja tegi mitte küll hüsteerilist, aga sellegipoolest nii kõva kisa, et ei näinud mingit mõtet kümme minutit oodata – tissitasin istudes ära ja jäi pärast seda kohe ilusti oma voodisse magama.

Järgmine ärkamine oli nelja paiku ja jälle piisavalt kõva kisa, et mitte kümmet minutit ootama jääda. Palusin Abikaasal rahustada, sest tissiaeg polnud kindlasti ja ei tahtnud oma piimalõhnaga ärritada 😛 Mina oleks kindlasti öösel hästi vaikselt rahustanud, nagu raamatus soovitab, et lapsel öö ja päev segi ei läheks, aga Abikaasa rääkis ja mängis temaga natuke, Poiss rahunes, Abikaasa tõstis ta oma voodisse tagasi ja magas ise edasi. Ju siis Poiss jäi ka vaikselt ise magama, sest nuttu ma oleks kuulnud…

Järgmine kord ärkas 6.15 – tõstsin tissi otsa, magasime kõik magusalt poole üheksani. Plika magas terve öö läbi nagu tavaliselt – sellega meil ju probleeme pole, vahel harva ainult nutab läbi une, aga unekooli päevadel on vaid hommikul väga lühidad viginad läbi une olnud, mis kohe ise vaikivad, meie sekkumist pole vaja olnud.

Mul oli täna linnas igasugu asjaajamisi, nii et lahkusin kodust pärast Poisi välja magama panemist ja Plika lõunaunne panemine jäi Abikaasa hooleks. Kui veidi enne kahte koju tagasi jõudsin, rääkis Abikaasa telefoniga tööasju ja Plika nuttis toas. Ta olla alles 13.15 voodisse saanud (minul läks ju eile samamoodi 15 min üle), alguses pool tundi omaette lalisenud, siis virisema hakanud. Mingi hetk oli Poiss ka akna taga vigisema hakanud, nii et Abikaasal tuli korraga nii Plikat kui Poissi rahustada ja lisaks töökõnet pidada 😀

Lõunaunne Plika ei jäänudki. Oli kogu minu kodus olemise aja väga nutune – viisin teda samamoodi voodisse tagasi nagu õhtulgi, mingit tolku polnud. Kolmest andsime alla.

Õhtu oli närvesööv. Mina olin päevasest käigust väsinud ja unine. Plika üleväsimusest viril. Poiss otsustas magamise asemel kõigepealt tund aega nutta, nii et kuuest ärkamise asemel jäi hoopis siis alles magama ja põõnas seitsmeni – oleks ilmselt kauemgi, aga Abikaasa ajas üles. Kartsin meeletult ööunne panemist – et Poiss ei jää, kuna ärkas liiga hilja, et Plika teeb üleväsimusest ekstra trianglit.

Lisaks jäi õhtusöök jälle liiga hiliseks – Abikaasa käis Plikaga veel poes süüa ostmas ja jõudsid tagasi alles kaheksaks, mil oleks pidanud juba rutiiniga alustama, selle asemel siis sõime.

Pool üheksa hakkasime rutiiniga pihta – Plika oli hüperenergiline, igati üleväsimuse tunnustest pakatav. Aga saime kõik asjad tehtud, lõpetuseks tavapärane kõik koos suures voodis lebotamine, Poisi tissi- ja Plika jutu- ning lauluaeg. Kell üheksa panime mõlemad lapsed oma voodisse, Plika tuli ühe korra välja, kui teda tagasi viia tahtsin, läks ise, korra moe pärast jorises ja… Jäigi voodisse.

Ei mingit nuttu ega muud jama, mõlemad lapsed kustusid väga kiirelt, umbes 5-10 minutiga. Vaatama minna pole siiani julgenud, aga no nüüd juba võiks ka, üle poole tunni on täielik vaikus majas olnud.

Nii et jah, kunagi ei või ette teada… Ja ei juhtu midagi hullu, kui ajad natuke nihkesse lähevad või rutiinist mõni asi ära jääb. Ilmselt on meil kergendavad asjaolud nii see, et Plikale olen kunagi korra unekooli teinud, nii et tal on ise magama jäämise kogemus minevikust olemas, kui ka see, et tegin nädal enne uute reeglite kasutuselevõttu ju juba vana moodi unekooli ka.

Nendel, kes esimest korda unekooli teevad, soovitaks kindlasti ikka võimalikult täpselt kõigist reeglitest ja kellaaegadest kinni pidada, nii on kergem. Samas kui midagi natuke nihkesse läheb, on oluline võimalikult tavapäraselt jätkata, mitte endast välja minna ja pooleli jätta – ma olin õhtul korra nii närvis ja väsinud, et seegi mõte käis läbi pea. Aga muidugi hästi lühidalt, andsin endale kohe aru, et see oleks idiootsus. Tegime kõik nii hästi-halvasti ära, kui olukord seda võimaldas ning tulemus sai ootamatult suurepärane.

Kindlasti tuleb meil veel nii paremaid kui halvemaid õhtuid… Aga progress on endiselt. Väga hea 🙂

Järgmised kaks ööd on Plika vanaemaga ja Poiss meiega küla peal. Eks annan reedel teada, kuidas läks.

Lõunaund magas Plika peaaegu kolm tundi, ärkas rõõmsalt ja vaikselt, voodi oli ka kuiv (lõuna ajal enam ammu mähet ei kasuta, vahel ikka juhtub õnnetusi, eriti pikema une korral).

Õhtune rutiin oli juba teisel päeval esimesest erinev. Esiteks tegime kell pool kaheksa vanni, Poiss sai pärast seda kohe tuduriided selga, Plikal oli vaja hiljem vaid hambaid pesta. Teiseks läksid meil söögiajad väheke nihkesse, nii et Plika sõi kell kaheksa veel jogurtit kamapallidega. Kolmandaks pidi Abikaasa veidi peale kaheksat korra ära käima, et emale autoga bussi vastu minna, aga sealt jõudis ta õnneks kibekiirelt tagasi.

Polnud aga häda ühti, ülejäänud asjad tegime kõik ilusti ära. Plika magama jäämiseks kulus täpselt sama palju aega kui eilegi – vaikus oli majas kell 21.45. Küll aga oli muid edusamme. Poiss ei nutnud seekord üldse – hängis rahulikult pool tundi oma voodis ja jäi siis magama. Ilmselt oleks tunduvalt kiiremini jäänud, kui Plika poleks kõrval jorisenud. Plika üritas toast välja tulla ainult kaks korda, Poisi voodi juurde seekord ei kippunud, kaks korda ronis oma voodist meie voodisse, kust ta siis tagasi tõsta tuli – ja nende voodist välja kippumiste vahed olid ka tunduvalt harvemad. Järjest pikenevate kontrollidega jõudsime lõpuks 13 minutini, vahepeal istus Plika veel potil, sest kurtis häda ja mul oli põhjust arvata, et see on tõsi, oligi. Kui potil poleks käinud, oleks ilmselt veerand tundi varem magama jäänud. Mängutuju täna polnud, nuttis ja jorises enamiku ajast, samas vaiksemalt ja vahedega.

All in all, progress on märgatav. Loodan, et homme saame ka ajaliselt kiiremini hakkama. Ja muidugi ootan huviga õhtu ja öö arengut – kas ja millal Poiss ärkab 🙂