raamatud

Lutsus on viivisevabad päevad

Uitmõtte ajel – äkki satub keegi lugema, kellel võiks sellest kasu olla 🙂 Ma ise olen küll kaugelt liiga korralik, et laenatud asju tagastamata unustada, aga mul on siin üks teine, kelle noorusulakused mind sellistele teemadele mõtlema panevad. Ühesõnaga:

Viivisevabadus 6. – 9. aprillini. 96. sünnipäeva puhul 96 tundi viivisevabadust!

Seekord kehtib viivisevabadus lisaks raamatutele ja ajakirjadele ka filmidele ja heliplaatidele.

Viivis kustutatakse ainult tagastatud eksemplaride eest!

Veel üks põhjus kevadet oodata

Ma olen viimasel ajal tihti mõelnud, kuidas ma igatsen taga Londoni ühistransporti ja pikki vahemaid. Kõige oma tüütuse juures oli neil ka üks oluline pluss – see oli segamatu aeg lugemiseks.

Ma armastan lugemist. Mul on kodus hetkel paarkümmend läbilugemata raamatut. Ja AEGA iseenesest ka oleks. Paraku olen ma lihtsalt ära harjunud kõik oma vaba aja arvutis veetma – kas siis netis või mõnd sarja-filmi vaadates. Halb harjumus, tean isegi. Eks ma ju tegelen lapsega ja koristan ja käin väljas ka, aga siiski – vaba aega on piisavalt. See on mu enda prioriteetide küsimus, kuidas ma selle veedan, süüdistada pole kedagi.

Seega ootangi pikisilmi kevadet – et lapsega välja minek poleks enam tüütu kohustus, vaid puhas nauding. Ma lihtsalt läheks kärutaks Toomele, istuks maha ja LOEKS.

Jaa, see kevad võiks juba tulla 🙂

Raamatuhullustus

Sattusin mõni päev tagasi tegelema raamatute listiga, mille kirjutasin kunagi hirmammu kõigi kingiprobleemidega inimeste elu kergendamiseks.

Ja täna sattusin ma kausta, kus mul on Exceli dokumendid nende kirjanike bibliograafiatega, kelle teoseid ma omale kõige naha ja karvadega tahan: Rex Stout ja Erle Stanley Gardner eesti keeles ning Mary Higgins Clark ja Jackie Collins inglise keeles.

Noh, Astrid Lindgren ja Louise Bagshawe ka, aga Lindgreni kohta pole ma jõudnud eesti keeles ilmunud ja endal olemasolevate raamatute kohta mingit korralikku ülevaadet teha ning Bagshawe’i raamatud on mul kõik peale viimase olemas – kui järgmine kord Londonisse satun, siis ostan selle ka.

No ja siis on mul juba olemas kõik eesti keeles ilmunud Frances Hodgson Burnetti ja Georgette Heyeri raamatud (haa, tegelikult on veel kaks, mis kunagi varem ilmusid, ma just avastasin – neid mul pole) ja inglise keeles Anne of the Green Gables kõik osad. Louisa May Alcotti “Väikesed naised” ja kõik selle järjed läbisegi eesti ja inglise keeles… Ja veel kümneid (sadu?) muid raamatuid. Ja ma tahaks veel kangesti osta Petrone Printi kirjastatuist nii üht, teist kui ka kolmandat. Aga see selleks.

Need neli ülalmainitut ikkagi, mille pärast ma üldse seda postitust kirjutama hakkasin. Korrastasin ja kaasajastasin kõik oma tabelid ära ning kuna mulle meeldib nii kangesti statistikat teha, siis:

Rex Stout – 33+6 olemas, 13+1 puudu, 3 pole eesti keeles ilmunud
Erle Stanley Gardner – 33 olemas, 20 puudu, 38 pole eesti keeles ilmunud
Mary Higgins Clark – 15 olemas, 21 puudu
Jackie Collins – 11 olemas, 16 puudu

Kokkuvõtvalt: 98 olemas, 71 puudu, 41 pole eesti keeles ilmunud

(jajah, ma olen ilge statistikapede, ma tean)

Esimesed kaks on väikeste mööndustega – mind huvitavad vaid Nero Wolfe ja Perry Mason, teiste peategelastega raamatuid ma endale ei taha, ehkki kogemata on paar tükki juba olemas. Sellest siis võimalikud erinevused numbrites, kui keegi peaks märkama (ehkki ma olen kindel, et pole ühtki hullu peale minu, kes selliste asjade üle nii täpset aru peaks). + tähendab Robert Goldsborough kirjutatud Nero Wolfe’i lugusid.

Ääh. Ja siis ma surfasin Raamatukois ja avastasin, et neil on viis mul puudu olevat vanemat Stouti-Gardnerit praegu kasutatult müügis. No ja 12 Öölast on veel täitsa uuena müügis. Ainult et mul pole ei 320 krooni Raamatukoi ega ammugi 937 krooni Elmatari jaoks.

Need uued raamatud mind niiväga ei närigi, neid vast poodides veel mõnda aega jätkub. Aga kõik vanad kasutatud raamatud, millele õnnestub näpud taha saada, see on ju suuuuur varandus.

KUI ma veebruaris emapalga kätte saan ja KUI need viis raamatut veel alles on, siis ostan küll kohe ära. Uued oodaku paremaid (loe: rikkamaid) päevi. Või sünnipäeva.

Ja kuigi ma tean, et raamatute ostmine pole üldse öko, siis mõningaid raamatuid ma ikkagi tahan endale. On küllalt ka neid, mida osta ei raatsi, mida raamatukogust laenutada – aga kõige lemmikumad võiks ikka kodus riiulis olla. Sest üks õige kodu on mõnusate suurte raamaturiiulitega. Et lastele ka kirjanduspisik külge hakkaks 🙂

(Jajah, mul on kodus praegu umbes 20 lugemata raamatut ja ma tahan neid juurde osta. Jajah, kui ma Londonisse lähen ja kuskilt mõne Clarki või Collinsi sooduspakkumise leian, à la kolm raamatut £5 eest, siis ma ostan neid sealt ükskõik kui suure hunniku. Jajah, ma tean, et ma olen hull)

RAAMATUD JU!

Jälle küla peal

Käisime Mehe sõpradel külas. Lahkusime kodust päeval kella kahe paiku, mõtlesime esialgu lihtsalt korra pakutud lasteriided üle vaadata… Ja jõudsime koju tagasi kell kaheksa 🙂

Plika sai omale hunniku riideid, mina laenasin neli raamatut väikelaste arengust ja muust taolisest, Mees laenas trikotaažist kandelina – kaitserohelist värvi pealegi, sobib ideaalselt tema riietusega 😉

Kakao meega maitseb üllatavalt hea – see eeldab muidugi eelnevalt magustamata kakaopulbrit. Hea nipp suhkru vähendamiseks laste toidus. Panin kõrva taha.

Ja siis ma vaimustusin raamatutest. Kokaraamatutest ja papiraamatutest 😀

Tahan endale nüüd 100 kooki kõiki kolme osa, kõige rohkem teist. Kui tavaliselt jätavad pooled retseptid mind külmaks, siis toda raamatut ma muudkui lehitsesin ja vesistasin – peaaegu kõik koogid paistsid imemaitsvad.

Peres oli kaks last – aastane ja kolmene – seega on neil üksjagu lasteraamatuid. Ja mina muudkui vaatasin ja vaimustusin. Just neist kõige väiksematest, paariaastastele mõelduist. Papist ja puidust. Uurisin netist järele, kõik on praegu veel saada ka. Kangesti tahaks osta, aga praegu ei tohi – raha pole ja laps on liiga noor nagunii. Aga tõenäoliselt ostan varsti oma kõige lemmikumad ikkagi ära 😛 Lihtsalt nii ilusad pildid olid.

lõõtsad

Ups

Ma VIST arvutasin midagi valesti… Need raamatud olemasolevale pinnale küll ära ei mahu.

Mõõtsin üle – 243 cm on riiulipinda ja 385 cm raamatuid… Njah.

Scroll to Top