rõõm

Head asjad #80 – Pärnu

/ head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm / 1 Comment

Ma armastan Pärnut.

Tõsi, lemmiklinn on meil endiselt Tartu – mulle meeldib Tartu vibe, hubasus, kompaktsus ühes võimalustega… Aga mis teha, kodu on seal, kus on pere.

Ja pere on Pärnus 🙂 Ja seega on Pärnus hea.

Väikelinnad meeldivad mulle. Pärnu on mu meelest piisavalt väikelinna tundega, samas on siin siiski ka rohkelt erinevaid võimalusi, igasugusteks asjadeks. No olgem ausad, Eesti mõistes ei ole Pärnu nii väike midagi.

Mida väiksem koht, seda keerulisem on leida head tööd. Pärnus on sellega nagunii paremini, kui paljudes teistes Eestimaa kohtades, aga Tallinna ega Tartuga ei anna siiski võrrelda. Seega eriti mõnusaks teeb selle postituse kirjutamise asjaolu, et esimest korda Pärnus elatud 6,5 aasta jooksul saan ma öelda, käsi südamel – meil mõlemal on töö, mis meid tõesti rahuldab. See on väga-väga suur asi.

Ma olen nii ütlemata rahul sellega, KUI mugavalt meie elu siin ära korraldatud on. Kodu keset linna 🙂 Jalgrattaga liiklemine on puhas rõõm. Töö, lasteaed, kool, vanavanemad ehk tugivõrgustik ning kõik eluks vajalikud teenused on kodust 1-2,5 kilomeetri kaugusel. Ainult mõned sõbrad ja Abikaasa õed elavad kaugemal, teisel pool jõge.

Ja mul on siin kosmeetik. Ja juuksur. Ja hambaarst. Ja ma olen väga rahul nii lasteaia kui kooliga. Ja Pärnus on Sütevaka, kus loodan oma lapsi kunagi õppimas näha.

Just täna sellest kõigest kirjutama ajendas mind aga artikkel lähiaastate kümne suurema muudatuse kohta Pärnu linnapildis. Nii põnev! Mulle nii meeldib, kuidas ümbrus läheb järjest ilusamaks ja võimalused paremaks.

Olen väga tänulik, et mul on võimalik elada Pärnus! Ainult sõbrad võiks tihemini külla jõuda 😛

Head asjad #79 – pesumasin

/ head asjad, kodumajandus, positiivsusprojekt, rõõm / 4 Comments

Istun siin, ootan pesumasina lõpetamist, et saaks tööle minna ja mõtlen, kui iseeenesestmõistetavaks me peame tänapäevaseid mugavusi, kõiki neid mõnusaid masinaid, mis töö meie eest ära teevad…

Pesumasin oli põhimõtteliselt esimene asi, mille oma koju kolides ostsime. Ilma selleta polnuks elu võimalik. Punkt.

Sai hoolikalt valitud ja olen üle kuue aasta hiljem endiselt rahul 🙂 Toda postitust üle lugedes pean tõdema, et kasutan nüüdseks küll ammu 1200 pöördega tsentrifuugi ja topin masina üsna täis ka. No ja riided on kohati rohkem kortsus, kui ma tahaksin, mis muidugi ei pane mind triikima, kui jätta kõrvale triiksärgid jms peenema kraami.

Arutasime Abikaasaga hiljuti taas kuivati vajalikkuse üle. Sest fakt on see, et enamik aastast ma riideid õues ei kuivata ja pesuresti toas opereerimine on… Noh, pehmelt öeldes tüütu. Pluss liigne niiskus. Pluss triikimise aspekt. Pluss kuivati eemaldab tolmu ja Abikaasal on tolmuallergia. Muidugi ka kulutab elektrit ja riideid 🙂 Lihtsalt tundub, et plussid hakkavad miinuseid üle kaaluma. Peab vist ikka ise ära proovima, ega enne teada ei saa.

Olen ääretult tänulik, et mul on võimalus kasutada kõiki tänapäevaseid mugavusi ning saan kulutada oma aega millelegi mõnusamale kui käsitsi pesu pesemine 🙂

Head asjad #77 – (A)NTM

/ head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, top model / Leave a Comment

Kui tõsisteks teemadeks pole jaksu, tuleb ette võtta meelelahutus. Ja sel juhul ei saa üle ega ümber modellidest. Minu guilty pleasure, mis siin blogis ka üsna palju kajastust leidnud.

Ma ei saa siiamaani aru, MIKS modellid mulle nii kangesti meeldivad – võttes arvesse fakti, et moemaailm kui selline on minu jaoks siiralt arusaamatust tekitav… Aga no miski on, mis köidab. Ma noid tüüpilisi väljahääletamisega reality showsid ju praktiliselt ei vaata (ehkki näosaade vist läheb sinna alla?), aga võistlusmoment ja kaasa elamise võimalus on ju ikka toredad. Eks seda nišši modellid vast minu jaoks täidavad.

Mul on hea meel, et ameeriklased siiski jätkasid. Mu meelest on uute kohtunikega parem küll 🙂 Ja pean tunnistama, et meesosalejatest ma ka puudust ei tunne 🙂

Austraalia meeldib ikkagi rohkem 😛 Aga need teised ingliskeelsed… Mis need kõik on olnudki… Kanada, Uus-Meremaa… Need vist olid üsna halvad. Eesti… Parem olen kuss 😀

Igal juhul olen tänulik selle eest, et mu kergemeelsema poole rahuldamiseks lõbustust jätkuvalt juurde toodetakse 🙂

Head asjad #76 – ökoehitus

/ head asjad, ökoehitus, positiivsusprojekt, rõõm, unistused / Leave a Comment

Kuigi ma olen hetkel koduga keset linna väga rahul, on mul olnud alati unistus elada kunagi ökomajas. Kasutan seda terminit teadlikult täiesti meelevaldselt, sest mind vaimustavadki kõiksugused erinevad alternatiivsed ehituslahendused…. Alates passiivmajadest, lõpetades pisikeste majadega – lühidalt kõik, mis ehitatud energiasäästlikult ja loodussõbralikult.

Blogis ma olen vaimustunud varem ka, kõik need vaimustumised on ökoehituse sildi all kenasti näha, pole vast mõtet ennast kordama hakata. Savi-põhumaja, palkmaja, Earthship – kõigest olen vaimustunud.

Viimati aga vaimustusin hoopis seoses päikeseenergiaga – Naps Solar Estonia FB lehel, kus nad jagasid üliägedaid pilte enda tehtud töödest. Täpsemini siis see:

Foto Naps Solar Estonia FB lehelt

Ja üks varasem, mida nad kajastasid taas seoses Postimehes ilmunud artikliga:

Foto Postimehe lehelt. Autor: Kaido Haagen

Päikesepaneelid on mu meelest üldiselt pigem… Noh, mitte eriti ilusad 🙂 Aga sellised üliägedad ümarate vormidega majad… No lihtsalt super!

Passiivmaja kui selline on mulle idee poolest äärmiselt sümpaatne ja Eestis on täitsa olemas neid ehitav ettevõte, aga… Kuradi kandilised on. Üldse pole nunnud. Kõik on igati öko, aga minu jaoks on see hubasus puudu. Ma olen muidugi kindel, et ka passiivmaju saab ehitada ümarates vormides 🙂

Ja muidugi pisikesed majad, tiny houses… Postimeheski kirjutas hiljuti, et need koguvad Eestis üha enam populaarsust. Ja jällegi, Eestis täitsa tootja olemas – GreenCube. Nende tootevaliku hulgast avastasin muidugi midagi õige lõbusat:

Ma ei tea millal, ma ei tea, millise, ma ei tea, kas oma kätega või tellimustööna, aga ma usun, et mingit sorti ökomaja me ükskord ehitame 🙂

Head asjad #75 – Nerina Pallot

/ head asjad, muusika, positiivsusprojekt, rõõm / 1 Comment

Ma ei ole kunagi olnud melomaan. Ma ei tea muusikastiilidest ega esitajatest suurt midagi, ma ei oska hinnata kvaliteetseid kõrvaklappe, ei pea vajalikuks pidevalt kontserditel käia… Jne.

Mul on alati olnud oma lemmiklood ja -esitajad, mis otse loomulikult aja jooksul muutuvad – neid ma siis kuulan. Enamasti läpaka kräppkõlaritest, täiesti rõõmsalt 🙂 Tihti on need tulnud minuni läbi teiste inimeste, sest ma ise ei oska muusikat kuskilt otsida.

Nooremana kuulasin muusikat kindlasti rohkem. Ühes laste sünniga kasvas aga vaikuseihalus. Viimase kaheksa aasta jooksul on olnud pikki perioode, kus ma pole muusikat üldse mängima pannud.

Eelmisel kevadel sattusin tänu Liisile kuulama Nerina Pallot loomingut. See köitis mind mingil põhjusel üsna kohe ja kuulama ma seda jäingi. Kuulasin kuid ja kuid… Aasta lõpus oli paar kuud paus, kui aga jõulujazzi periood läbi sai ja ülejäänud playlistis olevat kümme lemmiklugu veidi tüütuks muutusid, tuli Nerina tagasi.

Ja mis ma oskan öelda. Endiselt sama nauditav. Perekond küll norib, et ma kogu aeg ühte ja sama kuulan, aga ma ei lase ennast sellest häirida. Lõppude-lõpuks on mu playlistis nüüd 144 erinevat lugu.

Olen väga tänulik selle eest, et Nerina Pallot mu elu oma muusikaga rõõmsamaks teeb.

Scroll to Top