rõõm

Levist väljas

Sulgesin arvutikaane reedel kell kolm, avasin uuesti esmaspäeval kell 11. Vahepeal olin igasugusest internetist praktiliselt täiesti välja lülitatud. Hea küll, paar lauset sai vahetatud Abikaasa nutika FB chatis, kui oli vaja Liisile reisilt leitud siilipilte saata 😀 Samuti lugesin Plika klassiõpetaja kooliteemalisi postitusi, mille kohta samuti Abikaasa telefoni FB märguanne tuli.

Tagasi tulles ootas mind ees 15 lugemata meili, 12 FB märguannet, 4 FB chati märguannet ja 34 lugemata blogipostitust.

Aga mitte midagi olulist, nagu arvasingi. Enamik meilidest olid sellised, mis kohe kustutada või loetuks märkida, enamik FB märguandeid ei vajanud mingit tähelepanu. Blogisid loen mõnuga, kui ükskord aega saan.

Nädalavahetusest kirjutan kunagi, kui rohkem aega on 😛 Muuhulgas lugesin üle pika aja läbi kaks head raamatut ja nautisin täiega. Hea on ennast vahel kõigest välja lülitada.

Vähemalt on kass

Ühel nädalavahetusel tegime inglise hommikusööki, köök oli praadimise aurudest kuum, seega aken lahti. Ja kass tegi oma esimese tutvuse välismaailmaga. Leidsime, et kui huvi on, käigu siis korra väljas ära, vaevalt et külma arvestades seal kaua olla tahab. Oli õigus 🙂

Aga noh, nii üldises plaanis tuleb siiski kõigepealt munad maha lõigata ja kiibistada, siis taoliste eksperimentidega jätkata.

Nii hästi läks “jõuluks kodu korda” projekt 😛

Head asjad #83 – kui üks uks sulgub, siis teine avaneb

See on lihtsalt nii jabur, kuidas sa arvad, et midagi on paigas ja siis järsku, täiesti ootamatult, muutub kõik.

Mul on olnud pärast üht ootamatut jutuajamist kõvasti peamurdmist selle üle, kuidas edasi.

Aga plaan on praeguseks üsna küps ja olen indu täis, rohkem kui kunagi varem. Motivatsioon teha ära asjad, mis nagunii ammu plaanis, on nüüd mitmekordne!

Elu on imeline. Iga muutus on millekski vajalik.

Olen ääretult tänulik iga sulguva ukse eest, sest olgu kogemus esmapilgul kuitahes ebameeldiv, alati avaneb selle tulemusena mõni uus uks, mille taga on ootamas uued ja imelised asjad.

Head asjad #82 – sooduspakkumised

Nagu te teate, eelistan ma igal võimalusel teise ringi riideid ning ostan riideid uutena vaid siis, kui vajalikku teise ringi poest ei leia. No ja muidugi aluspesu ja sukki ka.

(Ja kuna see sobib siia jutu jätkuks mainimiseks nii hästi, siis kas keegi äkki pole veel näinud Ringvaate ülevaadet sellest, milliseid mürgiseid ühendeid leiti kiirmoekettide riietest? Novot, üks paljudest põhjustest, miks eelistada kasutatud riideid)

Aga kõike paraku ei leia. Nii et ma ikka käin “tavalistes” riidepoodides ka.

Ja oi, kuidas mulle meeldivad allahindlused! Nii mõnus on, kui saad soetada midagi vajalikku soodushinnaga ja tunda rõõmu sellest, kuidas raha alles jääb 😀

Seekord oli saagiks üks imeline punane kleit, mis nägi puu peal välja lihtsalt üks sirge… Asi. Aga seljas… Mmm. Täpselt selline, nagu ma olen unistanud. Sügavpunane, soojast pehmest materjalist, piisavalt pikkade käistega, mõnusalt kinnise kaelusega, mõnusalt liibuv ja mitte liiga lühike… Lihtne, aga elegantne. Ideaalne talvine kleit. Ühtviisi sobilik nii tööle kui õhtul teatrisse. Pilti ei pane, sest see ei anna midagi edasi 🙂

Maksis €28 asemel €18. Ühe ideaalse kleidi eest olen rõõmuga nõus selle summa maksma.

Olen väga tänulik iga soodsa leiu eest, neid ikka jagub. Ei ole ju jutt ainult riietest, ka vajalikku kodukraami ja näiteks legosid saab Maximast tihti 40% soodsamalt. No ja mu lemmikud mahetooted, mida Rimi kampaaniate käigus tihti kolmandiku võrra odavamalt soetan… Rõõm, puhas rõõm!

Head asjad #81 – lauamängud

Ma armastan lauamänge! Kahetsusväärne tegelikult, kui vähe me neid viimastel aastatel mänginud oleme. Peab võtma plaani!

Tegelikult meil polegi kodus väga palju mänge… Alias, Scrabble, Casflow. Kõik suured lemmikud. Mängime siis, kui on külalisi ja tuleb meelde. Peab rohkem külalisi kutsuma just selle sihiga!

Õige, meil on olemas ka täringud, millega saab mängida Yatzy laadset mängu, mida me küll kodus kunagi ei mängi 😛 Aga Abikaasa vanaemal külas käies pea iga kord, tema küll nimetab seda Jospliks…

Ja siis muidugi kaardid, täpsemini mu lemmikmäng Phase 10. Seda mängime alati, kui õeke külas on.

Aga miks ma kirjutan just nüüd? Sest üle hiiglama pika aja Kristi ja Rauli juures külas olles sattusime mängima meie jaoks täiesti uut ja väga ägedat mängu, mille nimi EI ole “Võidab see, kellel on surres kõige rohkem vääriskive”. Kuna selle õhtu jooksul sai aga ära joodud arvestatav kogus veini, siis ma päris nime tõesti ei mäleta. Ja ehkki ma ajastasin selle postituse reede õhtuks, mil mängisime, siis reaalselt kirjutan seda kaks päeva hiljem… Kristi ehk loeb millalgi ise ja kommenteerib.

Olen ääretult tänulik kõigi ägedate lauamängude eest, kõigi mõnusate mänguõhtute eest koos sõpradega – nii nende eest, mis olnud, kui nende eest, mida tulevikku ohtralt plaanime 🙂

Scroll to Top