rõõm

Ootamatud ostud on alati parimad

Helistasin õhtupoolikul emale ja küsisin, kas ta viitsiks mingi hetk minu ja lastega poodidesse tulla, oleks vaja lastele susse ja kindaid vaadata. Ema vastu, et hea küll, pange ennast valmis, olen 20 minuti pärast kohal, pidingi minema Kaubamajakasse saapaid otsima.

Ja mis te arvate, ah, KES täna õhtul saapad ostis?? Ema see igatahes polnud 😛

Mul on ühed pika säärega kevad-sügis saapad, mis ma kunagi 70% allahindlusega Rootsist ostsin. Blogi tuulasin risti-põiki läbi ja seda ostu, tundub, ma tookord ei kajastanud. Suurima tõenäosusega oli tegu 2009. aasta jõuludega ehk need saapad on ligi neli aastat vanad ja kuna on väga mugavad, olen nendega oksendamiseni käinud. Ja nende välimus ei meeldi mulle väga… Liiga igav mu jaoks 🙂 Aga kuna olid odavad ja minu number, said toona ära ostetud. Siin postituses on näha, küll mitte kõige paremini, tagumised vasakpoolsed.

Nii et nood saapad mulle väga ei meeldi ja need on suurest kandmisest ka üsna kulunud ninadega, samas siiski üldjoontes terved (lukud olen mõlemal ära vahetanud) ja täiesti kantavad. Ja ma polnud jõudnud sel sügisel kordagi isegi mõelda, kas oleks vaja saapaid osta, ma olin alles kingalainel.

Nojaa, ja siis jäid mulle täna täitsa juhuslikult silma saapad, millesse ma konkreetselt armusin. Ei hoidnud mind tagasi isegi fakt, et tegu on kunstmaterjaliga. Need olid lihtsalt nii ilusad ja mugavad, minu number kenasti olemas. Tamaris on üks mu lemmikuid ja anti shock tald on äärmiselt vajalik asi. Täishind oli €79, aga Partner kaardiga sai 5% alla, lisaks oli mul samale kaardile ostudest üle €6 kogunenud, nii et lõppkokkuvõttes maksin saabaste eest €68.86. Kui oleks nahk, siis oleks okei hind, kunstnaha kohta mu meelest liiga kallis. Aga no mis sa hing teed, kui armastus sai nii suur!

IMG_8006

Mulle meeldib nende saabaste juures absoluutselt kõik. Need veidi “kortsus” sääred, pannal, ristine ilurihm ja muidugi täiesti ideaalne konts – 4,5 cm. Mugav ja naiselik!

Koju jõudes jäin korraga mõtlema, et oot-oot, mul on vist ühed samalaadsed saapad, mis said ostetud kuus aastat tagasi Londonist. Kraamisin välja ja tõepoolest – üsna sarnased on:

IMG_8008

7 cm konts pole ju ka tegelikult midagi meeletult hullu, samas pikemaid maid nendega ikkagi käia ei viitsiks, mina vähemalt mitte. Ja need on ka suurest kandmisest üsna kulunud. Uued on ilusamad ja mugavamad, vooder tundub tsip soojem ja tald on tunduvalt etem – anti shock ja alt mustriga, mis on meie libedal hooajal äärmiselt oluline (nii Rootsi kui Londoni saapad on üsna sileda tallaga). Nojah, maksid muidugi Londoni omadest kolm korda rohkem ka.

Ma olen üle mõistuse rõõmus, et need imeilusad saapad mulle lihtsalt ilma otsimata ja vaeva nägemata sülle kukkusid. Enamasti otsin jalatseid ikka siis, kui on konkreetne vajadus ja visioon ning 41 numbri puhul on selline otsing alati üsna vaevarikas. Vahel aga jookseb ka magavale kassile hiir suhu. Oi, kuidas ma neid saapaid kanda kavatsen!

Kummiku- ja kindajaht

Laste jalatsitega on praegu ikaldus. Kingad ja voodrita kummikud on külmad, talvesaapad aga liiga soojad. Mõtlesin, mis ma mõtlesin ja kõige targem tundus voodriga kummikud muretseda. Praegu on küll veel haruldaselt kuiv, aga kauaks seda ju pole, varsti on sügis tavapäraselt lägane.

Mrs G soovitas mulle poolakate Lemigo Eva kummikuid, mis olevat kerged ja sooja lambavillase voodriga. Varem sai neid netist ja à la kuskilt Viljandi kalastuspoest vms, nüüd müüvat ka Magaziini kauplused.

Käisime siis täna vaatamas ja Plika saigi endale kummikud, Poisi suurust kahjuks polnud. Võimalik, et õnnestub homme ühest teisest poest skoorida, aga eks see ole siis näha. Poisile ei ostnudki miskit, sest teised voodriga variandid tundusid seal halvad – Lemigo omadel on vooder mõnusalt krõpsuga kinni, nii et jalg käib kergelt sisse-välja.

IMG_7985

Plikal siis suurus 28/29, kasvuvaru nats on, aga püsivad kenasti jalas. Nii mõnusalt kerged ju ja saab ülevalt kinni tõmmata. Poisile oleks vaja 26/27, aga tumesiniseid oli seal poes ainult 22/23 ja siis juba midagi üle 30. Maksid €14.90 ja nendega võib käia ka -30 külmakraadi juures 😀

Kusjuures seal poes olid üliägedad värvilised väikese kontsaga ja sooja voodriga madalad kummikud, maksid €25. Ilma kontsa ja voodrita ja kõrgemaid oli ka, aga just nood madalad kontsa ja voodriga olid ägedad. Kui punast oleks 41 suurust olnud, oleks kohe ära ostnud, aga kurjam, ainult 40 oli. Endalegi kuluks lägaperioodiks ühed täitsa veekindlad jalatsid ära 🙂

Kõiksugu kombesid ja jopesid on lastel tänu Kratile ja Maritile piisavalt, Poisil olid ainult soojad püksid puudu. Täna jagas üks tuttav FB-s Kaubamaja linki, kus osturalli raames olid Lenne soojad traksikad €21.80. Tundus norm hind, tellisin ära.

Nüüd oleks ainult korralikke talvekindaid vaja. Selliseid, mis ikka tõesti käed soojas hoiavad. Norrast ostetud H&Mi omad sobivad külma sügisesse, aga jäävad talvel lahjaks. Vbla on mu laste kätel halb verevarustus, sest tuulasin täna foorumites ja noid Thinsulate 40 g sisuga kindaid kiideti seal küll soojadeks, selliseid meil täpselt ongi, aga näe – külmad.

Käisin täna Seppäläst ja Lindexist läbi, sealt sai €10 eest kindaid, mis vähemalt tundusid üsna soojad ja paksud. Lindexis olid osad muidugi €20 ka 😛 Siis pidin ära minema, rohkem vaadata ei jõudnud. Ma ei teagi, kas on mõtet riskida järjekordsete odavate kinnastega või siis peaks ikka need paljukiidetud €20 maksvad Reimatecid ära ostma. Kust noid üldse saab? Laste- või spordipoodidest? Kas see on tõsi, et praegu on eelmise hooaja kaubad allahindlusega, nii et võiks äkki odavamalt saada? No ma olen tõesti endiselt äärmiselt abitu ja saamatu lastele Eesti kaubandusest (talve)riiete soetamise osas 🙂 Foorumites kiitis üks ühte, teine teist ja targemaks ikka ei saanud.

No andke nõu, kust ma võiks oma lastele Pärnus soodsa hinnaga häid sooje talvekindaid leida?

Hakkab lõpuks looma

Abikaasa sõbral, kes on algusest peale peamine remonditegija olnud, on au see ka lõpule viia. Täna oli ta terve päeva siin ja koristas. Ja issand, kui hea meel mul selle üle on! Kahjuks pole mul pilte sellest, milline teine pool ja eeskoda ENNE välja nägid (kõik kohad täis tööriistu, ehitusprahti, puidu lihvimise tolmu ja muud jama, nii et polnud ruumi ringigi keerata), aga nüüd on juba täitsa inimese tunne. Ma peaaegu et olen ära unustanud, milline see normaalne elu enne remonti oli 🙂

IMG_7970

IMG_7974

IMG_7972

IMG_7973

Lisaks koristustöödele sai ta täna ühele poole teise võrdväärselt suurepärase asjaga – soojustas ära tänavapoolse ukseaugu. Mäletatavasti sai see uks trepi lammutuse ja vundamendi soojustamise jaoks kuu alguses lahti tehtud, sellest ajast saadik on sisemine uks olnud praokil ning kahe ukse vahelt välja tulnud praht koridoris vedelemas – memm, kes siin enne meid elas, oli soojustanud ukseauku vanade vaipade ja tekkide ning penoplasti tükkidega. Kuni ilmad olid soojad, polnud miskit häda, aga viimased nädalad on sealt uksest ikka päris palju külma tulnud. Nüüd sai otsaseina soojustamisest üle jäänud tuuletõkke jäägid ära kasutada ja on loodetavasti vähe korralikum 🙂 Kui me nüüd plaanipäraselt järgmisel aastal maja väljast soojustatud ja aknad vahetatud saame, võib sellest uksest ehk üldse loobuda. Eks näis.

IMG_7967

Väljast on vaja veel veidi plekke paigaldada ning vihmaveetorusid parandada, samuti kahe korruselise vahelist tühimikku villaga soojustada. Sees on vaja seinad krohvida ja värvida ning ahi ehitada. Ma väga loodan, et oktoobri keskpaigaks on kõik valmis ja saan lapsed oma tuppa tagasi kolida.

Autolugu

Kui Abikaasa eelmisel suvel Norrasse tööle läks, polnud tal raha, et Eestist autot osta. Nagunii oli toona plaan pikemaks ajaks Norrasse jääda, välismaa autoga seal aga üle kahe aasta sõita ei tohi ja nö ametlik arvele võtmine on enamasti umbes sama kallis kui auto ise ehk täiesti mõttetu. Seega ostis ta koha peal auto, millega oli nii palju jama, et oleks olnud odavam algusest peale rendiautot kasutada… Selle tõdemuseni jõudsime muidugi alles pool aastat hiljem 😛

Kuna rendiauto maksab aga umbes €1000 kuus ja praegune plaan on Norraga aasta-kahe jooksul lõpparve teha, on Abikaasa juba mitu kuud rääkinud, et peab enne Norrasse tagasi minemist auto ostma. Kuulutusi ta vist vahepeal vaatas ka, aga tegudeni ei jõudnud enne, kui viimane nädal käes.

See oli vist teisipäeval, kui ta hakkas reaalselt laenu taotlemisega tegelema, kolmapäeva õhtuks oli sellega korras (eelistasime autolaenu liisingule, kuna sellega on auto algusest peale Abikaasa nimel ning välismaal on nii tunduvalt kergem asju ajada). Sobiva auto leidmisega läks rohkem aega, siis oli probleem selles, et omanik oli just neljapäeval Tallinnast ära, aga ei tahtnud asja reede peale jätta, kuna samal õhtul oleks pidanud juba laevale minema. Lõpuks sai Abikaasa autoomanikuga kokkuleppele, nii et nad kohtusid neljapäeva hommikul kell kaheksa ja lasid auto kiirteeninduses üle vaadata. Tulemus oli rahuldav, misjärel sai tehtud pangas ülekanne, ARKis paberid ümber vormistatud, kindlustus samamoodi ning seejärel saigi uue autoga koju sõita.

IMG_7867

2008 aasta Citröen Jumpy, kuuekohaline ja meeletult suure pagasiruumiga. Ega teda polegi kohane autoks nimetada, ehtne buss ju – ikka selleks, et Norras oleks mugav tööd teha. Nüüd on kaheks aastaks autolaen, aga üldiselt on see plaanis kiiremini ära maksta. Eks näis, kuidas kujuneb. Maksis €8500, osa maksime kohe sisse.

Loodetavasti teenib see auto meid hästi ja peab Norra mägiteedel kenasti vastu.

Kui autonumber oli olemas, sain lõpuks Abikaasale laevapileti ka ära broneerida. Tallinkil oli kajutikoht €155 ja kuna auto kõrgus on 8 cm üle nende normi, oleks pidanud selle eest €65 asemel €135 maksma (ok, lugesin, et paljud ostavad taolisel puhul ikka sõiduauto pileti ja tihti saavad läbi, ainult vahel on pidanud juurde maksma). Õnneks läheb Paldiskist ka DFDS, millega mu õeke enamasti sõidab, sellega sai €220 eest edasi-tagasi pileti, mis sisaldab ka sööki ning kinnitati, et auto kõrgus ei ole probleemiks, oluline on pikkus, mis jääb meil kenasti alla viie meetri. Tagasisõidu kuupäeva veel täpselt ei tea, aga seda saab muuta ilma igasuguste lisatasudeta, seega suurepärane.

Kuna pidime nagunii lastega sel nädalavahetusel Tallinnas olema, saamegi täna õhtul kõik koos sõita, Abikaasa läheb siis edasi Paldiskisse. Tagasi tuleb millalgi detsembris…

Scroll to Top