rõõm

Autolugu

/ igapäevaelu, norra, rõõm / 6 Comments

Kui Abikaasa eelmisel suvel Norrasse tööle läks, polnud tal raha, et Eestist autot osta. Nagunii oli toona plaan pikemaks ajaks Norrasse jääda, välismaa autoga seal aga üle kahe aasta sõita ei tohi ja nö ametlik arvele võtmine on enamasti umbes sama kallis kui auto ise ehk täiesti mõttetu. Seega ostis ta koha peal auto, millega oli nii palju jama, et oleks olnud odavam algusest peale rendiautot kasutada… Selle tõdemuseni jõudsime muidugi alles pool aastat hiljem 😛

Kuna rendiauto maksab aga umbes €1000 kuus ja praegune plaan on Norraga aasta-kahe jooksul lõpparve teha, on Abikaasa juba mitu kuud rääkinud, et peab enne Norrasse tagasi minemist auto ostma. Kuulutusi ta vist vahepeal vaatas ka, aga tegudeni ei jõudnud enne, kui viimane nädal käes.

See oli vist teisipäeval, kui ta hakkas reaalselt laenu taotlemisega tegelema, kolmapäeva õhtuks oli sellega korras (eelistasime autolaenu liisingule, kuna sellega on auto algusest peale Abikaasa nimel ning välismaal on nii tunduvalt kergem asju ajada). Sobiva auto leidmisega läks rohkem aega, siis oli probleem selles, et omanik oli just neljapäeval Tallinnast ära, aga ei tahtnud asja reede peale jätta, kuna samal õhtul oleks pidanud juba laevale minema. Lõpuks sai Abikaasa autoomanikuga kokkuleppele, nii et nad kohtusid neljapäeva hommikul kell kaheksa ja lasid auto kiirteeninduses üle vaadata. Tulemus oli rahuldav, misjärel sai tehtud pangas ülekanne, ARKis paberid ümber vormistatud, kindlustus samamoodi ning seejärel saigi uue autoga koju sõita.

IMG_7867

2008 aasta Citröen Jumpy, kuuekohaline ja meeletult suure pagasiruumiga. Ega teda polegi kohane autoks nimetada, ehtne buss ju – ikka selleks, et Norras oleks mugav tööd teha. Nüüd on kaheks aastaks autolaen, aga üldiselt on see plaanis kiiremini ära maksta. Eks näis, kuidas kujuneb. Maksis €8500, osa maksime kohe sisse.

Loodetavasti teenib see auto meid hästi ja peab Norra mägiteedel kenasti vastu.

Kui autonumber oli olemas, sain lõpuks Abikaasale laevapileti ka ära broneerida. Tallinkil oli kajutikoht €155 ja kuna auto kõrgus on 8 cm üle nende normi, oleks pidanud selle eest €65 asemel €135 maksma (ok, lugesin, et paljud ostavad taolisel puhul ikka sõiduauto pileti ja tihti saavad läbi, ainult vahel on pidanud juurde maksma). Õnneks läheb Paldiskist ka DFDS, millega mu õeke enamasti sõidab, sellega sai €220 eest edasi-tagasi pileti, mis sisaldab ka sööki ning kinnitati, et auto kõrgus ei ole probleemiks, oluline on pikkus, mis jääb meil kenasti alla viie meetri. Tagasisõidu kuupäeva veel täpselt ei tea, aga seda saab muuta ilma igasuguste lisatasudeta, seega suurepärane.

Kuna pidime nagunii lastega sel nädalavahetusel Tallinnas olema, saamegi täna õhtul kõik koos sõita, Abikaasa läheb siis edasi Paldiskisse. Tagasi tuleb millalgi detsembris…

Kindad!

/ edevuse laat, rõõm / Leave a Comment

Kuidagi palju tuleb neid oste viimasel ajal… Aga nii juhtub, kui aastaajad vahetuvad ja garderoob vajab täiendust. Täna läksin Lepa keskuse teise korruse riidepoodi, kus teadsin olevat odavaid laste kindaid – lasteaias võivad olla sõrmikud vaid nendel, kes oskavad ise kätte panna. Poiss veel ei oska. Niisiis ostsin talle 80 sendi eesti õhukesed kootud käpikud.

Aasta tagasi ostsin sealt poest lastele just sõrmikuid ja toona proovisin mitmeid nahkkindaid kätte. Kuna raha oli siis väga vähe, jäid ostmata. Nüüd tuli see seik meelde ja otsisin uuesti naiste kindad üles. Lahkusin kahe paariga 🙂 Näevad välja praktiliselt ühesugused, mõlemal on kaunistuseks nööbirida – ühed on villased (sildi järgi kašmiir, aga pole päris nii pehmed, kui eeldaks) ja teised seemisnahast ning voodriga. Mõlemad istusid käes suurepäraselt ja mis mulle eriti tähtis – olid piisavalt pika randmeosaga. Ma vihkan lühikesi kindaid, sest mul on pikad käed ja mantlivarrukad ei kata seega väga hästi… Nüüd on mul kaks paari mõnusalt sooje kindaid – ühed sügiseks, teised talveks. Villased on täpselt samasugusest materjalist kui aasta tagasi ostetud müts, millest nüüd lõpuks pildi ka ära tegin 😛

IMG_7821

Villased maksid €6 ja nahast €11. Ma ei oska isegi arvata, on see odav või kallis…?

Lasteaed – lõpuks ometi magavad!

/ lasteaed, plika, poiss, rõõm, töö / 1 Comment

Kirjutasin viimati lasteaiast kaks nädalat tagasi, vahepeal midagi põrutavat ei toimunud. Too nädal sai edukalt ära käidud, eelmisel nädalal tuli nohu ja reedel olid kodus. Laupäeval oli Plikal palavik, jätsin nad igaks juhuks veel esmaspäeval ka koju, aga polnud häda miskit, nii et eile läksid jälle aeda.

Teatavasti ei sundinud ma lapsi aias magama ja ütlesin, et valigu ise, millal soovivad seda teha. Tuletasin ainult iga natukese aja tagant meelde, et kui ma lähen tööle, siis enam valikuvõimalust pole ja üleüldse oleks hea, kui nad ikka juba varem oma ägedatesse sahtelvooditesse magama jääks.

Kodus lõunaune magamine eriti ei töötanud. Otse lasteaia lõunasöögilauast tulles nõuti kodus VEEL süüa, raisati sellele tund aega, millele järgnes potentsiaalne jonn (seda küll õnneks mitte iga päev) – igatahes olid mul lõpuks närvid täiesti läbi. Niisiis otsustasin, et tuleb ikkagi see lasteaias magamine päevakorda võtta. Nagu tellitult sain esmaspäeval läbi juhuse ka lõpuks kindla vastuse oma tulevase töö suhtes, mis pidi esialgsete plaanide kohaselt algama septembris – teatud asjaolude tõttu lükkus see oktoobrisse, aga sain kinnituse, et töö on kindlalt minu. Niisiis teatasin lastele rõõmsalt, et mina sain töö, mille peale Plika teatas sama rõõmsalt, et nemad jäävad siis lasteaeda magama. Ja nii saigi. Ega ma ei hakanud ütlema, et töö alles oktoobris pihta hakkab, eks 😛

Magamisriided ja kaisuloom said juba esimesel päeval kotiga kappi jäetud, eile läksime vaatasime siis voodid ja ilusate piltidega voodipesu üle ning jätsime pidžaamad ja kutsud voodisse. Minu rõõmuks teatasid õpetajad eile õhtul, et mõlemad olid uinunud koheselt ja ärganud rõõmsalt, ühesõnaga mitte mingisuguseid probleeme. Õhtul tundus Poiss küll väga väsinud ja tahtis ainult süles olla, aga ärkas varsti ellu. Ja no kui ma olen terve päeva saanud lastest “puhata”, on nende süles hoidmine õhtul puhas rõõm 😀

Niisiis on mul nüüd lasteaias magavad lapsed ja alates oktoobrist ka töö. Tollest viimasest praegu rohkem ei räägi, ootan enne lepingu sõlmimise ära. Ega ma siis ka ilmselt eriti ei räägi, aga mõned üldised detailid ehk. Igal juhul on elus jälle arenguid, mis teevad tuju heaks. Ja remont peaks ka nii umbes nädala-pooleteise pärast valmis saama. Juhhei!

Scroll to Top