rõõm

Kõige mõnusam nõuderest

/ kodumajandus, rõõm / 10 Comments

Mul on olnud elu jooksul palju erinevaid nõudereste. Kõige rohkem muidugi plastikvariante – teate ju küll, millised need on, igal pool müüakse. Londonist õnnestus skoorida üks ülikena metallist rest, millel olid aga ka omad vead.

Kõigi seniste restide puhul oli kõige olulisem häda see, et mul ei tulnud kunagi meelde alumist vett koguvat kandikut piisavalt tihti puhastada ning nii harva, kui ma seda tegin, oli küürimine äärmiselt tüütu ning päris puhtaks kunagi ei saanud. Kui ei puhastanud, oli jälk 😛

Plastikust restid on lihtsalt koledad. See metallist on väga ilus, aga nagu mainisin, on tal mitmeid vigu. Esiteks ajas söögiriistade osa mind hulluks, kuna lusikate-kahvlite alumised otsad tulid tihti nende varbade vahelt välja, enamasti jäid kuidagi totralt kinni, nii et ma pidin neid seal loksutama, et kätte saada. Täiesti närvi ajas. Teiseks on kahekordne nõuderest selles mõttes tiba tüütu, et vahel ei viitsi kuivi nõusid ära korjata ja tahaks mõned uued ka kuivama panna – siis tilgutab ülevalt kuivad nõud täis. Kolmandaks hakkasid kruvi kohad roostetama.

Siin on meil puidust rest, mida mitmel pool varemgi näinud olen. Ise oleks ilmselt midagi muud ostnud, aga õnneks oli see juba olemas. Ja rõõmuga võin tõdeda, et nüüdseks mu konkurentsitu lemmik.

Välimuselt meeldib mulle ülemise pildi metallrest ehk isegi rohkem, aga puidust rest on minu koristusharjumustega inimesele sada korda etem. Mahutab korralikult – viis-kuus tassi ja 23 taldrikut. Söögiriistatops on ka hea. Vett koguvat kandikut pole, samas on lapiga alla ligipääs hea. Sest vaadake, ma olen selline inimene, kes puhastab alati ära kõik, mis näha on – ma kohe ei kannata, kui laua peal on läbu. Nüüd ongi nii, et ma NÄEN kogu aeg sinna resti alla ja saan kohe lapiga vee ära pühkida (kandikut ju nõude kuivamise ajal puhastamiseks ära võtta ei saa, hiljem ei tule enam meelde), nii et mingit rõvedat läga ega raskesti puhastatavat setet ei saa tekkida. Puit on üldse mõnus, kuidagi hooldama ei pea, vähene vesi kuivab seal peal ära, mingeid plekke ei jää.

Nii et super, ma olen ülirahul. Kui kunagi tagasi Eestisse kolime, ostan sinna ka samasuguse. Tekkis ainult küsimus, kas ma peaksin loobuma oma unistuste ümmargusest kraanikausist, mille puhul mulle siiani peale kuju imponeeris just see, et seda koledat roostevabast terasest osa seal polegi. Samas peaks ju olema küll töötasapinna katmiseks ka selliseid materjale, mis on juba iseenesest nii veekindlad, et võiks resti otse sinna peale panna? Mingit graniidist tööpinda ma küll ei tahaks, aga… 😀 Nojah, see on nagunii tulevikumuusika. Lähemad aastad saan lihtsalt siin Norras oma resti nautida 🙂

Järjekordne pesupäev

/ igapäevaelu, kodumajandus, norra, plika, poiss, rõõm / 2 Comments

Tasuta pesumasinat pole seni skoorida õnnestunud ja kui Abikaasa palka saab, siis ostame kohe. St kohe, kui mõni piisavalt hea hinnaga müüki tuleb 😛 800 kandis on neid ikka liikvel, aga kui tiba oodata ja peale passida, saab 500 eest ka. Külmkappidega umbes sama teema, vast ostame nüüd ikka selle ka – vähemalt vajadus pole nii põletav, kuna väljas on jahe. Tiba tüütu muidugi on kogu aeg toitu ukse taha viia, aga ma olen pigem äärmiselt tänulik selle üle, et me elame esimesel korrusel ja ukse taga on oma eraldatud ala, nii et sinna võib toidukasti südamerahuga jätta ja pole kaugele viia ka.

Igatahes, pesu. Abikaasal olid kõik särgid otsas ja Poisil enam-vähem üldse kõik riided, ta ju mäkerdab palju ja õnnetusi juhtub ka tihti. Niisiis võtsime taas ette teekonna “pesumajja” ehk Külli poole.

Kui eelmine kord saime kahe masinatäiega hakkama, siis seekord tuli kolm. Kui kohale jõudsime, siis Külli mees magas. Panime esimese masinatäie pesema ja läksime Abikaasa raamatupidaja juurde kulude kohta tšekke viima. Kui tagasi jõudsime, magas ikka – panime teise masinatäie pesema ja läksime seejärel pesupulbrit ja mandariine ostma ning ühte suurde kasutatud kraami poodi, mis tee peal silma jäi. Skoorisime sealt hulga nodi ning tagasi jõudes oli Külli mees juba linna läinud, nii et me ei näinudki teda 😀 Küll aga lubas ta lahkelt ära süüa köögis leiduvad tortillarulli ja koogi ülejäägid. Mmm!

Viimase masinatäie lõppemise ootuses tegevust otsides leidsin ristsõnad, ma pole NII ammu neid lahendanud! Enamik oli tehtud, aga tegemata olid just minu lemmikud, kus tuleb sõnu otsida või paigutada. Lahendasin seal nii palju, kui jõudsin ja võtsin siis ristsõnad koju kaasa – Abikaasa arvas, et Külli mees vast ei pahanda, ta nüüd kinnitas ka, et pole häda. Kirjutasin emale ja palusin, et ta saadaks mulle Külliga veel ristsõnu. No selline isu tuli! Teine asi, millest ma siin kohutavalt puudust tunnen, on raamatud. Arvuti on küll hea meelelahutaja, aga ma tahaks ju nii kangesti lugeda ka! Kui rahaline seis tiba parem on, peaks Ebayst puuduolevaid Mary Higgins Clarke tellima. Või nojah, ilmselt oleks alustuseks hea leida mõni kohalik raamatukogu, mis pakub ka ingliskeelset kirjandust. Tuleb plaani võtta!

Aga see kasutatud kraami pood oli äge. Veel suurem, kui too teine, kus kunagi käisime. Abikaasa leidis kaks korralikku nuga (10+20 NOK/€4.07), mina sain endale lõpuks mõõtenõu (5 NOK/€0.68), samuti leidsin väiksemas mõõdus taldrikud (7 NOK/€0.95 tk) ja supitaldrikud (8 NOK/€1.09 tk), mõlemaid neli tükki.

Poiss haaras endale lasteasjade nurgast päikeseprillid, mida temalt enam kuidagi kätte ei saanud – me siis lubasime tal need endale jätta. Plika sai kirjatarbeid – ühe sahtliga karbikese, mille sees paar paberit ja ümbrikku ning terve kinnise komplekti, mis sisaldas 10 ümbrikku ja 20 paberit. Kõik lasteasjad olid 10 NOK, nii et kokku siis 30 NOK/€4.07. Kõigi asjade eest maksime kokku 125 NOK/€16.96. Pole paha!

Plika istus terve õhtu ja joonistas, mul käskis muudkui juurde kirjutada, mis pildil on. Siis pani paberid ümbrikutesse ja ütles, et tema nüüd saadab pakke. Vanaemadele ja tädi Kaidile ja ma ei mäletagi, kellele kõigile veel. No ma ei tea, kunagi võib-olla saate oma “pakid” kätte ka 😀

Lõunauni jäi lastel vahele, koju jõudsime alles peale kella kuute. Poiss tukkus autos pool tunnikest õigel lõunaune ajal, koduteel jäid mõlemad magama ja said veidi puhata. Nii et õhtu möödus samuti lõbusas tujus, magamaminek oli rahulik ja mina naudin nüüd ometi võimalust rahus arvutis istuda.

All in all, mõnus päev 🙂

Hommikune jalutuskäik poodi

/ norra, rõõm / 2 Comments

Terve tee saatis meid kass, kes oli üsna noor ja mänguhimuline. Tuli poodigi järele, kus üks töötaja ta muigega sülle võttis ja välja viis… Veidi hiljem kohtusime kassiga taas riiulite vahel 😀

Lapsi lekib 😛

Meie auto (mis küll kiiremas korras maha müümisele läheb) ja meie õuenurgake:

Esimene päev

/ igapäevaelu, norra, rõõm / 6 Comments

Meie Norra elu esimene päev möödus peamiselt üleelamise tähe all 🙂 Poolik öö jättis jälje ja midagi asjalikku teha ei jõudnud.

Kui Abikaasa kaheksa paiku töölt koju jõudis (nüüd ja edaspidi kohalik aeg, mis Eestist tund varasem), ärkasid lapsed ka muidugi üles. Abikaasa oli surmväsinud, käis duši all ära ja läks kohe magama. Nojah, enne pidi natuke lastega tegelema 😛

Andsin lastele banaanid kätte ja üritasin ise ka veel natuke voodis uneleda, aga ega sest eriti midagi välja ei tulnud. Jäin siis lõpuks üles, et Abikaasagi rahus magada saaks, aga väsimus oli nii suur, et midagi teha ei jõudnud. Tuksusime niisama, üritasin lapsi rahulikena hoida – nemad olid ju ka endiselt üleväsinud ning virin kerge tulema.

Lapsed nõudsid õue, mina ei osanud ju kuskile minna. Ütlesin, et ootame, kuni issi ärkab. Lõpuks läksid ajasid ta ise üles. Õue saime alles veidi enne ühte – käisime kärmelt lühikese tiiru, vaatasime üle ühe kodulähedase mänguväljaku ja kiirustasime siis koju magama.

Abikaasa läks talverehve alla panema, mina magasin koos lastega lõunaund. Kolm tundi tuli ära, poole kahest poole viieni.

Autoteeninduses oli nii pikk järjekord, et Abikaasa sai sealt minema alles peale viit. Olime ennist teinud plaani kõik koos ühte suurde kasutatud kraami poodi minna, et sealt potte ja muud vajalikku köögivarustust osta, aga nüüd oli aeg selleks liiga hiline. Nii läks ta vaid kiirelt toidupoest läbi ja tõi süüa.

Selleks ajaks, kui ahjukartulid- ja kana valmis said, oli kell juba pool kaheksa. Kui ükskord söödud oli ja viinamarjadega ka maiustatud, siis pea pool üheksa. Nii palju siis mu plaanist lapsed kaheksast magama panna 😛

No igatahes, nüüd on nad juba mõnda aega voodis. Vast peale üheksat sai vaikus majja. Plika käis küll veel just pissil, aga Poiss vist magab. Abikaasa kah.

Nii et üpris raske päev oli, aga sellest hoolimata on tuju hea. Mul olid Eestis närvid lõpuks umbes sama läbi nagu politseikoeral ja ma täiega lootsin selle peale, et kui Norras on taas oma kodu ja pere jälle koos, siis suudan rahulikumalt võtta – ka siis, kui olemine kehv. Ja suutsingi! Suutsin laste virina ja tülide peale üsna rahulikuks jääda ja olukorrad kenasti ära lahendada.

Õhtusöögi valmimist oodates oli mul aega natuke kohvreid lahti pakkida – see oli uskumatult teraapiline, kui sain meie majapidamise riidepuud välimuse järgi kuhjadesse jagada ning mõned oma seelikud-pluusid riidekappi riputada. Ma olen täielik korrafanatt, kord rahustab mind 🙂 Aga jah, see oli ka pea ainus lahti pakkimine kogu päeva jooksul – ma kordasin endale nagu mantrat, et kõige tähtsamad on lapsed, söök ja uni ning kõik muu võib oodata.

Mina sain lõunase magamisega oma une vast enam-vähem jonksu. Abikaasa saab ka ennast loodetavasti enne tööd piisavalt välja puhatud. Kui lapsed homme õigel ajal nii lõuna- kui ööunne saaks, siis saavad ehk nemadki unevõlad tasa. Esialgne plaan on igatahes selline, et lõunasöök saab olema nüüdsest pool üks, Poiss voodisse hiljemalt ühest ja Plika kohe, kui Poiss on magama jäänud. Ning õhtusöök kuue-poole seitsme paiku ja lapsed voodisse täpselt kell kaheksa. Nagunii nad ärkavad hommikul selle peale üles, kui Abikaasa 7-8 paiku koju tuleb, mingu siis vara magama ka.

Homme ehk jõuame plaanitud poodi, sest hetkel pole meil ühtki potti, teravat nuga ega tassi. Rääkimata sajast muust asjast, millest ma ei jõua täna nimekirja koostama hakata. Ikeasse oleks ka vaja minna, praegu on tekid-padjad-voodipesu kõik Külli perelt laenatud (Külli on ju ise lastega Eestis, nii et õnneks oli võimalik laenuks saada). Külmkapp on meil hetkel külmakast välisukse taga 😀 Väljas on praegu kaks kraadi sooja, aga vaatan norrakate ilmateatest, et hommikuks lubab korra isegi -1…

Ahjaa, me ei ela mitte Bergenis, vaid selle külje all Hylkjes. Ja see pood, mis meil siin on, pole mitte Rema 1000, vaid Eurospar. Mitte et teil sellest sooja ega külma oleks, aga Abikaasa eksitas mind ennist ja ma ei saa oma blogis ometi valetada 😀

Ma juba ootan oma tavalist energiat, et saaks kõik lahti pakkida ja sisse sättida ning ümbruskonda ja uutmoodi poode avastada. Raha on muidugi meeletult vähe, sest korteri üür ja tagatis tuleb ära maksta ning Abikaasal tekkis lisaks paar väljaminekut, millega ta polnud arvestanud – naelkummide maks, raamatupidaja arve jne. Nii et jah, kulutada see kuu kindlasti ei saa, pigem peame juurde laenama. Aga saame hakkama, alati oleme saanud. Vähemalt oleme koos ja meil on imeilus kodu!

Talv tuli muidugi ootamatult ja laste soojad riided ootavad suuremalt jaolt Eestis kottides, et Külli autoga Norrasse tuleks, mis ei juhtu aga kindlasti enne novembri lõppu. Õnneks on Poisi soojad traksikad ja kindad siin ning Plikal ühed soojemad püksid ka. Aga oleks siiski soojemaid jopesid vaja ning Plikale veekindlaid kindaid… Pean ilmselt laskma emal Eestist veel ühe paki saata, see jõuab ju nädalaga – seni saame hakkama, õnneks pole ilmad veel väga külmad. Saapaid nagunii ootamas pole ja on seega vaja mõlemale osta, neid vaatame ilmselt ka homme.

Rohkem pilte elamisest tuleb kunagi siis, kui see korras on. Teate ju küll mind 😛

Oh, NII hea on olla. Tulevik on helge.

Lähen nüüd pessu ja tuttu.

Scroll to Top