Ma vaatan nii palju Hollywoodi romantilisi komöödiaid, et enamik neist jätab mind üsna külmaks. Aga see film oli küll üle pika aja tõeliselt mõnus. Vaadake ka!
Leidsin oma absoluutse lemmikstseeni ka Youtube’ist üles – aga soovitan vaadata ainult neil, kes juba filmi näinud, spoiler ju.
Kui lõunaunne panemiseks pidin Poissi sada korda voodisse tagasi viima, siis nüüd õhtul ainult 55 😀 Plikaga oli ka hea pärast seda rahulikult toimetada, temaga lugeda ja talle laulda – see üks ühele tähelepanu on talle mõnusalt rahustav, nii et kui ma ta lõpuks voodisse panen, jääb kohe kenasti vaikselt tuttu.
Peaaegu kahesega on unekool tegelikult nii naeruväärselt lihtne, lihtsalt endal peab hea tuju ja kuhjaga kannatust olema. See on muidugi eriti totter, et Poiss jäi ju varem probleemideta magama, aga mis teha – kui see voodist välja ronimise komme järsku tekkis, tuleb see nüüd ka kiiremas korras küljest ära harjutada 😛
Eile panin Plika kaheksa paiku magama, Poiss ärkas pool kaksteist 😀 Hängis minuga poolteist tunnikest, sõi rosinaid, jõi piima ja oli rõõmus. Ühest läksin voodisse, tema tuli oma voodist minu kõrvale, kuna Abikaasat polnud, siis lasin tal jääda, nii me magama jäimegi. Hommikul tuli Plika ka meie juurde ja tukkusime kolmekesi edasi – kell kaheksa oli mul äratus, mille peale nemad ei ärganud, läksin kööki putru keetma, nõudega kolistamise peale lõpuks virgusid.
Täna on mul äärmiselt hea tuju olnud, nii et lõunaune ajaks küpses loogiline plaan panna Poiss alguses üksi voodisse ja Plika alles siis, kui Poiss juba magab. Sai jälle rakendatud seda teada-tuntud kõige efektiivsemat unekooli meetodit voodist välja tulemise korral – viia laps vaikides, ilma silmsideme ja emotsioonideta voodisse tagasi. Kasvõi sada korda. Ma läksin iga korra järel toast ära ja tõmbasin ukse nii kinni, et prao vahelt oli täpselt näha, millal Poiss voodist välja tuleb, siis läksin kohe tagasi.
Ja TÄPSELT sada korda läkski! Kuni seitsmekümne viiendani oli Poisil jube naljakas, siis kiskus nutujoru üles, mis läks järjest suuremaks – no eks väsimus tuli ju ka peale. Ja kui sada täis sai, siis enam voodist välja ei tulnud. Virises veel natuke ja seejärel kustus.
Plika sai selle umbes pool tundi kestnud jandi ajal omaette mängida, pidin talle küll vahepeal meelde tuletama, et ta vaiksemalt oleks ning aeg-ajalt uusi asju kätte andma, aga ta tegi väga kenasti koostööd. Ja kui Poiss lõpuks magas, sain Plika ka kenasti voodisse, kuhu ta kohe vaikselt jäi.
Niisiis jätkamegi nüüd selliselt, kuni Poiss enam voodist välja ei tule. See ei tohiks kusjuures üldse ülearu kaua aega võtta. Ja kui Poisi voodisse jäämine on eeskujulik, eks siis katsetame jälle koos magama panemist, mis võib ilmselt algul veidi tagasilööke anda, aga küllap saame lõpuks asja jälle täitsa korda.
Igatahes on õndsus, üle mitme päeva on mul lõuna ajal paar segamatut tunnikest ning õhtul palju rõõmsamad lapsed.
