rõõm

Pärast uue ja lihtsama plaani paika panekut hakkasin Abikaasale nagu uni peale käima, et teeme juba midagi ära ka, nüüd ja kohe. Nädalavahetusel käisime poodides, eile ja täna remontisime. Ja ega ma ju ei kannata oodata, kuni täitsa valmis saab, juba praegu peab pilte näitama.

Aga alustame väiksematest asjadest. Vannituppa ostsin uue dušikardina ja vaiba. Taaskord sai tõestust mu olematu sisekujundusoskus ehk ostsin esimese hooga vaiba, mis kohe üldse ei sobinud – no ma kartsin ka, et see võib juhtuda, aga lootsin, et äkki läheb 😀 Seal ühtki väga sobivat tooni polnud nagunii, selles oligi põhiline häda, oli igasugu ilusaid vaipu, aga meie vannituba on nii idiootset värvi. Igatahes ei sobinud kohe üldse, õnneks olid need aga täpselt selles mõõdus tükid, mis emalgi vannitoas on, värvid sobisid ja emale meeldis muster ka. Nii andsingi siis talle ja läksin ostsin meile uue… Kõige koledama, mis seal oli, aga see oli ainus ühevärviline ja sobib meie koledat värvi punasele põrandale. Pilti ei pane, sest pole midagi erilist 😛 Aga dušikardin on sihuke:

Rääkides hinnavõrdlustest (sest ma ju ei tahtnud palju kulutada) – vaiba meetrihind oli ehituspoodides €7-8 kandis, aga Jyskis soodukas €2.99/3.49 (olenevalt mustrist). odavamad normaalsest riidest dušikardinad olid ehituspoodides kõik ühe sarja omad €10-11 (muid ja kallimaid oli muidugi ka), Jyskis oli suurem valik ja hinnad €7-12 vahel, minu oma oli €8.99. Ühesõnaga Jysk tegi selles vallas ehituspoodidele silmad ette.

Viimati Londonist Eestisse kolides tõime ühe ümmarguse laua kaasa. See seisis meil siiani teisel pool ja kokku panna ei saanud, sest mingid poldid olid kadunud – see on meil raudne laks, et KÕIGEL kolitaval mööblil, mis selleks puhuks lahti võetakse, on pärast kõik kruvid-värgid kadunud. No igatahes Abikaasa nüüd muretses lõpuks need poldid ja pani laua kokku, vahetasime köögilaua välja. Ma vaatasin, mul polegi pilti sellest, milline meie köögilaud viimased kuud välja on näinud, sisse kolides oli selline:

Seda lauda sai pikendada ja meil oligi ta kogu aeg piklik, no ja see jõle laudlina, selle asemel oli vana ja väsinud mummuline vakstu, mille ma ema käest sain, selline:

Jyskis jäi silma üks kollane ümmargune laudlina (€8.99), küll õhem kui vakstu, aga mitte tavalisest riidest, vaid lapiga puhastatav… Ilus kollane, ostsin siis uue laua peale, seda ei oleks saanud köögis kindlasti ilma katteta jätta:

Toolid tahaks kah korda teha või välja vahetada, ma mingis kasutatud mööbli poes nägin igasuguseid… Selle teeme ka varsti ära.

Aga kõige olulisem – säästuremont koridoris, mis oli konkurentsitult kõige jõledam ruum meie elamises, mistõttu ma otsustasin, et on täiesti õigustatud selle putitamisele raha kulutada, ehkki aasta-paari pärast seda koridori isegi enam ei eksisteeri… Sellest tulenevalt sai ka tõesti kõige odavamad vahendid valitud.

Enne:

Nüüd:

Põhimõtteliselt lihtsalt läksime vaatasime alustuseks kõik ehituspoodide PVC katted üle, eelkõige muidugi hinnad. Enamikes poodides olid soodushinnad €5 m², tavahinnad €7-10 ja rohkem. Aga K-Rautas olid kõige odavamad m² hinnad €1.80, €2 ja €2.66. Esimesed olid suht koledad pruunid, aga see valge musta sigrimigriga meeldis meile mõlemale kohe – see oli siis €2.66. Kokku maksis €23 ja veerand jäi üle – lihtsalt see oli neli meetrit lai, ei andnud kuidagi vähem osta.

Tükk aega vaidlesime ja ei suutnud otsustada, kas panna tapeet või värvida. Lõpuks otsustasime, et värvime, on kergem ja erilist hinnavahet ei tule (kaasa aitas see, et kõige odavama hinnaga norm välimusega tapeete oli alati ainult viimased rullid alles, poleks jätkunud). Espakist saime 4,7-liitrise potsiku Vivacolori valget värvi €18.90 eest, see oli kliendikaardihind ja kaart oli emal, täishind oli vist €23.90. Ja siis veel €4.79 eest väike potsik nõksa kangemat värvi liistude ja uksepakkude jaoks ning €1.40 eest kolm pintslit. Ülejäänud kraam (rullid, alused, maalriteip) oli meil olemas.

Ahjaa, ostsime alguses pikemalt mõtlemata PVC katte jaoks liimi ka, aga kodus vaatasime, et polegi vaja, jääb niisama ilusti liistude alla kinni, milleks vaeva näha. Tšekk on alles, saab vast tagasi viia ja selle raha eest midagi muud valida, kokkuhoid €7 🙂

Nii et koridori säästuremont läks maksma veidi alla €50 – nüüd on muidugi veel nagisid vaja, aga nendesse võib investeerida ja valida selle mõttega, et tulevasse esikusse ka sobiks.

Eile kella kahe paiku hakkasime pihta, jõudsime õhtuks seinad kaks korda värvitud, lisaks uksed ja uksepiidad ja esimene kiht liistudele (too kangem värv kuivas kauem), PVC panime täna õhtul, ühe ukse ja mõned iluparandused ja liistud teist korda kah täna… No värvisin ma juba päeval, kui Poiss magas ja Plika õues mängis.

Nüüd tuleks pruunid uksepakud valgeks värvida, üks uks veel korra üle värvida, mõned iluparandused ilmselt veel… Ja lülititele ümbrised tagasi panna (aga need on esiteks jõledad ja teiseks Plika mängis nendega, nii et ei teagi, kus need praegu on, ehk ostame hoopis uued) ja nagid leida ja… Siis ongi kõik.

Seinu lähedalt ärge muidugi vaatama tulge, s*tast ikka saia ei tee 😀 Me ei viitsinud pinda ette valmistada ega midagi, nii et ebaühtlust ja auke on küllaga. Aga üldmulje on okei, sellest täiesti piisab. Jõledast tumedast kirjust koridorist sai avar ja hele – kohe palju mõnusam tunne on.

Säästuremont oli minu jaoks mõnus kogemus, ma ei mäleta, millal ma üldse viimati remonti tegin, ilmselt põhikooli ajal sai kodus veidi uksi-aknaid värvitud ja tapeeti pandud, ühesõnaga igasugused mälestused on kustunud. Hakkama saime!

Eks ma panen uuesti pildid, kui lõplikult valmis on.