Tänu Poisi hammaste kasvamisele on ta viimased nädalad üsna viril olnud ning minu närvid tänu sellele tavalisest rabedamad. Pidevalt on tunne, et keegi alati viriseb, rahu kordagi ei saa, Poiss ei ole nõus üldse omaette olema jne. Tegelikult asi muidugi päris nii hull ei ole, aga no teate ju küll, kuidas asjad TUNDUVAD 😛
Mormelar ajas mulle oma postitusega kohutava isu peale ja nii ma siis nõudsingi endale ka lastevaba päeva, et saaks rahus koristada. Anthea Turnerist ei tea ma midagi (ehkki see vähene, mis ma lugesin, tundub väga põnev ja asjalik, ma olen ka täielik koristusfriik, peaks Mormelarilt selle kohta lähemalt uurima) ja Poiss on nii väike, et teda terveks päevaks tisside juurest ära saata ei saa, aga leppisime kokku, et lapsed lähevad ema juurde ja Abikaasa toob Poisi ainult minu juurde sööma.
Alguses käis jutt ainult eilsest päevast, aga kuna ma jõudsin ühe päevaga nii vähe ära teha, oli ema nõus Plika enda juurde ööseks jätma ja nii saingi lõpuks terve nädalavahetuse. Täna oli Poiss küll pool päeva kodus, aga selle aja ta põhiliselt magas akna taga, hängis omaette, oli Abikaasa või Kaidi hoida, õhtupoole ema juures ka.
Kaidi käis mul mõlemal päeval külas – nakatasin teda ka koristushooga, nii et ta läks koju ja kukkus seal koristama 😛
Pesin kahe päeva peale neli masinatäit pesu. Ühe masinatäie “tavariideid”, kolm masinatäit talvehooaja lõpetuseks – absoluutselt KÕIK meie mütsid-sallid-kindad, Plika kombed-kindad-mütsid-villased sokid jne. Lisaks veel paar asja, mis olid jäänud Tartust kolimise ajast läbi pesemata – pesin toona ka masinate viisi, aga viimased asjad ununesid, said eest ära tõstetud ja nii see läks.
Korraldasin uputuse – noh, mina ei teinud midagi, pesumasina äravool tuli lahti… Masin on ju teisel pool, ma ise seal ei käi, mingi hetk läksin vaatama, kas on lõpetanud ja avastasin, et põrand on seebivett täis. Helistasin kähku Abikaasale, kes kohe koju vaatama tuli – ühendas torud kokku ja kõik sai korda. Masin pesi rahulikult lõpuni, panin pesu kuivama ja kuivatasin põranda ära. See põrand läheb nagunii üles võtmisele, nii et mingit vahet pole. Ülimalt õnnelik õnnetus!
Eile sorteerisin põhjalikult läbi kõik oma riided. Panin terve hunniku kõrvale ära andmiseks, ülejäänu mahtus ilusasti riiulitele ära – ei mingit kaost ja ruumipuudust enam!
Täna koristasin kõik köögikapid ära ja sorteerisin ära kõik lasteriided. Ma üritan neis küll kogu aeg korda hoida ja kõike võimalikult organiseeritult paigutada, aga ikka juhtub nii, et keegi toob uusi juurde, midagi jääb väikseks, tulemuseks on üleüldine kaos, kus igal pool on riidekotid, mille sisust pole mingit aimu. Siin pole hetkel väga head panipaigasüsteemi ka, asjad on mööda elamist laiali.
Aga nüüd on jälle süsteem. Ühes kapis kottides kõik riided, mis Plika suuremaks kasvamist ootavad. Teises kapis sama Poisile. Kolmandas kapis paar kotti kõige armsamate väikseks jäänud riietega, mida ära anda ei raatsi, sest küllap tuleb neid lapsi kunagi veel. Ja teisel pool on neli-viis suurt kotti ära andmisele minevate riietega. Mõneks ajaks peaks rahu majas olema!
Mõlemal päeval koristasin ka käigu pealt jõudumööda elutoa sektsiooni kappe. Umbes pool on nüüdseks korras, aga see oli lihtsam pool – no sellised kapid, kus oli vähem ja suuremaid asju. Ülejäänutes on aga palju väiksemat kraami, lisaks kõik riiulid ja klaasustega kapp, need on kah endiselt sassis. Nii et peale vaadates pole kuskilt aru saada, et miski siin eriti KORRAS oleks.
Ahjaa, elutoa tõstsime ju ümber. Pilte saate mõni teine päev, kui viimased asjad ära koristan, praegu pole piisavalt ilus 😀 Mööbeldasime juba reede õhtul – sain innustust mõttest, et õige pea saan rahulikult organiseerima hakata ning otsustasin, et oleks viimane aeg Poisi mähkimisdiivan välja visata – mingit tolku sellest enam nagunii pole, sest ta oskab seljatoe najale püsti ronida. Tähendab, me kasutasime seda diivanit vanasti peamiselt selleks, et Poiss seal omaette hängiks ja mööda elamist ringi roomates pahandust ei teeks 😛
Välja viskamine tähendas tegelikult muidugi seda, et pool viisime teisele poole, teine pool jäi ikka elutuppa, seekord päris diivaniks. Aga me tõstsime kõik mööbli peale sektsiooni toas ümber… Ja sektsioonist riidekapi kah. Ja laua viskasime välja, ei mahtunud enam ära. Ja kardina lõikasin lühemaks 😀 Ja radikate ette riputasin pitskardina, nüüd pole enam seda jubedat tapeeti näha. Aga sektsiooni riidekapi tagant tuli ka vana tapeet välja ja sinna polnud mul enam head laia kardinat riputada, panin kaks kitsast, aga need ei näe nii head välja, pean mingi parema variandi välja mõtlema.
Igatahes olen uue mööblipaigutusega üsna rahul. Näeb parem välja kui enne 🙂
Koristamise tulemustega olen mõistusega väga rahul – sai tohutult palju ära sorteeritud, visatud, ära andmiseks kõrvale pandud, organiseeritud, korrastatud… Aga emotsiooniks on rahulolu kõrval ikkagi natuke ka pettumus, sest nagu mainitud, välja paistab täpselt sama sassis 😀 Ehk antakse mulle lähitulevikus üks-kaks lastevaba päeva veel, siis saaksin üleäänud sektsiooni ka korda teha.
Oo, ja isegi “käsitööd” tegin. Meil polnud siiamaani nugade-kahvlite jaoks karpi, sest keeldusin plasti ostmast ja muid variante silma ei hakanud (olgem ausad, ei viitsinud eriti otsida ka). Neli kuud on kõik lahtiselt segamini ühes sahtlis olnud, olime sellega põhimõtteliselt täiesti ära harjunud. Täna aga vaatasin koristamise käigus seda sahtlit ja otsustasin, et nüüd aitab, teen kohe praegu ise mingi ajutise karbi. Pliidi eest oli sobiva suurusega pappkarp kohe võtta, pidin seda ainult ühest küljest lõikama, paar vaheseina sisse kleepima ja valmis ta oligi. Ma olen väga rahul 😀
Kunagi, kui uue köögimööbli saame, eks siis vaatab midagi ilusamat.
Õige, ja siis veel midagi lihtsat, aga geniaalset ja rahuldustpakkuvat, millega ma hakkama sain – kruvisin paar nagi ümber. Meil on koridoris selline vana veneaegne nagi:
Pildil on ainult pool, tegelikult on siis kaks korda pikem. Ja pilt on tehtud alt üles, nii et on näha, et nagid on mõlemal pool. Kui seal koridoris niisama seista, siis neid vasakpoolseid ei näe, need on nö peidus. Ja no loogilisem on ikka vastu seina nagidesse riputada asju, mitte otsida mingeid varjatud nagisid, kuhu otsa saaks nö tagurpidi asju riputada. Nendest kuuest seina vastas olevast nagist olid kaks ära murdunud, neli “tagurpidi” nagi olid kõik terved – aga nende otsa riputades jäävad riided rohkem ette.
Ja eile mul turgatas, et ma saaks ju katkised nagid ära kruvida ja “tagurpidi” nagidest terved nende asemele võtta. Kodus polnud sobivat kruvikeerajat, sest ainus ristpea oli nii pikk, et ei mahtunud sinna kitsa nagi vahele, aga ema mehel oli täitsa olemas õiges mõõdus, nii et tegin ära… Ja olen nüüd lapsikult rahul. Kõige lihtsamad asjad valmistavad ikka kõige suuremat rõõmu 😀
Ühesõnaga ülimalt produktiivne nädalavahetus. Närvid puhkasid, Plikal oli ema juures tore ja kodu on palju rohkem korras. Loodan, et saan oma suurte koristusaktsioonidega õige pea jätkata.
Oo, ja kohe-kohe tuleb kook ahjust välja, ma pole ikka normaalne, et keskööl küpsetan. aga no enne polnud aega ja hapukoor oli eilse kuupäevaga, ei julgenud küpsetamisega homseni oodata, äkki oleks halvaks läinud…
Koristamise preemiaks lähen millalgi varsti endale kingi ostma ja ilmselt natuke riideid ka. Uuel hooajal vajab garderoob ikka värskendust – aga ma lubasin endale, et enne ei osta midagi, kui kapis valitseb kord ja on täpselt aru saada, mida hädasti juurde vaja oleks. No ja mis riietesse puutub, siis esimese tiiru teen ikka kaltsukates. Peakski Tagele kirjutama, tema on ju sel alal mu vaimne juht ja liider 😀
