rõõm

Täna läks kõik nii mõnusalt ja rahulikult – ei mingit närvitsemist, palju sai tehtud, Abikaasaga saime ka üle pika aja piisavalt koos olla.

Hommikul aknast välja vaadates ei tundunud jala ja käruga uude koju minek kuigi ahvatleva ideena. Panin siis lapsed kibekiirelt valmis, et ema saaks meid tööle minnes autoga ära visata. Kümme minutit enne ühtteist olin kohal.

Kuna eelmiste päevadega oli köök takistusrajaks muutunud, pühendasin esimese tunni selle koristamisele. Vaevalt sain kõik ebavajalikud asjad eest ära pandud, kui juba jõudiski Maris kohale. Tegin talle ringkäigu ja panin siis lastevalvesse – tema mängis Plikaga ja hoidis vajadusel Poissi süles, mina sain rahulikult sättida ja samal ajal juttu ajada. Täiesti suurepärane kooslus!

Otsisin nagu lollakas nõudekaste taga – kõik, mis vähegi oleks võinud olla, tegin lahti. Lõpuks helistasin Abikaasale, et muret kurta, ja sain teada, et ta oli osa kaste teise kööki tõstnud. Nii palju vaeva nägin ilmaasjata 😛 Igatahes leidsin kõik tassid-taldrikud-kausid-söögiriistad ilusasti üles ja panin kappidesse ära.

Külmkappi (sihuke suur, igivana ja veneaegne) puhastasin juba üleeile. Tegin vea ja kasutasin mingit kangemat vahendit – lootsin veega hakkama saada, aga oli liiga räpane, lasin emal kaasa tuua, mis tal töökorteri vannitoas oli, miskine Amway puhastusvahend. Puhtamaks tegi küll, aga vahendi haisu oli veel kaks päeva hiljemgi tunda – oleks pidanud ikka ootama, äädikat muretsema, mingi lahuse segama jne. Aga no mul oli ju KOHE vaja 😀 Täna siis hõõrusin sidruniga sisse, panin ukse kinni ja lasin tunnikese seista. Pärast oli nii puhastusvahendi kui sidruni lõhna tunda, ei osanud rohkem midagi tarka teha, lülitasin sisse, vast läheb see ajaga ikka ära.

Nihutasime Marisega raske riidekapi magamistoa teise nurka. Õnnestus nurkadele sokid alla panna, nii et eriti kahju ei tekitanud, ainult paar väiksemat kriimu. Igatahes on kapp nüüd õiges kohas – kes see jõuab neid mehi oodata, eks! Elutoa riidekappi oleks vaja ka nihutada, aga pole veel päris kindel, kuhu – ootame vist ära, kuni Abikaasa vanaonu diivani ja tugitoolid kätte saame, siis otsustab.

Pakkisin oma uue pesuresti lahti ja vaimustusin – leidsin veel ühe võrratu pisiasja, millest varem ei teadnud. Seal on need sakilised ääred, et riidepuud paremini ripuks, nüüd nägin, et kaasas oleval viiel riidepuul on riputuskonksu sees väike täke, nii et need saab klõps ja klõps selle sakilise ääre külge kinni panna, mitte kuidagi ei saa siis ära kukkuda, täiesti geniaalne! Ja see sokiriba on ka väga praktiline. Ühesõnaga ma ei jõua ära oodata, millal ükskord tavalist pesu pesen, täna oli ainult igav voodipesu, polnud midagi puudele ega selle riba külge panna 😛

Pesin kolm masinatäit. Esimese praktiliselt tühipesu paari vana käterätiga maksimaalsel kuumusel – selleks, et masin igasugu tehase jääkidest ilusti puhtaks saaks. Siis kaks täismasinatäit heledat pesu, voodiriideid peamiselt, mõned rätikud ka. 20 meetrist kuivatusruumist jäi isegi väheks, aga panin suti topelt ja osa sai võrevoodi äärtele riputada, mahutasin kõik ära.

Tirisin kokku kõik riided, mis aasta aega Tartus kastides olid, ja sortisin värvide järgi hunnikusse. Ei kujuta ettegi, mitu masinatäit veel pesta tuleb, enne kui kõik puhas on. Tähendab, puhtad on rangelt võttes praegugi, aga vajavad värskendust, sihuke kopituse lõhn on, kütteta ruumis ju olid. Neli-viis hunnikut ootab pesemist ja tõenäoliselt võib veel juurdegi tulla.

Soneti pesugeeli lõhn tundus pudelit nuusutades normaalne, aga pesu küljes ei meeldi – täielik feil. No krt, pean ju leidma ometi ühe, mis oleks nii keskkonnasõbralik kui norm lõhnaga (Ecover oli veel jäledam) – kõige parem, kui oleks täiesti lõhnatu. Aga noh, kui ei leia, kasutan edasi Mayer Sensitive’i või Miniriski.

Pesumasin tundub muidu täitsa loogiline. Alguses ajasin küll juhendist näpuga järge ja küllap teen seda veelgi, aga põhilisele sain pihta ja on lihtne menüü tõesti. Ma muidugi pole veel teisi programme kasutanud, eks jõuab aja jooksul kõike katsetada. Seal on teki pesemiseks ka eraldi programm 😀 Ja teksade pesemiseks… Ja ma ei tea, mis veel.

Peame turbabriketti muretsema, sest puud põlevad liiga kiirelt – pliidil peab praktiliselt terve päeva tuli all olema, muidu läheb üsna kiirelt külmaks. Pole õrna aimugi, palju maksab või mis koguse korraga osta saab. Eks peab Pärnu Postimehe ette võtma ja sealt kuulutusi uurima. Meil on nagunii ainult kaheksa ruumi puid, memme sõnul läheb talvega 12, meie tahaks veel vannitoa ahju lisaks kütta… Nii et peab siis arvutama, kui palju seda briketti vaja oleks, kuna see põleb aeglasemalt, siis ehk puudega saame hakkama. Rahadega on muidugi ka kehvasti, ei tea, kas briketi hind ka talve jooksul tõuseb või kas seda üldse väikeste koguste kaupa müüaksegi… Täiesti tume maa.

Plika läks peale kahte emaga koju sööma ja magama, siis saime meie Marisega rahulikult süüa – hommikul läks nii kiireks, et mul polnud aega midagi kaasa pakkida, aga ema tõi meile sooja toitu ja salatit, Marise toodud kook oli ja kohvi tegin ka, täiega pidusöök. Nojah, Poiss ärkas muidugi just siis üles ja oli nõus ainult süles olema, aga saime hakkama 😛 Viiest viskas Maris meid ära (Abikaasa korjasime töö juurest peale) ja läks ise koju, meie võtsime ainult ema auto, viisime ta trenni ja läksime tagasi sättima. Pool seitse, kui Plika lõpuks “lõuna”unest ärkas, käis Abikaasa kiirelt ära ja tõi Plika ka meie juurde. Kolmveerand kaheksast käis emal trennis järel ja saatis Plika temaga jälle koju ning tuli siis tagasi. Kolmekesi koju jõudsime alles peale üheksat.

Kuna vee äravool oli liiga aeglane, vahetasime köögi kraanikausil haisuluku ära – see oli igivana, teibiga parandatud, lahti võtmisel ja puhastamisel oleks ilmselt katki läinud, segisti paigaldaja soovitas uue panna – ta ise ostis vajalikud jullad, Abikaasa pani paika. Pmst vahetas kogu selle toruvärginduse välja, mis seal kraanikausikapis oli, maksis kogu see värk ainult miskine 115 krooni.

Äravool on paraku sama aeglane ja nüüd veel lisaks lekib kah 😀 Lekib sellepärast, et kraanikauss on roostetanud ja äravooluaugu juurest kulunud. See tuleb silikooniga ära paigata, küsisime igaks juhuks üle, ega midagi ära ei käki niiviisi, saime loa. Ummistus on aga kuskil sügavamal, nii et katsetame Torusiiliga. Tean küll, et pmst võiks kõigepealt äädikaga vms proovida, aga ma täpseid juhendeid peast ei teadnud, arvutit polnud, homme hommikul vaja juba peale valada, seega sai otsemat teed pidi poodi mindud ja keskkonnavaenulik Torusiil ära ostetud 🙂 Näis siis, kas see aitab või tuleb traadiga sorkima hakata või torud läbi puhuda… Uhh, kui palju uut informatsiooni!

Rimist Torusiili ostes otsisin metallist söögiriistade kasti ka, Pärnu omas kahjuks ei olnud. Aga sain juba uue soovituse, et Home4you-st punutud varianti vaadata, lähen kiikan siis võimalusel sinna. Seniks võivad ju sahtlis niisama ka olla – on küll sassis, aga üles leiab ikka.

Ma arvan, et kindlasti tegin ma täna veel midagi kasulikku, aga õhtu on hiline ja juhe koos, ei tule rohkem meelde. Igatahes oli ütlemata mõnus päev – tänu Marise külaskäigule ja eriti muidugi sellepärast, et Abikaasa õigel ajal töölt ära tuli ning me temaga koos nii palju tehtud saime. Lapsed said isaga koos olla ja üldse oli hea. Ei tülitsenud, ei närvitsenud – ehkki olime lõpuks mõlemad päris väsinud, kulges kõik kuidagi loomulikult, saime nii laste kui muude vajalike tegemistega ilusasti ühele poole. Ema ja tema mees olid muidugi ka suureks abiks – Plika oli ju pool ajast nende hoole all.

Oh, ja kui ma siis kell kümme õhtul lõpuks jälle süüa sain (lõuna oli mäletatavasti kolme paiku), see oli ikka puhas õndsus! Kartulipuder küüslaugu-hapukoore kastmega, kotletid, peaaegu liiter piima 😀 Ja värskelt küpsetatud leib, no jumalik. Pärast rasket tööd maitseb kõik ikka eriti hästi.

Nii et ma olen füüsiliselt taas kord rampväsinud, aga emotsionaalne rahulolu on piiritu. Iga päev peaks nii olema 🙂

Kui Abikaasa nüüd homme suurema auto saab, et siit Poisi voodi ja oma ema keldrist Londonist kaasa võetud suure ümmarguse laua ning viimased kastid ära tuua, siis võibki juba homme õhtul päriselt uude koju jääda.

Ahjaa, süüa on ka vaja osta – ja ma lubasin endale, et kõik tuleb kas mahe või lihtsalt lisaaineteta kodumaine kraam, ei ühtki mõttetut emotsiooniostu valmistoodete, poekookide, krõpsude ja muu säärase näol. No hea küll, Maris juba täna tõi poekooki, külalised vabalt võivad 😀 Aga ise tahan nüüd küll väga teadlikult süüa ostma hakata – pean ennast tõsiselt käsile võtma, muidu ei saa kunagi järje peale. Hetkel on köögikapis ainult õli, suhkur, kahte sorti pudruhelbeid ja Plika krõbuskid (kamapallide sarnased) – kõik mahepoest ostetud. Jahu ja kohv olid vanast ajast, üks Rimi mahekohvi pakk ootab kah.

Sain Mormelarilt igasugu häid soovitusi, peaksin nüüd piisavalt informeeritud olema, et muude asjade jahile minna. Tahaks näiteks homme turule jõuda, et Vändra leiva autost nende kraami prooviks osta (kunagi, kui kodu sisse seatud, proovin ilmselt ise küpsetama hakata, aga praegu selleks küll aega pole) – kui ei jõua, siis tulevad Selverist lahtine leib ja sai. Oo, ja maapiima tahan, sain teada, kus meie kodu lähedal müüakse, ainult et sellel autol üle nädala päevad vahetuvad, seega pean halvemal juhul kaks päeva järjest peale passima. No ja juurikad ja lihakraam… Ikka turule oleks vaja. Tegelikult läheme vast laupäeva hommikul terve perega, on mõnusam. Vändra leiva auto on küll vaid reedeti, eks ma homme hommikul mõtlen uuesti.

Kirjutasin jälle voodi tegijale, et uurida, kusmaal asjad on – viimati lubati selle nädala lõpuks, kui näiteks laupäeval ära toovad, siis me oleks ehk veel homse öö siin, ei hakkaks üheks ööks madratseid niisama põrandale sättima. Samas nii kangesti tahaks juba homme… Ja Abikaasal on ka terve nädalavahetus vaba – parim algus elule uues kodus!

Kuna mul pole aega kahe väikese lapse ja sisseseadmist ootava kodu kõrvalt Eesti tootja pesulõkse otsida, otsustasin pöörduda tagasi esialgse plaani juurde ning lasta Iirisel endale UK-st taaskasutatud plastikust lõksud tuua. Eestis müüakse ka, re-poes (sealt ma need avastasingi), aga siit ostes on kallim. tähendab, ainult lõkse ostes oleks hinnavahe väike olnud, aga mul on siiras uudishimu, tahtsin paari muud asja ka proovida, nii tuli rahaline võit juba suurem, on kuu aega ootamist väärt (Iiris tuleb jõuludeks). Eestist ostes oleks kogu kraam maksnud ca 300 kr, UK-st sain 200-ga.

Ema laenab mulle esialgu pooled enda lõksud, nii et saan seni hakkama, nagunii vast väljas hetkel ikkagi väga palju ei kuivata (aga pikalt ma tema omadega ei viitsiks, väheks jääb ja muud hädad ka). Ja mulle ikka palju rohkem imponeerib see, et ma saan oma uued lõksud välja nöörile jätta – kannatavad päikest, niiskust, külma, on kergem puhastada… Hind tuli täpselt sama, mis noil Leedu omadel, mis ma Maximast leidsin. Kuna Iirisele on see nö kohalik kaup ja ta ju nagunii tuleb, siis ei kluksu eetiline südametunnistus kah kuidagi.

Võtsin paar masinpestavat puhastuslappi lisaks ja mõned käsnad ka – puhtast huvist, et millised siis on. Tegin Eesti krediitkaardile just hiljuti teise Paypali konto (ma ei mäleta, kas ma mainisin siin oma nördimust, kui avastasin, et ühele kontole ei saa kahe erineva riigi kaarte turvalisuse kaalutlustel lisada), sain nüüd kenasti Google checkouti kasutades klõps-klõps-klõps Iirise juurde ära tellida. Temale tuleb pakk ukse taha, vastu võtmise ja kohvrisse suskamise vaev, kokku saame Eestis nagunii.

Oo, see on nii minulik. Selliste pisiasjade pärast sellised skeemid. Aga õnn ongi pisikestes asjades ja mina olen selle valikuga jälle nii rahul 😀

Aga no tõepoolest, normaalne ma ikka pole!!!

Täna uues kodus pikemalt ei olnud, käisime ainult läbi, et asju viia. Päeva eesmärk oli osta pesurest ja see ka tehtud sai.

Sain mõningaid soovitusi, vaatasin korra Novaluxi, kus ükski ei paistnud ahvatlev, otsustasin siis ehituspoed ette võtta. Ja kohe kõige esimesest ära ostsingi 🙂 Sellesama, mis mulle soovituste põhjal kõige ahvatlevam tundus – Leifheit Pegasus 200. Kõige rohkem kuivatusruumi + see mõnus äär, kuhu sokke ja muud väikest jama riputada + sakiline äär riidepuude kindlalt paigal hoidmiseks. Ma oleks kindlasti kõik poed läbi käinud ja hindu võrrelnud, aga kuna tolles esimeses töötas juhtumisi Lepa ema 😀 Kes mind nägi ja juttu rääkima tuli, siis sain 20% alla – 830 asemel 670 kr. Ma olen kõigi oma ekside emadega hästi läbi saanud, aga ma ütleks, et Lepa emaga saingi vist kõige paremini 😀 Igatahes lubasin talle, et tulen millalgi lapsi näitama… Ja ostsin resti ära. Selle mõttega, et pärast seda soodustust vaevalt et mujal odavam oleks. Poiss magas ka ilusti autos, ei tahtnud riskida sellega, et ta kuskil poes üles ärkaks ja virisema hakkaks.

Novot, nüüd on mul siis hirmkallis ja edev pesurest. Kuvõrd ma olen aga mitu odavamat lihtsalt ära lõhkunud, sest need on nii viletsa kvaliteediga (kolisemisest, kõikumisest ja roostetamisest ei hakka parem üldse rääkimagi), olen kindel, et see kulutus tasub ennast igati ära.

Pesulõkse unustasin paaris poes vaadata, Maximas nägin puidust lõkse, mis olid Leedus valmistatud ja tundusid üsna head olevat – st mitte liiga nikatsid. Eks ma vaatan paarist kohast veel, aga kui Eesti omi silma ei hakka, on leedukad päris hea variant 🙂 Kui kilomeetrite kallal närida, oleks Soome ja Läti muidugi paremad 😀 Hind oli ka hea, umbes 1 kr/tk, 15 kaupa pakitud või midagi sinnakanti.

Brita kanne vaatasin ka mitmes kohas, aga müüja käest erinevuste kohta küsida ei õnnestunud. Lõpuks googeldasin ja sain UK Amazoni arvustustest kõigile oma küsimustele vastused. Uuem Elemarise kann on vanemast mudelist Marellast parem selle poolest, et seal on sihuke tark lugeja, mis arvutab filtri vahetamise vajadust mitte päevade, vaid seda läbinud vee hulga ja vee kareduse järgi vist ka. Udupeen, see hoiab õigeaegse vahetamise ilusti meeles. Disaini kiideti, pidavat kena olema, mina küll pealiskaudsel vaatlusel vanema mudeliga erilist vahet ei täheldanud. Aga Elemarisel pidavat osad paremini kokku sobima ja puhastamine on lihtsam, sest kõik käib lahti ja vett olevat kergem sisse panna, sest kaas nihkub ise eest ära, kui veega kokku puutub – tehnoloogia missugune.

Aa, ja sellest sain ka aru, mida tähendab märge cool ja pilt külmkapist – nood kannud on kitsamad ja mahuvad külmkapi ukse külge. Ma ei suudagi otsustada, kui oluline see on, ma pigem eelistaks vist ikka suuremat kannu – puhta vee hulk on külmikukannul 1,4 l, XL kannul 2,2. Ma arvan, et küllap me ostame piisavalt mahuka külmiku, ei pea tingimata ukse küljes olema. Praegune vene külmik on ka üsna suur…

Vot, kohe tark tunne on nüüd. Leiaks veel kuskilt sooduka ka, siis ostaks kannu ära.

Mõtisklen, kas on mingit alternatiivi plastmasskarbile, mida on vaja nugade-kahvlite sahtlis hoidmiseks. Olen neid juba mitu tükki ostnud, pooltes üürikorterites on see puudu olnud ja kaasa pole kunagi võtnud, sest järgmises on alati juba olemas olnud (ja sellest järgmises siis omakorda loomulikult mitte). Ei ole midagi tarka välja mõelnud, ilmselt pean ikka veel ühe ostma 😀 Hinnas pole siinkohal asi, odav on, lihtsalt see lõputu plastmass… Samas ise ei viitsi sinna küll midagi nikerdama hakata.

Veekeetja, nagu ma aru saan, on veel Tartus – arvasin, et pakkisin sisse, aga tundub, et unustasin. Vähemalt olevat seal kaks ühesugust olnud – üks köögis ja teine garaažis. Mäletan jah – sinna sisse kolides irvitasin, et täpselt ühesugused. No eks keedab siis nii kaua potis vett, see pole küll mingi häda.

Fantoomkohvimasin ilmus see-eest välja – seda otsiti omal ajal meeleheitlikult taga, ehkki mina mäletasin, et see sai kuskile sellisesse kotti, mida isegi pealt kinni ei kleebitud. Oli kah, suures Sireli talu paberkotis. Ei tea siis, kus see ennast nii osavalt peitis.

Isegi paki kohvi ja jahu leidsin – loodan, et nendega aasta jooksul midagi ei juhtunud, pealtnäha on küll korralikud.

Homme lähen jälle kohe hommikupoolikul sättima, äkki juhtub siis ime ja saame ööseks juba päriseks jääda. Maris tuleb ka külla, saab siis Plikaga mängida ja mind muidu aidata.

See sissekolimine sõltub muidugi ka Abikaasast, ta peab suurema auto orgunnima, et osa asju ära tuua, ja mõne mehe hankima, et raskeid riidekappe liigutada 😛

Mh, miks mul on tunne, et ma ei viitsi neid pesulõkse enam kuskile mujale otsima minna ja ostan need Leedu omad ära 😀 Kui väljas vähekegi ilma on (st vihma ei saja ja tuul puhub), siis tahaks pesu ikka kõigepealt välja panna ja alles “järelkuivatuse” restil teha. Ja pesta on palju – oi kui palju.

Läksin esimest korda lastega üksi ja jala uude koju. no ikka nii, et Poiss kärus, Plika astmelaual. Oleme seda teed Abikaasaga koos muidugi mitu korda varemgi käinud.

Toetudes eelnevatele kogemustele, kus Poiss kolm laupäeva umbes samal ajal ja samal viisil Abikaasa vanaemal külas käies kokku kolm tundi järjest kärus magas (seal on hea suur rõdu, tõstame ta alati sinna), olin kindel, et nii läheb ka täna. Et Plika saab omi asju teha ja mina rahulikult koristada.

Tutkit! Poiss näitas iseloomu ja tegi alla tunniseid unejuppe. Plika see-eest oli esimest korda tõesti heas tujus ja iseseisev, muudkui käis ringi ja asjatas omaette. Paar keelamisest tulenevat tüli muidugi oli, aga üldiselt superluks.

Ühesõnaga esimest korda oli võimalust rahulikult asjatada, ilma et oleks olnud kiire, et keegi oleks olnud närvis. Esimest korda oli aega tunda, kui ÕNNELIK ma seal olen. Kujutada reaalselt ette seal elamist.

Jõudsin külmkapi enam-vähem ära küürida ja veidi köögiasju lahti pakkida. Leidsin igasugu huvitavaid asju, mille olemasolu olin täiesti unustanud. Näiteks ühed varuks ostetud päikeseprillid, mis kohe käiku lähevad, sest teised läksid katki (no praegu on päikest muidugi vähe). Soolalamp oli kõik kolimised ilusti vastu pidanud, pirn polnud katki läinud, põles.

Homme lähen pesuresti otsima. Pesulõkse kah – EESTIS toodetud, mu sõbrad, mitte lihtsalt puidust. Vähemalt kaks nõuannet tuli juba, mis polnud asjakohased. No vaatame, kas leian ka, hiina jura igatahes ei osta. Mõni Soome või Rootsi tootja kõlbab kah, kui Eesti omi tõesti ei leia.

Ülehomme vast võime päriselt sisse jääda, homme tõenäoliselt pigem ei jõua. Mul oleks vaja kõigepealt voodipesu ja käterätid läbi pesta, haisevad aastasest Tartus konkus seismisest.

Mis ma kopituselõhnaliste pehmete loomadega teen, seda küll ei tea… Eks riputan välja nöörile ja loodan, et läheb ära.

Oo, ja segisti!!! Ma rõõmustasin iga kord, kui midagi pesin ja pesemist oli mul täna üsna palju. See on lihtsalt nii ilus ja käib nii sujuvalt ja vett ei tule üleliia, voolab mõnusalt ja pehmelt. Täpselt selline, nagu soovisin. Ja ei pritsi üldse! Ma olen ääretult rahul, et ikkagi selle valisime. Kuidas vastupidavusega on, eks seda näitab vaid aeg.

Panen siis esimesed enne ja nüüd pildid ka. Suht koomiline – viimase peal segisti ja mitukümmend aastat vana kraanikauss. Ja kui hästi mu nõudepesurest selle segistiga harmoneerub! Nagu oleks koos ostetud. Tegelikult puhas juhus 🙂

Nüüd olen jälle nii väsinud, et hirmus kohe. Pole enam harjunud nii palju ringi tuuseldama 😀