rõõm

Ülevaade uuest kodust

Peab mainima, et need fotod, mis kuulutuses olid, nägid tunduvalt paremad välja – sest nende tegemise ajal elas memmeke veel sees, oli hubasem. Klõpsisin nüüd kõigest pildid ära, nendelt tundub olukord kuidagi trööstitu 😛 Ühel pool ongi, aga seda me enne remonti nagunii ei kasuta, selle talve elame korralikumas pooles. Kui oleme oma asjad sisse sättinud, küllap siis enam pole nii trööstitu.

Mööbel on muidugi kah selline nagu on… Midagi kena just pole. Aga kõik on puhas ja korras, see on peamine. Inetus kapis on asju ikka parem hoida, kui toanurgas kastides 🙂

Täna andsime ainult allkirju, tegime fotosid ning viisime kaks autotäit asju kohale ja ladusime ühe toa nurka. Ei tea, kas homme jõuab juba midagi reaalselt lahti pakkima hakata või ainult ülejäänud kraami transportida – Abikaasa peab mingi osa päevast veel tööl kah olema…

Ma ei tea, kust otsast alustada 😀 Ilmselt kõigepealt need asjad ära paigutada, mis ema juurest kaasa võtsime, neid kasutame järelikult kõige rohkem. Siis Londoni kastid Abikaasa ema keldrist, sest seal on ülejäänud vajalikumad… Lõpuks Tartu asjad – kui oleme nendeta juba aasta hakkama saanud, saame järelikult veidi veel. Õnneks ma kirjutasin toona pakkides kastidele sisu peale (üksjagu kraami on muidugi ka silditutes kilekottides), see peaks kogu protsessi kergendama – no näiteks nõusid on kiirelt vaja, need peaks kirjade järgi üles leidma küll.

Üldist meeleseisundit kirjeldab kõige täpsemini sõna overwhelming – ma vaatasin spetsiaalselt sõnaraamatust järele kõik variandid eesti keelde tõlkimiseks, aga ükski pole nagu see õige. Seega jääb inglise keeles – saate aru küll, mida öelda tahan. NII palju on teha, et ei oska kuskilt otsast pihta hakata. Aga eks me vaata ja nokitse tasapisi, järgmise nädala jooksul tahaks kindlasti täiskohaga sisse kolida.

Aga aitab lobast, fotod nüüd. Seal on hetkel nö ringsüsteem, tegingi siis fotokaga elamisele ringi peale.

Eeskoda – päris suur ja kütteta. Pikemas perspektiivis tahaks selle pooleks jagada, et ühte poolde küttega esik teha, saaks normaalselt riidesse panna ja kuskil üleriideid-jalatseid hoida. See on vist mingi vana gaasipliit seal, leppisime memmega kokku, et kui oleme kunagi ära otsustanud, mida me endale ei taha, siis kasutuskõlblikud asjad anname ära (memm oli juba paar kontakti välja otsinud, ellu astuvate vangide toetuseks vms) ja ülejäänu jaoks tellib ta prügiauto.

CIMG1949

See köök, mida me praegu kasutama hakkame. Kõrval on teine köök, kui remonti teeme, lõhume seina vahelt maha ja saab üks suur. Köökidel on tobedalt kitsad aknad (nii palju, kui pildilt näha, sellised ongi, kardina taga on sein) – eeskoja tõttu ei saanud suuremaid teha, see on üks nõmedamaid asju kogu selle elamise juures. Aga mul on juba omad plaanid, kuidas asja paremaks teha 😛

CIMG1950

CIMG1951

CIMG1952

CIMG1953

Juba homme!

Ma mõtlesin, et memmekese kolimine võtab terve nädalavahetuse, aga temal on kella kaheteistkümneks kolimisauto tellitud, meie peame poole üheks kohale minema, et näidud fikseerida, võtmed saada ja üleandmisaktile alla kirjutada. Ongi kõik!

Elioni tehnik tuleb esmaspäeva õhtupoolikul, voodi jõuab ilmselt alles nädala lõpuks valmis. Pesumasina paigaldamise kohta ma ei mäletagi, Abikaasa ajab seda asja, ostma läheme igatahes nädalavahetusel. Madrats on juba ära toodud, nii et pmst võiksime kasvõi hommepäev sisse kolida. Seda me muidugi kindlasti ei tee, enne esmaspäeva õhtut ei kõlba 😀

Aga nädalavahetusel saan juba pilti teha ja asju lahti pakkida ja… Vinge!

Väike plaanimatu osturetk

Jajaa, ma ju olen siin viimased paar postitust kirjutanud, kuidas kõige pealt meeletult kokku hoida üritan, selle valguses tundub praegune jutt eriti… Võlts 😛 Aga läks nii, et emal jäi klient tulemata ja mul oli vaja üks pakk saata ja läksime pärast seda poodi, kus kõrval oli Humana, kus oli uus kaup, kust ma tahtsin Plikale pluuse vaadata (sest neid on tal reaalselt VAJA).

Mis ma siis ostsin? Endale kampsuni ja Poisile kombe 😛

Kampsun on punane ja väga sarnane sellele, mis mul poes juba seljas oli. Too sai ostetud Primarkist sügisel 2008, et mahutada paisuvat kõhtu – oli odav (£6/110 kr) ja nägi algul väga hea välja, oligi mõeldud nö ajutiseks kasutamiseks. Kuna aga midagi paremat ei olnud, käib nüüdseks juba kolmandat aastat, on üpris väsinud ja topiline (100% akrüül, mis sest tahta). Lisaks oleks võinud käised pikemad olla ja kõrge kaelus oli küll ilus lai, aga vajus kogu aeg ära.

CIMG1934Uus kampsun on H&M, maksis 149 krooni – kaltsuka kohta kallis. Aga ainult 61% akrüül, 16% mohäär, 10% vill, 12% polüamiid, 1% elastaan. Mõnusalt pehme ja paras, täpselt õige pikkusega käised ning mis kõige ägedam – kah selline suur mõnus kaelus, nagu mulle meeldib, aga see on kahekordne ja toekas – esimene, mis tõesti ka hästi istub ja kuskile ei vaju. Natuke soonikut ja ilusad nööbid kah… Superluks. Pildi peal ei paista pooltki nii kena, kui tegelikult seljas on. Mul polnudki ühtki esinduslikuma välimusega sooja kampsunit 😛

Poisile kombet ostes kahtlesin, kas mul seda ikka reaalselt vaja on – teadsin, et umbes samas suuruses on üks juba kodus olemas, aga see meeldis mulle lihtsalt nii väga, et ei suutnud ostmata jätta. Otsustasin, et kuna teine on nagunii tasuta saadud, võin selle 69-kroonise väljamineku ju teha, hiljem poleks mingi probleem sama raha eest maha müüa.

Kodus avastasin aga kombesid võrreldes suure rõõmuga, et liiast pole miskit. Meil on hetkel kasutuses kaks kombet – Kratilt saadud numpsik kollane Lenne kottkombe, väidetavalt 0-6 kuud, ning mu enda Rootsist ostetud käpajälgedega fliiskombe (SEK78/125 kr), väidetavalt 62 suurus (tegelikult esimesel suurust see kirjas pole ja teisel oli maha kulunud ning kaltsuka poolt käsitsi peale kirjutatud). Esimene on soojem, seda kasutame kärus, teist autosõitudel, sest kottkombe rihmaaugust meie turvahälli rihmad läbi ei mahu ja üleüldse oleks tal nii paksu kombega autos palav.

CIMG1930

Kratilt saime veel õhema fliiskombe, millel jällegi suurust sees polnud, aga olevat umbes 74. Too Kapp Ahli kombe, mille nüüd Humanast ostsin, oli kah 74 suurus. Kodus võrreldes leidsin aga, et minu ostetu on esiteks siiski suurem ja teiseks tunduvalt soojem (ma ei ole küll kindel, kas kevad-sügis või talvekombe, ma ikka ei tee sel vahet). Lisaks avastasin hoolikamal uurimisel, et see kollane kottkombe meid vist küll päris pool aastat ei teeni – see oleks võimalik sellises vankris, kus on korv ja turvarihmu pole, aga meil on ainult käru, kus rihmad kogu aeg kinni – rihma augu järgi otsustades on see kombe pigem 62 suurus ehk kuni kolm kuud, hiljem ei saa enam hästi läbi.

Nii et mul on nüüd ees ootamas nii suurem autosõidu- kui kärukombe. Super! Minu meelest on lapse talvekombega turvahälli toppimine täielik kuritegu, kui pole just plaanis hiljem pikalt väljas olla – autoga sõidame meie aga ainult siis, kui on vaja kiirelt ja mugavalt kuskile kohale jõuda, sel puhul meil käru kaasas polegi ning lapsel on palju inimlikum olla, kui seljas õhem kombe, millele vähestel õues läbitud meetritel saab teki peale visata. No ja meie mitte just kõige kinnisema käru puhul tuleb nagunii isegi soojale kombele vastavalt ilmale igasugu lisakihte ja tekke ja kotte lisaks, jalakott ja vihmakile aitavad kah vajadusel sooja hoida.

CIMG1931Huvitav on muidugi see, et Poiss on praegu 64 cm pikk ja see väidetavalt 62 suuruses fliiskombe on talle hetkel isegi natuke suur, kasvuruumi jätkub. Samas kollane kott-kombe, mis on eelmisega võrreldes suht sama mõõtu, on juba viimase piiri peal, ega kaua enam ei kasuta. Et ei teagi… Eks nad vast mõlemad suuremat sorti 62 ole, hall fliiskombe vast näiteks 68 ja no see pruun on igatahes 74, selles pole kahtlust. Ja eks erinevate firmade suurused ongi erinevad, see on paratamatus.

Igal juhul on mul hirmus hea meel. Nüüd oleme küll igakülgselt kevadeni varustatud.

Kui nüüd veel Plikale mõned pikkade käistega pikemat sorti pluusid leiaks, mis iga väiksema liigutuse peale püksist välja ei tuleks… Ja talveks oleks vist ka ikka midagi juurde vaja… Või ma ka ei tea, iseenesest on tal Lenne soojad traksipüksid ja mingisugune mitte kõige õhem jope, lisaks saime Kratilt villase aluskombe, mille võiks külmemate ilmadega neile alla panna… Äkki saame niisama hakkama. Kui muidugi jälle püsiv -20 ei tule 😛 Kellelgi pole 92/98 suuruses talvekombet üle, mida mulle kinkida või müüa tahaks?

Kallis Kessu!

Sinu kingitus sai täna kaheseks. Sõime sinu auks kooki. Viimane number jäi küll puudu, aga ega sellest pole hullu, eks!

CIMG1891

CIMG1924

PALJU-PALJU ÕNNE SULLE SÜNNIPÄEVAKS!

Tikker & co

PS. homme hakkame maalima 😛

Meisterlik müügitöö

Meil olid suured plaanid tehtud, eks – et Abikaasa võtab pool esmaspäeva vabaks, ema hoiab Plikat, meie laename autot ja läheme madratsit ning pesumasinat shoppama. Aga kuna täna oli nagunii Kaubamajakasse asja, mõtlesime Onoffi ja Sotkasse juba praegu piiluda.

Onoffi müügimehe argumendid meid ei veennud (no enivei polnud plaanis veel midagi osta, käisime ju vaid maad kuulamas), Sotkas sattusime aga seevastu nii healt müüjalt nõu küsima, et madrats on meil nüüd olemas.

Kusjuures! Üldse polnud plaanis nii kallist osta. Kahetsesin veel, et nii soodsat diili enam ilmselt ei leia, kui Tartus Tähtverre kolides, no ega me toona mingeid tunnuseid ega kvaliteeti üldse ei vaadanud, lihtsalt otsisime odavat ja tellisime ära – saime mingi soodukaga madratsi + kattemadratsi 2000 krooni eest. Seekord lootsin vaikimisi ehk 3000 krooniga hakkama saada

Nüüd ma olin muidugi netist lugenud ja eeltööd teinud, müüjalt tahtsime ka nõu küsida.

Kattemadratsi ja madratsikatte vahe, muide, olevat selles, et viimane on mõeldud pigem nt diivanvoodile kaitsmaks seda määrdumise eest, voodi põhimadratsi korralikuks kaitseks soovitati ikka kattemadratsit.

Pocket-vedrustusega madratsi headest omadustest olin muidugi ka lugenud, aga mõelnud – ah, liiga kallis, saame tavalisega hakkama. Aga kui müüja siis ka seletas, et see on ikka palju parem, toetab keha paremini, kannatab hüppamist, peab üldse kauem vastu, on parem puhastada ja neil on just üks viimane soodushinnaga komplekt sees, sest uued tulevad teistsuguse katteriidega ja praegu on veel Swedi kaardiga makstes lisa -10%… Ja et see kattemadrats (naturaalse kautšuki baasil toodetud lateks, pestava ümbrisega, milles oli  kookoskiudu jne) on ikka ka jube hea – laseb õhku läbi, võtab keha järgi kuju, ei lase tolmulestadel paljuneda jne… Ja Eestis toodetud ka… No me ei saanud siis ju ostmata jätta, eks 😀 See “viimane nii soodne, et kui te kohe ära ei osta, siis hiljem võib-olla enam ei ole ja peate juba kallima ostma” väide mõjub alati hullult hästi, ehkki me väga hästi teame, et see ei pruugi üldse nii olla 😛

Ühesõnaga… Ma olen kindel, et tegu on hea asjaga. Küsida ehk võib, kas ja kui oluline on pocket-tüüpi madratsitel näiteks vedrude tihedus – meil vist 245 vedru/m², aga lugesin tagantjärele, et olevat ka poole tihedamaid. Ei oska arvata, kui suurt rolli see tihedus mängib, nondel tihedamatel on ka hind kindlasti tihedam 😀

Ja kas mõnest muust materjalist kattemadrats oleks parem olnud – no poroloonist on lateks kindlasti parem, aga ehk oleks piisanud mingist odavamast… Või lateks + vill oleks äkki veel etem olnud. Kallim muidugi kah.

Mis hinda puutub, siis maksime 2×80 cm madratsi ja 160 cm kattemadratsi eest kokku 4859 kr. Täishind oli neil arve järgi 2×3499 + 3899 = 10 897 kr, aga müüja ütles ise ka, et neil madratsitel on pidevalt mingi soodukas – ma arvan, et peab tikutulega taga otsima seda aega, millal täishinnaga osta saaks 😀

Veidi netis surfates leidsin sama tüüpi kõige odavama madratsi 2790 kr ning kattemadratsi 2295 kr, seega üsna sama hinnaga, meil isegi paarsada krooni odavam (ei välista, et kuskil veel odavamalt leidub, ei viitsinud väga põhjalikult otsida). Nood kaks olid erinevates poodides, mida ehk Pärnus polegi, seega lisanduks veel postikulu – meie saame aga ise koju viidud, nii et postikulu ei tule, samuti hoidsime otsimise arvelt aega ja närve kokku.

Nii et ega eriti ei viitsi enam mõtiskleda selle üle, kas oleks äkki odavama raha eest mingist teisest materjalist, aga sama kvaliteetse asja saanud või kas oleks sama raha eest äkki midagi VEEL kvaliteetsemat saanud.

See müüja jättis lihtsalt nii hea tunde, et kuidagi ei saa oma ostu kahetseda. Ta oli äärmiselt sümpaatne, tundis teemat ning kogu jutt tundus tema suust väga loogiline ja usutav. Ma siiralt loodan, et nad saavad seal läbimüügi pealt ka mingi lisaprotsendi, tema müügitöö oli seda igati väärt.

Nii et kui mõnel pärnakal on vaja uut madratsit, siis minge Sotkasse Triinu käest nõu küsima – vaatasin arvelt spetsiaalselt nime järele, ma eeldan, et nad ikka oma nime alt müüvad. Igatahes selline nooremapoolne pikkade heledate juustega kena neiu.

Sellised ostukogemused on puhas rõõm, ausõna!

Scroll to Top