20 000 sammu, suur shoppingupäev ja ettevalmistused reisiks
Pärast ühe õhtu põhjalikku uurimustööd, et leida võimalikult kodu lähedalt koht, kus oleks võimalikult lähestikku nii Primark, Asda kui Matalan ning soovitavalt ka muid tavalisi high streeti poode, otsustasin Muraka Kingstonisse kutsuda. Ta ei pannud vastu 🙂
Rõõmustasin just, et meie rongid jõuavad täpselt ühel ajal kohale, miskipärast ei torganud mulle aga pähegi, et kuna peame mõlemad korra ümber istuma, lõpetame ühe ja sama rongi peal 😛 Sain sellest aru alles siis, kui rongis istusin ja kuulsin, et järgmine peatus on too, kus Murakas ümber istuma pidi. Helistasin talle kiirelt, aga jäin hiljaks – ei jõudnud ta minuga ühte vagunisse, läbi otsauste ka ei saanud. No saime siis alles jaamas kokku 🙂
Olin natuke mures, kuidas ma üksi Plika käru tassimisega hakkama saan – st hakkama saan vabalt, aga 17 kg käru ja last trepist üles-alla tassida pole vist päris see, mida kuus kuud rase naine tegema peaks… Lifte eriti polnud, aga tarvitses mul vaid korra kuskil trepi juures ohata ning juba pakkuski keegi abi 😀 Siinmaal on ikka kerge.
Muraka käest sain alustuseks tegelusteki (müüja elas temaga samas linnas, Murakas käis minu palvel lahkesti järel) ning suure kotitäie riideid Plikale – Muraka kasvandikest üle jäänud, peamiselt 4-5 aastastele, mis oleks muidu heategevuspoodi rännanud. Ta kunagi varem pildistas kõik üles ja lasi mul valida, seal on miskine 25 asja vähemalt. Ja nii ilusad 😀 Igatahes sellistel puhkudel on lapsega rändamine asendamatu, tema käru alla ja sangade külge saab lõputult asju ladustada.
Kuna enamik poode asus keskuses, seadsime alustuseks sammud Asda ning Matalani poole, mis olid väheke kaugemal. Asdast ei leidnud midagi, Matalani jalutamine võttis suisa võhmale, aga pood oli lõpmata äge. Kallim kui Primark, aga odavam kui kõik tavalised high streeti poed – ja palju ilusaid asju. Veetsime seal vähemalt poolteist tundi ning lahkusime rahuldava saagiga. Mina sain endale lõpuks tavalise laiusega tavalise vöö, mis sobiks kõigi pükste peale (polnud nõus üle maksma, odavates poodides on kõik hirmkitsad või -laiad, idiootset värvi või bling-blingi täis, seega olen pool aastat asjatult otsinud), Plikale vannipardid (tal küll Marko kingitud juba on, aga seal oli suur part ka, nii äge oli, no parte võib alati palju olla 😀 ), ühe ilusa sügavpunase/roosa saunalina (£6/108 kr), katsikukingi Patrikule ja… Imetamisrinnahoidjad!
Ma tegelikult kahed juba sain – MrsB pärandas mulle enda omad, hirmilusad ja naiselikud ja pitsilised, istusid vahetükiga ideaalselt. Aga kuna esimesed kuud on piimapais ja seega eriti suured rinnad, siis otsustasin, et midagi veidi lihtsamat, suuremat ja mugavamat võiks ka olla – Matalani 40C vastas täpselt nõudmistele ja maksis kõigest £10/180 kr 2 tk. Lihtsad, puuvillased, väike pitsiriba ääres, ei ole liiga suured telgid nagu nood, mis ma Plika ajal kandsin… Ma olen vaimustuses, tõepoolest! Ostsin kohe õekesele ka, M&Si omad on talle juba nagunii, eks ta siis ise valib ja kui mõlemat ei taha, viin hiljem ühe komplekti tagasi. Ideaalis oleks mul nüüd veel ööseks ühte-kahte topi moodi tudurinnakat vaja, Mothercare’i omad on mõnusad ja sobiva lõikega, aga nii palju mul neid siiski enam vaja pole, et £20 maksta… Äkki saan kuskilt odavamalt või ajan ilma läbi.
Primarkist ostsin viimaseid asju Anneka poisile, endale varuks paari pesukindaid, Plikale paki bodysid ning tudukombesid (olid mingid uued veidi erksamad värvid tulnud – ei midagi erilist, aga piisavalt okei, et selle raha eest osta) ning ägeda koti.
Ma otsin juba kuid kotti – ideaalne oleks mahukas, pealt kinnine, veekindlast materjalist, mitmete taskutega ja ägeda välimusega. Noo, ideaalne see kott paraku polnud, sest on riidest ja pealt lahti. Suur on see-eest küll – 40 cm kõrge, põhi on 15×20 cm, aga no riie ju vajub täpselt nii, nagu vaja on. Ja kotisuu on kitsam ning käib trukiga kinni, seega pikanäpumeestel on natuke raskem ligi pääseda. £3 eest enam kui küll, oma ideaalset kotti võin rahus edasi otsida, suveperioodil ajab praegune kenasti asja ära. Mitmeid värve oli, fuksiaroosa ja türkiissinine olid ka väga ilusad, aga sebra tundus praktilisem – sobib kõigega ja on ägedam, kui igav must. Pildil on Matalani vöö ka näha:
Kuna Plika kisub kogu aeg mu päikeseprille ning üritab neid endale pähe toppida, otsustasin talle H&Mi lasteosakonnas hetkeemotsiooni ajel päris isiklikud osta. Said sihukesed vanakooli omad, ülejäänud olid liiga plikalikud, ma eelistan unisex asju. Maksid £1.99/36 kr. Mingit reaalset kaitset neil muidugi pole, aga Plika ei vahi päikesesse ka, vaatab pigem kõrvale. Ja no need prillid on rohkem mänguasjaks, et ta minu omi ei retsiks. Lõbu laialt ka pilves ilmaga. Fotol näha veel Matalani vannipardid (£4/72 kr) ning 74/80 suuruses müts, mis Plikale veel napilt paras on, aga ilmselt pigem venna kasvamist ootama jääb – oli lihtsalt nii nunnu, et tellisin hetkeemotsiooni ajel, eBayst muidugi, £3.50/63 kr.
eBay sõltuvuse teemal jätkates panen siia veel mõned asjad, mis ma viimasel ajal saanud olen.
Saime õekese käest jõulude ajal laenuks Pipi pildiga pudipõlle – sihukese kilejast riidest, millel on pikad käised ja tasku. Tavalised riidest pudipõlled kiskus Plika kohe eest ära, aga Pipiga polnud kunagi probleemi, see sai kiirelt lahutamatuks ja väga praktiliseks osaks kõikidele söögikordadele – Plika juba ammu teab, et kõigepealt Pipi, siis söök. Aga vahel on põll pesus, nii et oleks teist vaja, lõpuks läheb see Rootsi tagasi, teine pudistaja on ju ka varsti sündimas (kuulge, targemad, mis vanusest alates lapsed ilma pudipõlleta söödud saavad?)… Otsustasin mõned veel soetada, leidsingi ühe pakkumise kahe ilusat värvi põllega, maksin kokku £4.02/72 kr.
Kuna Primarkis olid kuni tänaseni ainult pastelsetes toonides hirmigavad pidžaamad ja tudukombed, jõudsin Plikal eBayst juba mõned tellida. Abikaasa tõi täna ära paki kahe übernunnu Nexti kombega:
Nii, ostude koha pealt nüüd vist kõik. Igatahes jõudsin täna koju sihukese pakihunnikuga, et hoia ja keela… Aga kõik vajalikud asjad, mina olen rahul 🙂 No ja Muraka toodud riided olid nagunii tasuta.
Ehkki hirmväsinud, olen terve õhtu usinalt koristanud – no ikka sellepärast, et kõik meie ära minnes võimalikult korda jääks 🙂 Kohvri pakkimine on veel pooleli, tahtsin enne blogi ära kirjutada – aga enamik vajalikest asjadest on diivanile kokku kuhjatud, vaja veel ainult Plika riided välja otsida ning kõik kohvrisse mahutada. Lähengi nüüd seda kiiresti tegema, et lõpuks ometi magama saaks.
Tuhajamad paistavad praeguse info järgi olevat vaid Iirimaal ja Hispaanias, seega on lootust kohale jõuda 🙂 Homme kella seitsme paiku stardime Victoria poole, et seal kaheksase bussiga Stanstedi sõita. Wish me luck…
Ahjaa, mis puutub 20 000 sammu, siis Murakal oli sammulugeja ning kuna meil mõlemal on kodust rongijaama umbes 10 minutit jalutada, siis said meie teekonnad suht ühepikkused ja just nii palju käisime täna maha. Hea küll, mul on pikemad jalad, seega ka sammud… Aga ikkagi 😛
