Peaasi, et puuvilja jätkuks!
Üldiselt olen ma seda tüüpi, kellele ei meeldi poest tooreid puuvilju osta – kes see jõuab oodata, millal need ükskord valmis saavad, enamasti sööme ikka enne ära ja siis nad lihtsalt ei maitse pooltki nii hästi. Nii et kui midagi poest toome, siis ikka vaatame, et oleks piisavalt küps ja saaks kohe süüa.
Aga mahekraami ja mugavuse nimel oleme õppinud ka kannatlikud olema. Kui kord juba järjele saada, siis pole asi sugugi nii hull – kogu aeg on on kapist midagi uut peale tulemas.
Eile tuli jälle kastitäis kraami, paigutasin kõik oma kõrgemate süsteemide järgi ära ja tegin paar pilti kah.
Puuviljasüsteem on selline, et laua peal kausis on kõik kraam pestud ja kohe tarbimiseks mõeldud, selle kohal olevas kapis aga valmiv kraam – kuna pesemata viljad säilivad paremini, siis pesengi neid alles enne kaussi tõstmist. Kapis on hetkeseis selline:
Reeglina saab kasti sisu nädala jooksul küpseks, aga viimase kolme nädala pirnid on mingid erilised jõhkardid, kõik on ikka täitsa kõvad ja toored. Sellepärast ongi kapis kolm kausitäit pirne.
Mugulsibula ja küüslaugu varud on ka kõik seal kapis, samuti valmivad tomatid. Õunad on lihtsalt sellepärast, et eelmise kasti õunu on veel kausis ja need tuleks enne ära süüa.
Ja mis puutub valmis kraami, siis:
Nojaa, tänaseks on viinamarjad, greip, kaks kiivit ja pool kurki juba manalateel 😛
Kraanikausi all kapis on kartulid ja porgandid, ülejäänud juurikad on külmkapis. Igasugused marjalised (maasikad-vaarikad jne), redised ja roheline sibul ka, kui neid olema juhtub. Külmkapist pole mõtet pilti panna, jätsime see nädal kasti tellimata, et vanadest varudest lahti saada – praegu on seal ainult kausike rediseid, lillkapsas, karp seeni ja kaks sidrunit.
Aga jah, puuviljad meil ikka 100% mahedad pole – tahame nii palju süüa, et kõike ei raatsi. Viinamarju ja greipe ostame nädalavahetusel suuremates kogustes ja täitsa tavalisi.
Üldiselt on sihuke korraldus igatahes üpris mõnus – alati on piisavalt erinevaid puuvilju vastavalt hetkeisule kodust võtta. Kui kõht põhisöögikordade vahepeal tühjaks läheb, on tervislik vahepala käeulatuses, no ja pärast sööki magustoiduks ka hea.
Igal juhul tarbime nüüd tunduvalt vähem mõttetut ja ebatervislikku kraami – jäätist ja šokolaadi vahel ostame, enamasti on aga ainus magus peale puuviljade iseküpsetatud kook, korra nädalas vast teen. Rämpstoitu ei söö praktiliselt üldse, valmistoite samuti mitte. Võileibu saab ikka söödud, aga ega nendest 100% loobuda ei tahagi. Ja sooja toitu teeme ikka pea iga päev otsast lõpuni ise.
Ja ma olen nii rahul, et sihuke võrdlemisi tervislik eluviis on meile omaseks saanud. Loodan, et suudame eesti oludes samamoodi jätkata!
