rõõm

Mööbeldamisest

Ma kõigepealt vabandan, nii palju pildiposte järjest pole üldse huvitav. Palju ägedam oleks olnud, kui ma oleks need pildid jooksvalt üles pannud, siis oleks iga päev miskit huvitavat, nüüd on tükk aega igavust ja siis üks õhtu kohe tüütult palju fotosid. Aga no ma üritan ennast edaspidi parandada – nagu alati, eks.

Mainisin nädalavahetusel, et saime £10 eest kummuti ja £15 eest Plikale voodi (madratsi ka). No heakene küll, bensiiniraha läks ka umbes £10 – sellegipoolest hästi saadud, ütleks ma 😛

CIMG9384

CIMG9379

Voodi on kõige lihtsam ja tavalisem, kummut on natuke logu ja pealmisele plaadile on pastakaga soditud, igatahes püsib ilusti koos ja näeb täiesti okei välja, kui need pisiasjad välja arvata. Mina olen rahul.

Ühe ümmarguse laua saime ka – Abikaasa leidis töö juures õuest. Nagu ma aru sain, oli sealse maja haldaja  selle kunagi kuskilt tasuta saanud, nüüd oma uberikku ruumi tehes selle välja tõstnud ja lubas lahkelt Abikaasal ära viia.

Tõstsin mitu korda toas mööblit ümber, enne kui rahule jäin, lõpptulemus siis selline (kui midagi juurde saame, on täiesti tõenäoline, et tõstan jälle ümber):

CIMG9425

Järjekordne “diivan” – ma nendest patjadest ehitan kogu aeg uusi variante – kui üks ära laguneb, ega ma siis enam ei mäleta, milline see oli 😛

CIMG9418

Arvutilaua ja Plika mängunurga asukohad läksid vahetusse:

CIMG9431

CIMG9412

Kui saaks nüüd veel ühe kummuti, diivani (ideaalis kaks või mõned tugitoolid lisaks) ja esikusse nagi… Ja tegelikult tahaks paremat voodit ka, või vähemalt madratsit – see, mis korteriomanik siia ostis, on ikka VÄGA halb… Siis võiks juba täitsa rahul olla 😛

Pisikesed imed

Meie Tähtvere korteris on juba üle nädala vana verivärske elanik.

Just lugesin järgmiseid suurepäraseid uudiseid – üks beebs on jälle ilmavalgust näinud, (esma!)sünnitus oli pealegi kerge ja kiire. Süda hüppab sees, no nii hea meel on 🙂 Kõigi eelduste kohaselt peaksin mõlemad tegelased ka veebruarikuise külaskäigu jooksul ära nägema.

Oh, nii tore 🙂

Kahte beebit ootan veel – üks peaks tulema jaanuari lõpus, teine veebruari keskel. Uus elu on ikka imeline asi…

Miks Eestis on hea (ja mitte nii hea)

Liine kirjutas nii ilusasti ja mina olen kahe käega poolt.

Heakene küll, negatiivse poole pealt ma pean siiski lisaks ära mainima veel selle, et kuigi ma armastan nelja aastaaega, võiks porist aega siiski vähem olla 😛 Ja teine asi, mis Eestis veel nirusti on, on igasuguste asjade valik ja hind… Aga no Liinel on positiivset nii palju rohkem, et ega minu öeldu suurt muuda. Ja positiivse poole pealt lisaksin juurde, et esimeses punktis  tooks ma veel eraldi välja sõbrad ja pere, nemad on ju ka kõik põhiliselt Eestis.

Eesti rokib. Londonis on ajutiselt väga mõnus, aga püsivalt ma oma elu siin ette ei kujuta. Meie lastest kasvavad ikka eestlased 🙂

(kuna see pilt oli nii ilus, aga täielikult nägin seda ainult Google Readeris, Liine enda blogis on pool puudu, siis mõtlesin, et panen siia ka. Loodetavasti Delfi ei kaota seda varsti ära, nii et vaid punane rist alles jääb)

Talvemuinasjutt

Londonis on seekord lumega nagunii tunduvalt paremad lood, kui üle-eelmisel talvel siin elades, nii et ma üldse ei kurda (ha, ja MrsB kirjutas ennist, et homseks lubatakse ka lund – ma niiii loodan!). Igatahes on mul meeletult hea meel selle üle, et jõuluperiood Rootsis veedetud sai – õiged jõulud on valged jõulud 🙂

Õeke elab nüüd majas järve kaldal – udupeen või mis. No hea küll, järv oli sealt mingi 50 v 100 meetrit, nii et saunast sinna alasti ei jookse, nagu Abikaasa jõudis järele uurida 😛 Igatahes saab seal suvel paadiga sõitmas käia ja üldse…

Ja nii mõnus maja on! Tony on seal ise vist mingi 20 aastat elanud – on näha, et see on KODU. Kõik need pisiasjad ja… See hubasus. Oh, mõnus oli.

Kõige rohkem armastan ma muidugi sealset kööki, ma olen üldse köögipede. See on suuuur, kõigi kaasaegsete mugavustega, aga mitte vastikult moodne, vaid mõnusalt hubane… Ja puupliit on ka olemas, see on eriti mõnus.

Ja neil on suur mullivann! Ja isegi saunas käisin, sest sealt ei meelita miskipärast üle 70 kraadi välja, nii et mina võisin seal ka hängida. Ma olen teatavasti põline saunaignorant, see eestlaste lemmik 100+ kraadi on minu jaoks vastuvõetamatult palav.

Ühesõnaga lubasime hakata tihti külas käima 😛

Aga hea küll, mis ma ikka pikalt seletan, näitan parem pilte.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

IMGP4595

IMGP4593

IMGP4574

CIMG9995

CIMG9996

CIMG9988

IMGP4621

CIMG9999

IMGP4612

IMGP4613

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

PS. kas keegi teab, miks rootslastel kõik kuuseehted punased on?

Plika vägiteod

Plika sai Rootsis hakkama päris mitme uue asjaga.

Esiteks hakkas ta õekese pulmas iseseisvalt püsti tõusma ja pikemaid maid tuterdama. Ta on end kunagi varem ka ükskord ka iseseisvalt püsti ajanud, aga muidu ikka ainult toe najal. Ja senine käimisrekord oli tal kaks-kolm sammu, mille järel ta alati istuli potsatas ja naerma hakkas.

Pulmas oli üks teine temavanune plika ka, too juba käis. Ju siis Plika otsustas, et ei saa kehvem olla 😛

IMGP4667

IMGP4669

IMGP4679

No ja hiljem sai kodus ka usinasti harjutatud. Kõige ägedam on see, et Plika saab aru, kui talle öelda: tõuse püsti. Kohe tõusebki.

IMGP4769

YouTube hakkas ka jälle mu sõbraks, ma ei saanud vahepeal pikemat aega miskipärast üles laadida – lihtsalt jäi kuskile kinni ja… Nüüd igatahes läks kõik probleemideta, nii et saan videosüüdistust ka näidata 😛 Jajah, ma tean, et Bloggeril on endal ka video võimalus, aga see on sihuke s*tanikats, et peab luubiga vaatama, kui midagi korralikult näha tahad, sestap ma ei ole seda varianti kasutanud.

Teise üllatuse osaliseks saime veel. Meie tuba oli keldrikorrusel. See pole küll väga suur, aga no mina pidin esimesed paar päeva küll mõtlema, kui trepist alla jõudsin, mis suunas nüüd täpselt minna (kolmes suunas oli võimalik). Läksime üks õhtu Plikat magama panema, aga ta polnud sellest eriti huvitatud. Jätsin ta siis unise Abikaasaga sinnapaika ja läksin ise üles teiste juurde. Mingi hetk hiljem kuulsin lalisemist ja imestasin, kas tõesti on meie toast kostvad hääled üles kuulda. Mõni hetk hiljem ilmus nähtavale rõõmust kilkav Plika…

Okei, see mind ei üllatanud, et Abikaasa sinna magama jäi ja Plika mitte, aga et ta nii pika teekonna üksi ette võttis, ise veel nii rõõmus… Ja üksinda trepist üles tuli! Alguses ei tahtnud seda uskuda – mõtlesin, et raudselt Abikaasa tõstis ta trepist üles ja läks siis ise tagasi magama. Aga ei – tema seda ei teinud.

Nii ma siis viisin Plika alla tagasi, et näha, mis värk on. Ja tõepoolest, natukese aja tagant oli jälle kilkeid kuulda. Nii ma siis läksin trepi otsale vaatama ja seekord õnnestus video ka teha. Seda olevat jube vaadata, aga ma kinnitan – Plika tuli sealt trepist tegelikult päris kindlalt. Ta on meil siin kodus tunduvalt kitsamate astmetega, kõrgemast ja järsumast trepist päris palju üles roninud – keegi alati julgestuseks taga, aga pole mitte kordagi kukkunud. See trepp oli laiem, nii et mul polnud põhjust tema hakkama saamises kahelda.

Igatahes äärmiselt äge. Oligi juba tükk aega igav, sest Plika ei teinud miskit uut. Nüüd on jälle lõbu laialt, me võiks tema jahmerdamist lõputult vaadata.

Scroll to Top