rõõm

Shoppamine on raske töö, ma olen kohe täitsa väsinud 😛

Käisime täna õekesega Primarkis. Esimest korda elus juhtusin ma sinna ajal, mil masse polnud ning juhtumisi oli mul isegi päriselt shoppamise tuju. Ma pole kunagi varem Primarkis midagi riietusruumis proovinud, sest seal on alati sabad poolde saali, olen seni teiste riiete peale proovimisega hakkama saanud. Mõningaid asju aga nii proovida ei saa, seega võtsin täna ette suure rinnahoidjashoppingu. Korjasin kokku kõik, mis välimuselt vähegi meeldisid, kokku kaheksa erinevat mudelit. Enamik 36B, mõned õnnestus leida ka 38B. Ja muudkui proovisin ja proovisin – osa olid väikesed, osa ei sobinud lõikelt, osa olid mittemidagiütlevad… Aga mõned said täiesti super.

Jajaa, ma leidsin täpselt sellise rinnahoidja, millest ma terve eelneva elu unistanud olen – kuna mu rinnad on praeguseks jälle suht normaalmõõtudesse kahanenud, on raseduse ajal soetatud rinnahoidjad suured ja dekolteed enam eriti pole. Aga vaat nüüd leidsin tõepoolest ühe rinnahoidja, mis teeb ka nii väikestest ja külje peale kasvanud rindadest ilusa push upi, see tõepoolest ON võimalik. Ma olen seitsmendas taevas! Ja kahene pakk maksis kõigest £6 (kurss on hetkel ~17, nii et Eesti rahas siis 102.-) – kas Eestis üldse kuskil 50 krooni eest rinnahoidjat saaks, ah?

Nii et mul on nüüd kaks musta täiesti siledat push up rinnahoidjat ja üks eriti ilus valge, mida ma ei raatsinud ostmata jätta (oma ainsa valge pluusi andsin küll Pipsile, aga on plaanis uus muretseda, siis kulub ära). Oleks rohkem ostnud, aga hoidsin ennast tagasi – mul on nimelt rinnahoidjatega selline kiiks, et milliseid ma ka kokku ei ostaks, lõpuks kannan ikka ainult kõige lihtsamaid ja siledamaid musti, teised seisavad kapis.

Lahedaid boksereid ja püksikuid ostsin ka neli paari, hinnad kõikusid 50p ja £2 vahel. Siis sai veel neli paari ihuvärvi kummiga sukki ja kaks paari musti mustriga sukkpükse (kõik £2) – sukki pole KUNAGI liiga palju, sahtel peab alati pungil olema, neid ju ikka kulub (ma olen maniakk, ma tean). Ja siis üks ilus vaarikapunane pikkade käistega sviiter (£5) ja kaks komplekti müts-sall-kindad, ühesugused mustad ja valged. Need olid sihukesed hästi lihtsad, soonikkoes, aga pärlid olid peale kleebitud, mis andis just sellise nunnu naiseliku efekti, nagu mulle meeldib. Ega see akrüül kauaks kenaks ei jää ja pärlid hakkavad raudselt ära kukkuma, aga vähemalt olen mõnda aega ilus. £9 ühe komplekti eest tundus alguses kallis, aga kui Eesti rahasse ümber arvutasin, siis leidsin, et 163 krooni on ju suisa odav. Naljakas, tavaliselt arvutan Eesti rahas kallina tunduvaid asju naeladesse ümber, et need odavamad paistaksid, seekord siis vastupidi.

Plikale ostsin £5 eest kolm tudukombet, £4 eest üheksa paari sokke ja £7 eest kuus paari sukkpükse. Lühikeste käistega bodyd oleks pidanud ikka ka ära ostma, ehkki need tobedad pastelltoonid mulle närvi käivad. Tal pole nimelt hetkel pea ühtegi bodyt, kõik on väikeseks jäänud. Pikkade käistega bodysid siinmaal vist üldse ei tunnistata, otsisin ja ei leidnud. Oeh, peaks mingi second handi otsima või kellegi, kes tahaks väikseks jäänud riietest lahti saada, Primarki bodyd on nii igavad ja seal on piiratud valik, teised poed on kallimad, nii et uuelt osta ei raatsi ja esialgsel pealevaatamisel ei paistnud ka näiteks Nextis midagi ägedat olevat. Miks nii vähe bodysid ja nii palju pluuse, bodyd on ju palju mugavamad… Kellelgi pole 80 suuruses riideid üle, help?

Õeke sai kah igast träni.

Igal juhul jubetore päev oli. Shoppaks aga veelgi, andke ainult odavaid poode.

(Mhm, raha on vähe küll, aga ma ei ostnud kogu Eestis elatud aasta jooksul rohkem riideid, kui ühe 39-kroonise kampsuni ja kaks 400-kroonist mantlit, oleks vaja garderoobi värskendada. Natuke võib ju endale lubada.)

Äh, ja otse loomulikult tegin ma teile oma ostudest ka pilte, aga mälukaart pillub arvutisse pannes erroreid ja tahab formatit, ehkki fotokas on pildid näha. Tõmbasin paar-kolm taastamisprogrammi – üks ei hakanud tööle, teine ei leidnud midagi, kolmas skännib alles. Mul on sihuke tunne, et mu arvutil pole kaardilugeja p*rses vaid hoopis kaart ise on – eks ta ole juba raugaeas ka, üle kolme aasta vana ja pidevalt aktiivses kasutuses. Need pildid õnneks midagi VÄGA erilist pole, aga ikkagi tahaks kätte saada (ostudest oleks suva, eks, aga mul on seal Plika pilte ka), nii et katsetan kõikvõimalikke meetodeid. Krt, et fotoka kaabel kadunud on, sellega ehk saaks…