rõõm

Mõnus

Graafikus oli kirjas, et olen tööl 6.15-15.15. Mingil hetkel küsis supervisor, kas ma olen nõus teise pausi võtmata jätma ja selle asemel pool tundi varem ära minema, sest jube kiire oli kogu aeg. Ma olin rõõmuga nõus. Ja siis teatas ta mulle 13.45, et ma võin jalga lasta, sest graafikus oli viga – kui hommikul avad, siis lõpetad alati 14.15.

Ühesõnaga ma arvasin, et ma jõuan koju 15.45, aga olin kodus juba 14.20 😀

Ja päike paistab üle pika aja, küll ainult hooti, pool ajast on pilves, aga ikkagi. VIHMA ei saja ja soojem on.

Tegelikult on siin suured probleemid nagu ikka, aga sedapuhku teistsugused. Mu kolimisplaanid said veidi konkreetsema suuna ja poistega peaks asi korras olema, aga minu välja kolimisega Iirise ja Kay juurest ilmnesid ootamatud komplikatsioonid. Põhiprobleem on selles, et enne siia kolimist rääkisime me üksteisest mööda või lihtsalt liiga vähe ning nüüd arvab üks ühte ja teine teist. Keeruline.

Aga kuna mul on nii hea tuju, siis ei taha ma sellest praegu pikemalt rääkida. Tikker on optimist ja loodab, et kõik laheneb hästi 🙂

Duši alla nüüd…

Pildipost

Eile leidis aset väga oluline ja teretulnud edasiminek – Kay installis omal algatusel minu läpakasse AOLi ja see hakkas seal tõepoolest kohe tööle, nagu ma kogu aeg kahtlustanud olingi. Mul on nüüd oma arvutis nett. Juhhuu. Muidugi on nüüd järgmine probleem sellega, et mingi kaabel vist jamab, aga selle saab uue osta.

Viimased päevad on õnneks vaiksemad olnud. Muidugi on endiselt suuremal hulgal (varjatud) pingeid ja endiselt ei tea, kuidas kõik päriselt funktsioneerima hakkab, aga mina hoian ohukoldest eemale ja nii see siis läheb… Anname aega, las asjad rahunevad.

See muidugi ei takista mul (kui ettevõtlikul inimesel) liiga palju mõtlemast sellele, mida peaks tegema, et asjad paremini toimiks. Midagi väga välja ei mõtle, v.a. paar põhimõttelist plaani, mis nõuavad aga suuremat planeerimist ja… Üldiselt ma lihtsalt mõtlen üle, nagu mul kombeks. Eks ma annan oma parima, et lihtsalt olla.

Olla on hea 🙂

Kaks uudise moodi asja on ka. Tööl on piima tegemine juba piisavalt käpas, et ma seda enam ei kardaks ja nüüd on mul täiesti pohhui, mis on väga hea. Otse loomulikult pole ma veel perfektne, kaugel sellest, palju on õppida, aga mul on jumala suva ja ma eeldan, et see tuleb lihtsalt praktiseerimise käigus. Praegused oskused käivad täpselt nii palju, et ma ei muretse, ei tunne ennast halvasti ja saan hakkama. Kui nüüd veel sulgemise ja masinate puhastamise ka käppa saaks, siis oleks kohe eriti tore.

Ja siis tegin ma lõpuks endale pangaarve ära. Ütleme ausalt, asi oli kinni puhtas laiskuses. Oli muude asjadegagi tegemist. Lloydsis käisin tegelikult ju esimesel tööpäeval küsimas, kas nad teeks mulle ilma address proofita ja tookord oli takistuseks vaid passi puudumine. Hiljem tuli HSBC jama ja siis ma enam ei viitsinud… Nüüd on arve igatahes olemas. Kaart saadetakse postiga koju. Iiris tegi arve päev varem kui mina ja tema sai juba kaardi kätte. Äge. Järgmine palk tuleb MINU pangaarvele.

Nüüd peaks veel national insurance numberi ära tegema. Ja siis tuleks veel Eesti lahtised otsad korda ajada. Ja võlad ära maksta. Ja oma eluga midagi peale hakata…

Oot-oot, nüüd läks käest ära. Ma elan siin üks päev korraga, mäletate? 😀

Tegelikult on selle postituse mõte hoopis piltides. Polegi ammu sellist korralikku pildiposti olnud, aga nüüd tegi õeke oma edeva kaameraga palju ägedaid pilte. Mina tegin oma seebikarbiga ka paar tükki.

Enjoy!

Laupäeval käisime Camdenis:

No okei, noh, vaadake see kole karp… Ptui, vabandust, Buckinghami palee ikka, ka siis ära:

Üks natuke selgem pilt Big Benist (meenutuseks vaata siit). Loojuva päikese valguses on see ka päris kena, peab tunnistama 😉

Leidsin omale uue mehe 😛 Poleks elu sees uskunud, et ta nii pikk on!

Muuseas jõuti minu blogini Google’i otsingutega: kisa london 2007, sukahoidja

Püsiühendus!

Näed siis, oli ainult vaja öösel kurta, et dial up käib närvidele ja täna oligi püsiühendus olemas 😀 Endiselt küll ainult Iirise arvutis, aga keda huvitab… Kiire internet, juhhuu!

Tegelikult on kell juba nii palju, et kiiresti peaks Camdenisse minema, enne kui nad oma putkad seal kinni panevad. Saabki mõtted mujale. Ma olen päris närvis nimelt.

Oeh. Ära netist. Ühendus on nii kiire, et kõik asjad said viie minutiga aetud.

Geek Event ja muud loomad

Kolmapäeval ma enne hilisõhtut voodist välja ei saanudki. Muuhulgas sai ära vaadatud ka kurikuulus Klass. Muljed on masendavad, nagu arvata oligi. Põhimõtteliselt ma ei tahagi sellest rohkem rääkida. Pidin lihtsalt ära mainima, et mul nüüd ka nähtud.

Jõudsin koju kell pool kaks öösel ja viiest oli vaja tõusta, et tööle minna. Kuna pool päevast sai nagunii maha magatud, ei olnud sellest eriti midagi. Tööl oli eile miskipärast eriti lahe päev, tükk aega oli harilikust vaiksem, nalja sai ja… Noh, lõppkokkuvõttes oli asi eelkõige vist siiski selles, et mul oli kolmetunnisele unele vaatamata äärmiselt hea tuju.

Iiris tuli tagasi! Ma üldse ei teadnud, et see aeg juba käes on – mõtlesin, et millalgi nädala lõpupoole. Aga kui eile Kaylt küsisin, millal täpsemalt, sain vastuseks, et ta peaks juba kohal olema. Kümne minuti pärast oli ka. Mul on äärmiselt hea meel.

Ja siis me käisime eile õhtul E-ga mingil Skype’i korraldatud üritusel, kus oli peale meie isegi veel üks eestlane (võib-olla oli rohkemgi, aga ei õnnestunud lihtsalt kohata…?). Ma pole siiani päris täpselt kindel, mis puhul see korraldati, enamik inimesi olid seal oma töötajad või mingid arendajad või kurat teab kes. Igatahes suutsid kaks poolikut klaasi veini minus sellise joobeastme tekitada, et mul oli päris lõbus, nii ma siis sotsialiseerusin ja üritasin inimestele seletada, mida Swammi firma täpselt teeb. Muhahaa.

Peen värk ühesõnaga.

Enne peole minemist olin lubanud Iirisel lahkesti Muraka viimasest külaskäigust üle jäänud veini ära lahjendada, sest neiul oli väike reisiväsimus ja -masendus ja ta jäi minust täitsa üksi koju, sest Kay läks ka tööle ja kuskile edasi pärast.

Kui me koju jõudsime, oli vein Iirisele juba päris hästi mõjunud. Andsime siis omalt poolt parima, et veel rohkem mõjuks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et päris lõbus õhtu oli. Kohe nii lõbus, et ma ei mäleta, kuidas me ära vajusime.

Täna pean kolmeks tööle minema, aga oi, kuidas ei viitsi! Tahan puhata ja mängida ja süüdimatult lõbutseda. Kogu aeg 😛

Ahhaa, ja ma lubasin, et ma kirjutan oma tööl olemise ajad jälle blogisse, siis on alati võimalus vaadata, millal ma saadaval olen. Homme siis 10-19, pühapäeval 7.45-15.45, esmaspäeval 15.15-sulgemiseni, teisipäev on vaba, kolmapäeval 7.15-15.15, neljapäeval 15.15-sulgemiseni, reedel 15.15-sulgemiseni, laupäeval 7.45-15.45.

Laupäeval tuleb õeke ka külla, küsisin selleks ajaks nii palju vabaks, kui võimalik, pühapäev ja esmaspäev lubati anda ka. Rohkem kahjuks ei saanud, nii et võtsin halvast olukorrast parima ehk võimalikult varase vahetuse laupäeval ning õhtuse vahetuse teisipäeval.

Niimoodi siis. Ma nüüd lõpetan lobisemise ja lähen parki mängima, kuniks tööni veel aega on.

Vaba päev

Olin eile sulgemiseni tööl ja pärast seda seitsmeni hommikul üleval. Magasin viis tundi ja olen siiani niisama chillinud ja veini joonud.

Mulle vabad päevad meeldivad. Päriselt.

Scroll to Top