Hurraa!!!
Iiris peab võib-olla tööl olema, aga Murakas lubas, et ta tuleb mulle lennujaama vastu. Kindlalt.
See on kõige parem asi, mis minuga tänase päeva jooksul üldse juhtunud on.
Näed siis. Läkski tuju paremaks 🙂
rõõm
Tere, kevad!
Enam-vähem kõik asjad on läbi vaadatud ja enamik Pärnusse minevaid ära pakitud. Kotte on nii palju, et peaks vist Rainerile hoiatuseks pildi saatma. Samas… Ta pidi kahe autoga minema. Loodame parimat.
Kaasa võetavate riiete välja valimine osutus kergemaks, kui arvasin. Kohe päris valutult läks. Ei saanud väga palju vist. Tegelikult ma ei hooma siiani, kui palju asju mul kaasa võtmiseks kokku tuleb, kuidas need ära mahuvad ja kui palju kaaluvad. Aga seda jõuab veel vaadata. Peamine on, et kõik on läbi sorteeritud. Suurim töö on tehtud.
Avastasin, et täna öösel tuleb kevad. Pisut üle tunni veel. Aga sel ajal ma juba magan 🙂
Nüüd tuleks veel… Põrandat pühkida… Vaadata üle asjad, mis laua peale kuhjunud… Vaadata veelkord üle asjad, mis sahtlisse panin… Mõelda välja, mida teha kuivainetega (sest mul on ägedad topsid, mida ma tahan alles hoida, aga jahu ennast… Pole vist mõtet aastaks Pärnu keldrisse viia)
Ja siis… Ja siis… Oi, kindlasti tuleb veel palju asju teha. Aga väga palju sai tehtud ka. Küll saab. Ma olen rahul.
Huvitav, millal ükskord tuleb reisiärevus? Praegu olen küll vana rahu ise. See, mis tulemas, tundub nii loomulik ja õige. Mul on olemas ajutine elukoht, mind ootavad sõbrad, mul on veidi raha ja küllaga pealehakkamist. Pole jõudnud veel CV-sid saata, aga teen seda kindlasti enne Eestist lahkumist. Ma ei muretse. Mul on tunne, et kõik loksub paika. Et kõik läheb hästi.
Täpselt nädala aja pärast on minu viimane öö Eestis. Ma pole isegi kindel, kus ma sel ajal olen…
Olgu. Väsinud. Magama nüüd. Loodetavasti tuleb homme sama produktiivne päev.
Energiapomm
Täna on üks ütlemata hea päev. Päike, ma ei oska muud öelda 😀 Hommikust saadik on äärmiselt mõnus ja energiline tuju olnud.
Ühtlasi on üle pika aja selline päev, kus mul ei ole pohhui. Tööalaselt siis. viimased… Pool nädalat? Nädal? On ikka nii ükskõik olnud kõigest, et tegin vaid hädavajalikku. Täna oli aga jälle selline… Teeme-kõike-paremaks-tuju. Ja hästi kurb ja kummaline tunne, kui mõelda, et neli päeva veel ja siis ongi kõik.
Ja nüüd, õhtul kell üheksa, pole ma surmväsinud nagu tavaliselt, vaid ikka energiat täis. Saaks ainult teha ja korrastada. Pesen pesu ja olen muidu asjalik. Ja ma usun, et nt riidekapp saab täna läbi sorteeritud. Ja kindlasti muidki ägedaid asju tehtud.
Ja siis ma sain oma esimese sünnipäevakaardi. Päris kaardi päris ümbrikus päris margiga ja postkastis:
Äge! Suur-suur aitäh sulle, Kanters! 🙂
Hommik ja hommik
Eile hommikul sadas taevast p*ska ja tuul puhus ja oli külm ja kole ja masendav. Ja minu tuju oli nii s*tt kui üldse olla sai.
Täna hommikul paistis päike ja ilm oli mõnusalt soe. Metsa vahel (no see park mu maja taga) oli jää, mille peal ma libisesin ja kukkusin – tulemuseks porine kott (see riidest, mustavalgetriibuline), porine püksipõlv (aga need on tööpüksid, keda huvitab) ning peaaegu marraskil põlv.
Aga keda huvitab? Kes suudaks sellise asja peale vihastada, kui ilm on nii ilus?
Eh. Kontrast on lihtsalt suur.
Peab endale lõunapausi ajal poest väljapoole mingit asja tegema. Järve keskuse Oomipoes ära käima näiteks. Jala, kui vähegi võimalik. Võtsin isegi ruuteri toitejuhtme kaasa, et asi blondikindel oleks.
*Tikker ohkab õndsalt ja naudib kevadet*
Getting better
1) ma lähen reedel Vaskaga Rockstarsi NBSi kontserdile
2) Iiris tuleb mulle vist lennujaama vastu – mul on isegi lootust elusa ja tervena Londonisse jõuda
3) Piia MSNi nimi: üks pilt on väärt rohkem kui üks teine pilt, mis on ikka jube kole ausalt öeldes