rõõm

Minevikumeenutus

Ma otsisin üht vana sõnumit ja vaatasin vanu SIM-kaarte läbi. Seda sõnumit polnud. Küll aga lugesin läbi terve hulga A sõnumeid ja mulle tuli terava selgusega meelde, kui õnnelik ma temaga olin. Ja miks ma olin.

See on hea, et tuli. Mul oli siiani vaid teoreetiline teadmine, et olin temaga koos olles meeletult õnnelik, aga viimasel ajal ei suutnud ma enam ühtki reaalset hetke meelde tuletada, kõik tundus tagantjärele nii igav ja mõttetu…

See ei olnud mõttetu. See oli vast kõige mõttekam asi minu elus. Aga ma kasvasin sellest välja. Ma ei taha seda enam tagasi. Nüüd on uued asjad, mille pärast südant valutada, uued asjad, mis mulle korda lähevad.

Aga ma olin ÕNNELIK. Nüüd ma mäletan, et ma seda olin. Ja kuna ma mäletan, siis tean, mille poole püüelda 🙂

Ilusad asjad

Paratamatult kord on juba nii, et kui midagi on halvasti, tunnen ma meeletut vajadust ennast välja elada ning tulemuseks on hulk vihaseid / tigedaid / hüsteerilisi postitusi.

Tegelikult pole ju kõik alati nii s*tt, nagu siit paistab. Tegelikult on palju ilusaid pisiasju ja suuremaid asju, ma lihtsalt tavaliselt ei räägi neist. Mõtlesin, et äkki vahelduseks peaks 😉

Ilus on see kastanimuna, mille ma viimasel nädalavahetusel Pärnus Annikaga jalutades korjasin. Ilus on see aroomilamp, mille ma parandamatu päevalillemaniakina täna Ülemistest ostsin. Ilus on see tulp, mille Murakas mulle viimaseks sünnipäevaks kinkis…

Ilus oli kolmapäeva õhtu, kui me Marise ja Murakaga veini jõime ning hiina toitu sõime (ja suutsime ühena ajaloolistest hetkedest ka Marise tõepoolest täis joota!).

Ilus on mõte, et kuigi asjad võivad vahel minna jube s*tasti, siis mul on alati mu sõbrad, mu perekond, mu kodu, mu töö ja mu iseseisvus. See on teadmine, et ma saan alati hakkama.

Ja veel üks hea asi on kogu selle s*ta juures – suure tõenäosusega saab olukord edasi vaid paremaks minna 😀

mäks says:
noh, sinu terviseks (D) et sul ikka seda jõudu ja jaksu jätkuks tohmanitega võitlemiseks

Minu uus läppar!

Ära tegin! Mul on nüüd uhiuus ja üliäge läppar HP NX6325.

Type: AMD Sempron Mobile
CPU Speed: 1.8 GHz
Internal Memory: 1 GB
Hard Drive Size: 60.0 GB
Screen Size: 15.0 in
Optical Drive: DVD-RW
Graphics: ATI Radeon 1150
Memory Card Reader: 7-in-1
Weight: 2.6 kg

Ostmise mõte tekkis siis, kui esimene laar oli juba läbi käinud ja välgukiirusel ära ostetud. Ei olnud kindel, kas neid enam juurde tulebki või mis hinnaga… Aga eelmise nädala lõpus lugesin, et uus partii jõuab kohale selle nädala algul ja otsustasin tegutseda.

Terve nädala ootasin oma läpakat nagu väike laps jõule. Ja täna õhtul tõi Runn selle mulle lõpuks ära 😀

Üldiselt jah, prose võiks olla parem, ketas võiks olla suurem, kaal võiks olla väiksem… Aga nii naeruväärselt väikese raha eest on see ikka üks kuradi hea masin! Kiirem (lasin RAMi 512 juurde panna) ja kergem kui vana; DVD-kirjutaja, mälukaardilugeja ja klahv, millega saab teha <>| – kolm asja millest ma eelmise läppari juures kõige enam puudust tundsin. Ja saksakeelne klaver, mis tähendab, et pidin ainult õ ja paar sümbolit peale kleepima.

Uue koti ostsin ka, nii et kokkuvõttes on mu läpakamajandus nüüd ca 2 kilo kergem – 3+2 asemel 2,6+0,5 – koju tulles oli kott mu õlal nii kerge, et peaaegu ei tundnudki seda.

Ma olen ülirahul. Huvitav, kaua aega läheb, et esialgne vaimustus kaoks…

Scroll to Top