rõõm

Kuna ma hakkasin nagunii raamatuid lisaks Excelisse kirja panema, siis on lihtsam vist sealt tabel blogisse kopeerida ja hiljem kommentaarid juurde kirjutada.

“Deadlock” – Coulteri FBI sarja kohta paljud kurdavad, et jamaks muutunud, mulle endiselt meeldib õnneks. Praegune oli selline keskmine raamat, sarjas on paremaid, aga täitsa mõnus lugemine.

“Maybe You Should Talk to Someone” – seda soovitas mulle Kaaslane kusjuures, talle oli kuskil ette jäänud, et kiidetakse… Ja oli kaasahaarav lugemine. Baseerub tõsielul, vaheldumisi on raamatus terapeudi enda lahkuminekuga seotud teraapia ja tema klientide lood.

“The Bourbon Thief” – Liis kunagi soovitas, tükk aega ootas mul lugeris, lõpuks võtsin ette. Selline… Ladus lugemine, naistekas, samas ei midagi väga erilist mu jaoks.

“Seitse õde”, “Tormiõde”, “Varjuõde”, “The Pearl Sister” – Lucinda Riley kuulus seitsme õe sari. Kuna ma ei saanud alguse raamatuid kuidagi inglise keeles kätte, siis tegin erandi ja lugesin esimesed kolm osa eesti keeles, edasised on õnneks inglise keeles olemas. Tõlge oli mu jaoks küll kohati kohmakas, see häda mul enamasti inglise-eesti tõlkeraamatutega on, aga mis seal ikka – mul on väga hea meel, et selle sarja lõpuks ette võtsin. Ma ei viitsi hakata sarja pikemalt kirjeldama, aga igas raamatus otsib üks lapsendatud õde oma juuri talle jäetud vihjete põhjal ja igas raamatus jookseb paralleelselt kaks lugu: õe lugu tänapäeval ja kuidagi tema suguvõsaga seotud naise lugu minevikus. Ajalooliselt on paigad üle kogu maailma: Brasiilia, Norra, Austraalia jne. Väga köitev. Ja muidugi eriti põnev on ootus, kuidas kogu sari lõpuks kokku tõmmatakse – seitsmes ehk viimane raamat on alles kirjutamisel. Mul endal on viies ja kuues veel lugeda – ilmselt saavad novembri esimeste lugemiste hulka 🙂

“When She Was Bad” – ma ei saa aru, KUIDAS see raamat mul üldse lugemisnimekirja sai. Arvasin, et kellegi soovitusel, aga Liis ütleb, et tema pole soovitanud. Minna listist selle leidsin küll, aga tema ütleb, et ka ei soovita 😀 Tegelikult oli täitsa põnevalt kirjutatud, AGA minu jaoks oli empaatilise poole pealt täiesti vastik lugeda sellest, kuidas tööle tuleb uus ülirange ülemus ja selle tagajärjel kõik tema alluvad (neid oli ca 8 inimest vist, üks osakond ühesõnaga) kannatavad, endas kahtlevad, üksteise vastu üles keeratakse. Ühesõnaga kui põnev oli küll, et kuidas lõppeb, siis kolmveerand emotsioonist oli “uhh, ma ei tahaks kunagi sellisesse olukorda sattuda” (ja seda üldse mitte mõrvaliiniga seonduvalt, vaid puhtalt töökeskkonna mõttes). Nii et selle raamatu oleks võinud lugemata jätta vabalt ja nagu näha, siis sattuski eksiteel mu lugemisvarasse ja poleks pidanud seal olema.

“A Riviera Retreat” – leidsin Goodreadsi soovituste kaudu, oli mingi raamatu juures, mis mulle meeldis. Ka selline mõnus ladus naistekas. Mulle väga meeldivad lood, kus mingis tavapäratus keskkonnas (antud juhul siis FB kaudu võidetud puhkusereis) saavad kokku täiesti võõrad ja erinevad inimesed, kes tutvuvad, sõbrunevad, nende minevik kirjutatakse lahti ja nad jõuavad raamatu lõpuks oma eludega kuskile uuele tasandile.

“Minu Haapsalu” on rohkem Aidi Valliku elulugu, aga… See vist tihti nii ongi Minu-sarja Eesti linnade raamatute puhul? Mõnus lugemine igatahes. Hästi põnev oli teada saada Anni-lugude taustast, mida kunagi lugesin ja väga meeldisid… Ja väga suhestusin ka tema kolimistega ning mõtisklustega maja ja aia teemal. Naljakas, ma mäletan, et kui ma reedel selle raamatu lõpetasin, siis mul hakkas peas liikuma nii palju mõtteid sel viimasel teemal, et oleks tahtnud blogida… Aga aega polnud ja kõigest kaks päeva hiljem on nii palju muud elu vahele tulnud, et kirjutamata see jääbki, vähemalt hetkel.

Kümme raamatut on pisut üle viimaste kuude normi (seitse), lisaks olid paljud seekord tavapärasest paksemad. Kui tavaliselt on raamatud, mida loen, 300+lk, siis pooled oktoobri omadest 500lk ringis, natuke alla või peale.

Kokku sel aastal 89 raamatut ja 29 178 lk. Ma arvan, et novembri lõpuks on mul aasta norm (100 raamatut, 30 000 lk) suht täis ja detsember tuleb sinna otsa puhta boonusena 😀

Nii, tuleb kähku kirja panna, enne kui uued emotsioonid peale tulevad 😛

73. Arnold Schwarzenegger “Total Recall: My Unbelievably True Life Story” 5/5 (656lk, 29. august – 17. september) – Klari kirjutas sellest nii köitvalt, et võtsin kohe lugemisnimekirja ja vaimustusin samamoodi. Goodreadsis kirjutas, et raamatu teine pool läheb igavaks, sest see on kõigi tema poliitiliste otsuste õigustus – no seda küll, et võib-olla algus oli huvitavam… Aga mul oli ausalt sellest poliitikast ka täitsa põnev lugeda. No ja see mees ise… Fantastiline. Eesti keeles ka täitsa olemas, otsige raamatukogudest.

74. Delia Owens “Kus laulavad langustid” 4/5 (392lk, 17.-21. september) – seda raamatut kõik jubedasti kiidavad, nii see mu listi sattus. Alustasin inglise keeles, kuid jätsin õige kiirelt pooleli, sest ingliskeelsed looduskirjeldused pole mu tugevaim külg ja arvestades kui palju neid oli, tundus mõttekam eesti keeles lugeda. Hea otsus 🙂 Algus oli igavavõitu, aga mida edasi, seda mõnusamaks läks. Igati nunnu raamat. Ja väga üllatav lõpp. Aga ei spoili siin neile, kes pole lugenud. Soovitan soojalt.

75. Nora Roberts “Hideaway” 4/5 (454lk, 17.-24. september) – nagu alati, nautisin ma meeletult inimesi, kogukonda, suhteid… Algus oli raamatul minu jaoks köitvam, lõpp nagu pisut vajus ära. Aga hea sellegipoolest ja soovitan.

76. Susan Luitsalu “Minu maailm” 4/5 (240lk, 24.-26. september) – ma väga naudin Susani kirjutisi, nii et pole üllatav, et mulle väga meeldis. Aga Minu-sarja puhul on ühe riigi/linna kohta kirjutatud raamatud ikkagi minu jaoks üle kõige, sest seal on võimalus rohkem süvitsi minna.

77. Raul Oreškin “Minu Peipsiveer” 4/5 (320lk, 26.-28. september) – Peipsiääre tegemistele olen seni kaasa elanud läbi Herzi blogi, nii et väga põnev oli lugeda natuke nagu tuttavat, aga samas hästi palju uut, kellegi teise silme läbi. Ja leida loost mitmes kohas tuttavaid inimesi 🙂

78. “Sütevaka lood” 4/5 (216lk, 28.-29. september) – hehe, Klari ka kirjutas sellest just, jõudis must ette 🙂 Minagi Sütevaka vilistlane, küll mõnevõrra hilisem väljalase. Käisin 30. juubeli vilistlaste kokkutulekul ja raamatut oli ka muidugi vaja. Ja no väga muhe lugemine oli. Mõned asjad olid seal pisut šokeerivad – no näiteks, et päris pikalt õpetajad suitsetasid õpetajate toas ja kui aknad-uksed olid lahti, siis oli terve kool tuuletõmbuse tõttu konihaisu täis. Really? 😀 Ma nimelt vist käisin seal juba siis, kui nad veel suitsetasid. Või noh, mina alustasin, kui Ellermaa oli direktor, majas suitsetamise keelas ära järgmine direktor… Ma ei mäleta küll mingit haisu 😀 Ja see, kuidas seal üheksakümnendatel joodi 😀 Ok, seal raamatus oli tegelikult hästi palju muud kui joomine ja suitsetamine, eks, lihtsalt muu polnud nii üllatav. Tore oli lugeda tuttavatest õpetajatest, ajaloost, arengutest pärast mu lõpetamist, üritustest läbi aegade jne. Sütevaka on üks mõnusalt pungine kool, ma ütlen. Mu suur unistus on, et mõni mu laps ka selle lõpetaks, aga nende eest ma valida ei saa ja peale suruma ma neile seda kindlasti ei hakka… Aga kui põhikooli lõpp läheneb, siis kindlasti mainin seda varianti väga aktiivselt 😛

79. Helen Pollard “The Little Shop in Cornwall” 4/5 (298lk, 28.-30. september) – tahtsin lugeda midagi kerget ja nunnut. See raamat oli mu lugerisse sattunud pooljuhuslikult Goodreadsis ette jäämise tulemusena. Autor oli mu huviorbiidis hoopis Prantsuse külalistemaja sarja pärast, mida Minna vist kiitis – need kolm raamatut on mul ka lugeris olemas, aga veel lugemata 😀 Igatahes, raamat oli mõnus ja üsnagi minu tüüpi. Ma lihtsalt ei tüdine eales raamatutest, kus on mõnusalt kirjeldatud väikelinna elu, kogukonnatunnet ja toredaid inimesi. Natukene poolikuks jäi minu jaoks lõpplahendus – “paha” arvasin ma ammu ära, aga üks teine probleem jäi minu jaoks liiga õhku, oleks meeldinud mingi konkreetsem lahendus või edasiminek. Aga nojah, mis seal ikka. Tore raamat igatahes – Minna, sulle kindlasti meeldiks, aga seda eesti keeles veel pole.

Ühesõnaga – taas kord oli tunne, et üldse eriti ei lugenud ja lõpuks tuli kokku seitse raamatut. Nagu ka eelmised kaks kuud 😀 Ja pigem loen ma rohkem kuu lõpupoole. No viimati läks pool kuud ainuüksi Arnoldi seltsis 😀

Ma täna kirjutasin kogu aasta raamatud Excelisse ka, et lihtsamini statistikat teha 😛 Sel aastal siiani 79 raamatut ja 24 820lk. Kuude kaupa aga nii:

Põnevusega ootan, palju aasta lõpuks kokku tuleb. Ilmselgelt rohkem kui 100 raamatut ja 30 000lk, mis mu eesmärgiks oli. Ja ma olen tegelikult niigi suht vähe lugenud 😀