Blogi sai täna õhtul Lontu abiga uude serverisse kolitud ja tundub, et kõik töötab. Kergendus! Nüüd olen nii tark, et järgmine kord oskan seda kõike juba ise teha. Ma muidugi loodan, et third time’s a charm ja seekord sattus nii normaalne teenusepakkuja, et ei pea enam kuskile kolima.
Aga pikemalt räägin siis, kui koju tagasi jõuan. Praegu olen Tallinnas Pipsi juures ja ootab viimane Somersby… Kõik teised olen juba ära hävitanud 😀
Sõime lastega koos hommikust, jõudsin tibake koristada, leivataigna hapnema panna, pesu ära pesta ja kuivama panna. Lõuna paiku läksime turule. Ilm oli niiii ilus.
Mõtlesin turult kohe bussiga edasi raamatukokku sõita, aga buss oli just minema läinud, nii et jalutasime siis aegamisi, hirmraske (ca 9-10 kg) turukotiga.
Jalutamine oli iseenesest täitsa hea plaan – kaunil laupäevasel päeval vahetult enne valimisi käib linnas action 😀 Kõigepealt saime Rüütli tänavalt Reformierakonna õhupallid ja kommi. Lastepargis oli IRLi laud, sealt anti helkurid, saiakesi, veel kommi ja nimekaarte.
Turukotist õnneks pääsesin, ema viis selle autoga koju, nii et raamatukogus oli juba mõnus. Lapsed vaatasid tükk aega lastenurgas igasugu raamatuid, mina nii kaua istusin ja lugesin oma. Kell kolm pandi raamatukogu kinni, siis tuli edasi liikuda.
Saime kokku Tage ja Annuga. Kuna kõigil olid kõhud tühjad, läksime Jahtklubisse sööma. Sinna sellepärast, et tegu on ühega vähestest kohtadest, kus on olemas laste mängunurk. Ja otse loomulikult õigustas see valik ennast igati – meil oli aega rahulikult siidrit juua ja jutustada, kuniks lapsed ennast ise lõbustasid. Kõhud said ka ääreni täis.
Siis jalutasime Tage juurde magustoitu tegema – ahjuõunad suhkru, kaneeli ja kaerahelvestega, lisaks ohtralt vahukoort. Seejärel oligi kell juba seitse läbi ning pidime koju kiirustama – lastel jäi ju lõunauni ka vahele.
Kodus tegin lastele jalavanni, lugesin neile raamatut, panin magama, tegin tule pliidi alla, panin leivataigna kerkima ja näe, sain ka lõpuks arvuti taha maanduda.
Oh, kuidas mulle meeldivad sellised spontaansed tegemised. Sest no ausõna, peale kiire turul ja raamatukogus käigu mul miskit muud küll mõttes polnud. Aga jah, nii see vahel läheb – lõuna ajal välja ja magamise ajaks koju tagasi.
Loodetavasti on homme sama päikseline ilm, siis saab jälle värvilistesse lehtedesse sahistama minna.
Sain eile kirja Evelynilt, kelle kinnist blogi juba mitu head aastat lugenud olen. Tal oli vaja täna õhtul Pärnus aega veeta ja küsis, kas võib külla tulla. Mina olin muidugi suurima rõõmuga nõus, sest nüüd, kus suvi läbi, ei käi mul peale Tage ja vahel harva Kaidi enam keegi külas. Lisaks olen ma köhivate lastega terve nädala kodus istunud ja hullunud, lasteaiaga harjub ikka kiirelt 😛
Sugugi mitte vähem oluline rõõm oli see, et külalised, teadagi, motiveerivad koristama. Mida võõramad, seda põhjalikumalt 😀 Pühapäevasest suurpuhastusest polnud eriti miskit alles ja vannitoa küürimiseni polnud ka jõudnud. Nii et ärkasin täna üles ja koristasin jutti kella poole neljani välja. Ei jõudnud arvutisse, ei jõudnud süüa, ainult koristasin – no okei, leiba küpsetasin ka. Siis nautisin mõnuga puhtas vannitoas dušši (see on ilmselt ka esimene kord, kui ma kodus pesemist nautinud olen, aga no tõesti, kontrast remondiläbuga oli niivõrd suur), jõudsin riidesse panna ja juba oligi Evelyn kohal.
Järgmised kolm ja pool tundi möödusid süües ja juteldes. Ma teadsin seda nagunii, et Evelyn on äge, blogist saab ju väga hästi aru – nii et mul polnud juba ette mingit kahtlust, et see õhtu kujuneb väga mõnusaks ja täpselt nii ka läks.
Lapsed jätsid lõunaune vahele ja jäid õhtul minutiga magama. Kodu on remonti arvestades imeliselt korras ja meel on hää.