seltsielu

Pühapäev

Käisime siiski täna ka jalutamas, ehkki kraadiklaas väitis ilma eilsest külmemagi olevat. Ei tea, kas sain eile karastust, oli täna tuult vähem, aitas lapse külmakreem paremini kui minu oma või oli põhjus kahekordsetes kinnastes – igatahes oli täitsa mõnus. Põski külm küll natuke näpistas, aga kaugeltki mitte nii hullult kui eile.

Tagasi koju jõudnud, sain kõne Vaskalt, kes teatas, et tal on enne Tallinna poole kihutamist tunnike vaba aega ning tahtis Elukaga külla tulla. Selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, oli tema reisikaaslane oma asjaajamistega juba ühele poole saanud, seega jätkus aega vaid kallistamiseks, koera jootmiseks, metsseavorsti kinkimiseks ja üheks pildiks. Ma pidin ju ometigi saama fotosüüdistuse sellest, et NII SUUR koer on minu elamisest läbi käinud 😛

Elust ja olust

Oleme nüüd kaks päeva järjest külalisi vastu võtnud – eile käis Vaska ja täna Haide. Mõlemat polnud juba nii kuu aja kanti näinud, oli ka viimane aeg! Kohvitasime, koogitasime, imetlesime last ja rääkisime juttu. Külalised on toredad 🙂

Millegipärast on nii, et ma ei oska sellistest külaskäikudest midagi põhjalikumat kirjutada – alati on küll hiiglama tore, aga blogisse pikemalt üles tähendada ei õnnestu.

Kui Vaska eile edasi liikus, läksime teda saatma ja Plikaga jalutama, munakarbid kotis. Kuna jõudsime turule kella ühe paiku, mil kõigi sobivate lettide ees oli vähemalt neli inimest järjekorras, ei viitsinud ootama jääda ning poetasime karbid Anttile, et too need ahju topiks. Nii palju siis sellest 😛

Kui lõpuks koju tagasi jõudsime, olime nii väsinud, et tuksusime ülejäänud õhtu lihtsalt arvutis.

Täna läksime samamoodi Haidet saates Plikaga jalutama. Kui Maximas käidud sai, läks Mees lapsega Antti juurde, kunas mina kammisin natuke poode.

Käisin muuhulgas Walkingus odavaid kummikuid vaatamas ja lõpetasin viie paari kingade proovimisega. Kummikuid ei ostnudki, sest kuigi kollane on hiiglama lahe, ei sobi see mu riietega ja punase-mustaga kummikuid oli ainult 46-47 suurust 🙂 Küll aga jäid hinge ühed kingad.

Leidsin oma auväärses 24-aastases elus esimese lemmikkingadisaineri – seni polnud kunagi ükski firma meelde jäänud, aga netist kingade pilti otsides vaatasin neid kohe hulgim läbi ja pidin tõdema et see kaubamärk istub mulle ülihästi – sellised… Elegantsed ja mugavad (vastandina ebapraktilistele hirmkõrgetele tikk-kontsaga monstrumitele, mida Eesti kaubandusest nii palju leida võib). Ega kõik muidugi ei meeldi, aga päris paljud siiski.

Kui järgmisel kuul rahaasjad lõplikult jonksus ja 41 number veel alles, siis ostan vast ära 🙂 Praegu olid 899 -> 629 – ma loodan, et jälle täishinna peale tagasi ei lähe, pigem ehk ikka odavamaks. Tegelikult peaks vist kohe ära ostma, 41 kaob ju imekiiresti… Mh, ehk isegi võib juba praegu – ma mõtlen selle üle.

Tänase päeva avastuseks on tõdemus, et 10-meetrine rull fooliumit maksab Maximas seitse krooni rohkem kui Kaubahalli Comarketis (22.90 vs 15.90) – peaks nagu vastupidi olema…?

Mõned fotod ka. Ostsin Maximast täna 15 krooni eest beeži kohvitassi – suht igav värv, aga kuju on õige 🙂 Nii mu kollektsioon ühe-kahe kaupa täieneb ja köögiriiul ajab juba üle.

Juhtus ime, et ka mina jäin täiesti arvestatava välimusega pildile (99% ajast olen teatavasti kaamera taga):

Ja muidugi traditsiooniline ööpilt (huvitav, kas ma ka kunagi tüdinen?):

Ka nii juhtub

Nadja kutsus mind välja ja mina olin rõõmuga nõus. Aga selleks ajaks, kui õhtusöök söödud ja laps vannitatud sai, oli väljamineku tuju asendunud mõnusa vaikse arvutis istumise ja blogi kallal nakitsemise tujuga – nii rändaski sügavkülmast välja võetud piim külmkappi tagasi.

Homme õhtul peab siiski välja minema, kord juba üles sulanud piima ei tohi teatavasti teist korda ära külmutada – ja raisku lasta seda ometi ei saa.

Mulle vahel nii meeldivad need õhtud, kui teised magavad ja mina rahus üksi omi asju teha saan 🙂

Aga homme õhtul siis…!

Selline õhtu siis

Läksime eile õhtul kõigepealt Antti ja Rarru juurde jooma. Ausalt öeldes ma täitsa kahetsen, et me sinna majja korterit ei saanud – saaksin oma praeguses olukorras palju rohkem seltsielust osa, nagu Maiden eile pidžaamas ja Jukuga – kluppi ta ei tulnud, aga soojenduspidu oli ju kõrvalkorteris.

Kui ma olin oma 1,5-liitrise siidri manustamisega hakkama saanud, kakerdasime lõpuks klubi poole. Päris veider oli vahelduseks ise reede hilisõhtul tühjal tänaval lärmata, mitte seda lärmi aknast kuulata.

Aga klubis ei jõudnud me paraku väga kaua olla – natuke sai tantsitud, natuke joodud (siider oli otsas, saate aru! Ja baarmeni soovitatud asendusjook Sprite roosa veiniga oli kaks korda kallim ja maitses s*tasti. Kuna ta oli selle Fizzi klaasi sisse seganud, siis võite isegi arvata, mis lõpuks sai. Ma lõhkusingi hiljuti oma viimase Fizzi klaasi ära) ja kui bänd lõpuks lavale tuli, helistas ema ning ütles, et laps on rahutu ja nutab.

Kui me kümne paiku ära läksime, nuttis ta ka, hiljem helistades sain teada, et ema oli teda 40 minutit magama pannud… Aga õige pea ta ärkas ja nuttis ohjeldamatult edasi. Niisiis ema helistas ja niisiis me lendasime koju. Runn läks just siis välja, saime autoga ja eriti kiiresti.

Nojah, sel hetkel, kui me trepikotta astusime, helistas ema ja ütles, et laps jäi uuesti magama, me ei pea tulema.

Ja siis magas see laps muidugi kella kuueni hommikul 😛

Aga ega me ei hakanud enam tagasi minema. Laps magas ka nii õnnetu näoga, kuidagi ei raatsinud eemal olla. Võtsime selle asemel hoopis minu läpaka voodisse ja vaatasime kaks osa Hustle‘it. Uskumatult hea sari, kunagi kirjutan pikemalt.

Minu jaoks oli see õhtu sellegipoolest väga mõnus – sain ennast üles lüüa ja sõpradega juua, tänaval lärmata ja klubis tantsida… Ja Hustle’it vaadata 🙂 Oleks muidugi tahtnud kauem olla, aga nii oli ka tore. Ja natuke ju ikkagi sai. Pealegi on ema pühapäevani siin, saame veel kahekesi käia ja olla.

Jälle küla peal

Käisime Mehe sõpradel külas. Lahkusime kodust päeval kella kahe paiku, mõtlesime esialgu lihtsalt korra pakutud lasteriided üle vaadata… Ja jõudsime koju tagasi kell kaheksa 🙂

Plika sai omale hunniku riideid, mina laenasin neli raamatut väikelaste arengust ja muust taolisest, Mees laenas trikotaažist kandelina – kaitserohelist värvi pealegi, sobib ideaalselt tema riietusega 😉

Kakao meega maitseb üllatavalt hea – see eeldab muidugi eelnevalt magustamata kakaopulbrit. Hea nipp suhkru vähendamiseks laste toidus. Panin kõrva taha.

Ja siis ma vaimustusin raamatutest. Kokaraamatutest ja papiraamatutest 😀

Tahan endale nüüd 100 kooki kõiki kolme osa, kõige rohkem teist. Kui tavaliselt jätavad pooled retseptid mind külmaks, siis toda raamatut ma muudkui lehitsesin ja vesistasin – peaaegu kõik koogid paistsid imemaitsvad.

Peres oli kaks last – aastane ja kolmene – seega on neil üksjagu lasteraamatuid. Ja mina muudkui vaatasin ja vaimustusin. Just neist kõige väiksematest, paariaastastele mõelduist. Papist ja puidust. Uurisin netist järele, kõik on praegu veel saada ka. Kangesti tahaks osta, aga praegu ei tohi – raha pole ja laps on liiga noor nagunii. Aga tõenäoliselt ostan varsti oma kõige lemmikumad ikkagi ära 😛 Lihtsalt nii ilusad pildid olid.

lõõtsad

Scroll to Top