suhted

Head asjad #61 – kokkuvõtted

Elu peab ikka aeg-ajalt üle vaatama – kokkuvõtteid tegema ja otsustama, kuidas edasi. Aasta lõpp on selleks äärmiselt paslik aeg.

Kui eelmise aasta märksõna oli stabiilsus, siis sel aastal… Ebastabiilsus? 😀

Kui nüüd otse välja öelda, siis – HULLUMAJA! Päris ausalt kohe. Nii hullumeelne aasta oli tõesti viimati kümme aastat tagasi.

Aasta algus oli stabiilne, siis oli pool aastat täielikku hullumeelsust, aasta lõpus selle järellainetused. Siiamaani lainetab vahelduva eduga.

Aga ma olen ääretult tänulik selle kõige eest, mis juhtus. Miks, ma veel päris täpselt ei tea. On omad mõtted, aga lõpliku selguse toob aeg. Igal juhul olen täiesti kindel, et seda kõike oli vaja – täpselt nii hullumeelsel kujul, kui see aset leidis. Ehk selleks, et mind stabiilsusest korralikult välja raputada ja panna järele mõtlema, mida ma elult õieti tahan. Selle nimel rohkem pingutama…

Uusi toredaid inimesi tuli mu ellu sel aastal üllatavalt palju. Ühelt poolt laiema seltskonna näol, kellega õnnestus nii mõnelgi toredal üritusel aega koos veeta. Ma väga loodan, et neid üritusi tuleb veel palju. Teiselt poolt konkreetsete inimeste näol, kellega rohkem või vähem juhuslikult suhtlema olen jäänud. Esiteks Minna, keda mainisin näiteks siin. Teiseks üks äge nimekaim, kellega sai just kolmapäeva õhtul koos kontserdil käidud (kolm täiskasvanut + viis last) ja pärast seda teine veiniõhtu maha peetud, mis oli täpselt sama mõnus kui esimene, aga olime targad ja õppisime oma vigadest, nii et ka järgmisel päeval oli hea olla 😀

Oli sõpru, keda õppisin tundma täiesti uuest küljest. Loodan, et meie sõprus läheb sellest vaid tugevamaks.

Paljud vanad sõbrad-tuttavad näitasid ennast minu jaoks sel aastal eriti armsast küljest, olles mulle sel hullumeelsel perioodil toeks. Ma olen nii-nii tänulik neile kõigile.

Tööalaselt oli minul läänerindel muutusteta, Abikaasa aga vahetas töökohta ja puhas rõõm on nüüd vaadata, kuidas inimene muudkui õpib ja areneb, endal silm säramas. Kaua oodatud, kaunikene!

2017 tuleb üks maagiline aasta, olen selles täiesti veendunud. Suurte unistuste täitumise aasta.

Olen väga-väga tänulik kõigi 2016. aasta õppetundide eest ning põnevil kõige toreda ootuses, mis 2017 mu ellu toob.

Lõpetuseks aga veidike huumorit ehk katkend hiljutisest vestlusest Marisega:

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile!

Teistmoodi jaanuar

Leppisime täna Abikaasaga kokku, et jaanuar on arvutivaba kuu.

Me oleme varem korduvalt kokku leppinud, et arvuteid enne ei ava, kui lapsed õhtul magavad (toimib alati pigem lühiajaliselt), aga seekord on teisiti. Seekord on mõte selles, et arvutid ongi kinni – KOGU selle aja, mil koos kodus oleme. Ka siis, kui lapsed juba magavad 🙂

Blogidega seotust ma ei loobu – loen ja kirjutan hommikusöögi või lõunapausi ajal. Ilmselt scrollin samal ajal kiirelt FB feedi ka läbi. Kui viitsin. Meili ja chati teel olen kättesaadav tööajal. Abikaasa ütles, et temal pole arvutis midagi olulist, mida PEAB tingimata tegema, uus töö tal õnneks koju kaasa ei tule.

Kõik sarjad ja filmid, mida me ei vaata koos, lähevad kuuks ajaks pausile. Vahel millegi koos vaatamine ilmselt jääb, aga sellegi osakaalu tahaks pigem vähendada.

Mina jätan arvatavasti oma arvuti selleks kuuks üldse tööle – hommikuse blogiringi jaoks võin vabalt Abikaasa oma kasutada. Nädalavahetuseks katsun positiivsusprojekti postitused ette kirjutada ja ajastada.

Telekat meil pole, nutitelefon läheb arvutiga sama reegli alla. Minul seda ka endiselt pole.

Õhtud ja nädalavahetused saavad niisiis olema täiesti arvutivabad – erandiks vaid mõningad kaisus olemise filmiõhtud, mil kõik internetiaknad jäävad suletuks.

On vaja kahekesi olemise aega. Et jälle üksteist leida 🙂 Loodan väga, et sellest on kasu.

Ühtlasi on siin suurepärane nimekiri asjadest, millest uuel aastal loobuda. Olen 100% nõus ja tegelen jõudumööda kõigi punktidega. Soovitan soojalt kõigile!

Scroll to Top