Positiivne päevakaja #6 – aeg maha
Eilse päeva väljakutse – kõhuviirus 🙂
Poiss mainis reede õhtul, et neil olid lasteaias mitmed oksendanud. Oksendas reede õhtul ise ka ühe korra, seejärel oligi kõik, nädalavahetusel oli juba täiesti terve.
Mina ärkasin ööl vastu pühapäeva kell neli, sest nii kehv oli olla… Nojah siis, polnud midagi parata 🙂 Kell kuus oli teine ring, sellega asi õnneks piirdus. Aga praktiliselt terve päeva magasin maha ka.
Ja seoses selle kõigega on tuhat põhjust olla tänulik.
Et Poisil möödus see nii kergelt.
Et minul möödus see nii kergelt.
Et Abikaasa, kes oli eelmised poolteist nädalat hamba tõttu rivist väljas, oli pühapäevaks niivõrd kosunud, et suutis üksi kogu Plika sünnipäevapeo ettevalmistused ära teha ja perekonna vastu võtta.
Et Abikaasa vanaema aitas peo alguses nõusid pesta ja minu ema peo lõpus – selleks ajaks oli Abikaasa nii ära väsinud, et jäi lihtsalt magama.
(ja kindlasti aitas keegi mingite asjadega veelgi, lihtsalt ma ei tea sellest, kuna ma ei olnud enamiku ajast mitte seltskonnas, vaid voodis)
Et Abikaasa oli pärast “lõunaund” taas vormis ning jaksas ülejäänud päeva lastega tegeleda.
Et selleks ajaks, kui Plika öösel kell kaks omapoolse ringiga alustas, olin mina terve päeva maha magamise tagajärjel üsna puhanud, seega oli enesetunne hea ja ei nõudnud erilist pingutust käia tal voodipesu vahetamas (mida sain teha ka kell neli, misjärel masinatäie pesu pesema panin… ja kell kuus käisin veel voodisse pandud rätikut vahetamas).
Et ma sain hommikul ise Poisi lasteaeda viia, sest Abikaasa enesetunne oli muutunud ööga enam kui kahtlaseks, mistõttu ta isegi tööle ei julgenud minna (ükskõik mis muu asja puhul võib kahtlase enesetundega pigem kohale minna ja parimat loota, aga vot see on üks ja ainus viirus, millega tõesti riskima ei hakka).
Et mul on töö, mis võimaldab vajadusel kodukontorist töötada – mul oli nagunii plaanis kindluse mõttes tänane tööpäev kodust teha, nüüd saan selle kõrvalt vajadusel ka kahe paraneja eest hoolitseda.
Kõik saab korda 🙂
