töö

Suvised hetked

Kui pikalt kirjutada ei viitsi, siis pilte võib ikka näidata.

Herzilt sain idee salati jaoks, mis oli vahepeal meie suur lemmik, sai peaaegu iga päev söödud: rukola, kirsstomat, suitsukana ja feta. No ja vahel ka kurki ning põhimõtteliselt kõike muud värsket, mis kellelegi meeldib.

IMG_0730

Viimati Haidel külas käies saime hommikusöögiks imehäid rulle, mille sisu kohta ka täpsemalt pärisime, et kodus järgi teha. Tortillasid tuleb kõigepealt veidi kuumutada – kas mikrokas (mida meil polnud) või pannil. Sisse kodujuust, tai kaste, praetud kanafilee tükid. Haide kasutas taco maitseainet ka, seda meil polnud. Seejärel rullid mõneks ajaks ahju ja ongi valmis. Tortillade ja tai kaste koostis oli meie kui harjumuspäraselt paki pealt näpuga järge ajajate jaoks üsna küsitav, aga kuradi maitsev ikkagi, nii et sellepärast ostmata ja söömata ei jäänud 😛 Vahel võib!

2014-07-20 19.22.48-2

Kui juuli alguses hansapäevad olid, said lapsed tänu heldele vanaemale batuudi peal lõbutseda. Esimese hooga ronisid kõige suurema otsa, üleval lõi Poiss muidugi kartma, lõpuks veensime ta ikka ära, nii et julges koos õega alla lasta:

2014-06-29 13.40.37

Edasi läks juba väiksema peale, seal ei olnud nii hirmus 😛

2014-06-29 13.44.19-4

Plikal polnud aga mingit probleemi:

2014-06-29 13.44.44-1

2014-06-29 13.45.04-1

Juulikuised tegemised

Ei tasu üldse lubada, et “täna õhtul kirjutan” – raudselt juhtun ma siis Abikaasale mainima, et “Kallis, meil on ju ikka Bonesi viimane hooaeg lõpuni vaatamata”, misjärjel ta kahe minuti pärast läpakaga voodis on 😛 Nii see õhtu käes libiseski. Kaks osa hiljem oli kell üksteist läbi ja magus uni peal, keerasin magama ära.

Kaks viimast osa on veel vaatamata, nii et blogi kirjutamise lubadust pole mõtet tänaseks õhtuks ka anda. Seevastu praegu on kell alles üheksa ja mul on hommikusöök juba söödud. Nii et tundub igati kohane teha kiire juulikuu ülevaade, tuginedes neile vähestele piltidele, mis ma teinud olen. Laulupeo sain ju õnneks õigel ajal kaelast ära 😛

Alustame töisel lainel. Juuli alguses oli Abikaasal paar viimast puhkusepäeva – kasutasin seda ära ja tellisin endale kodust tööle sooja lõunasöögi. Nagu sellisel puhul ikka, sain meeldiva üllatuse osaliseks – eeldasin ainult eelmise päeva üles soojendatud pastarooga, sain selle aga koos riivitud juustu ja värske salatiga, lisaks magustoiduks pannkoogid maasikatega. Hea tuju terveks päevaks 🙂

2014-07-01 13.12.05

Õngitsesin töö postkastist välja pooleteise kuu ainsa posti ehk bürootarvete kataloogi. Mõtlesin selle lugemata ära visata, aga lõin suvalise koha peal lahti ja ennäe – täpselt õiges kohas. Täitsa kasulik teada, mitte et ma suuremal hulgal kontorikraami tarbiks, aga siiski!

2014-07-01 18.26.03-1

Ükskord tuli kaup meile nii:

2014-07-09 11.47.40

2014-07-09 11.46.04

Olid küll rasked, jah 😀

Liikudes edasi koduste toimetuste juurde, siis sain lõpuks ühele poole asjaga, mis mind juba aastaid häiris – nimelt Poisi beebikõõm. Kui lapsed viimati juuksuris käisid, palusin Poisil lõigata masinaga kõige pikem võimalik pikkus – no et poleks päris vangi nägu, aga jääks ikkagi üsna lühike. Vannipäeval määrisin ta pea oliiviõliga sisse, sidusin väikese kilekoti pähe ja lasin tal niimoodi tunnikese ringi lipata. Vannis kammisin Abikaasa vanaema antud täikammiga kogu jama juustest välja, pesin lõpetuseks pea korralikult sampooniga puhtaks ja korras ta oligi.

Ma olen üritanud samalaadset asja varem ka teha, st õliga määrinud ja mütsi peas hoidnud, aga nii hästi tookord ei õnnestunud. Nüüd on täitsa puhas, nii mõnus on sõrmi Poisi juustest läbi libistada. No kole oli enne, terve pealagi oli juuste alt umbes selline:

2014-07-11 10.43.10

Nii kiirelt saigi enamik juulist kokku võetud – nüüd käib elu ju nädalavahetuste rütmis. Esmaspäevast neljapäevani töö, reedest pühapäevani muud tegemised. Juuli esimene nädalavahetus möödus Tallinnas ja laulupeol, sellest ma kirjutasin. Teine nädalavahetus möödus koristuslainel, sellest kirjutasin ka. Okei, tegelikult kirjutasin ma tolle postituse reedel – laupäeval sai esimene pool päevast veel koristatud, õhtul käis ema mehe perekond külas, grillisime ja olime muidu ilusad.

Pühapäeval käisime Abikaasa vanemal õel külas – nad ostsid just Pärnu äärelinna maja ja kolisid samal nädalavahetusel sisse, meie olime muidugi kohe platsis, sest uudishimu oli suur. Nii palju valgust ja ruumi ja… Nii korras 🙂 See tähendab siis, et tegu oli uue majaga, vist kaheksa aastat tagasi ehitatud. Võrreldes selle kõigega, mis meil renoveerimist vajab, mnjah. Aga eks see kajastus ka hinnas ja meil polnud lihtsalt rohkem võimalik. Ühesõnaga maja oli ilus ja külas käime suurima heameelega. Ja oma kodu on ikka ka armas.

Pühapäeva õhtul käis veel Annika oma poisiga külas ning siis oligi aeg magama minna.

Ja jõudes lõpuks viimase nädalavahetuseni, siis see möödus kohe eriti mõnusalt. Esimest korda oli tõeline suvepuhkuse tunne – tööl käies seda ju nii kergelt ei teki. Aga ometigi oli ilm ilus JA sõbrad käisid külas. See on selge suve märk.

Reedese päeva esimese poole veetsin taaskord koristades. Kui jääks nüüd sellele lainele, et päriselt pesekski kord nädalas põrandaid ja teeks muid taolisi toimetusi nagu teised normaalsed inimesed, siis ei jõuakski ju kodu väga sassi minna 😛 Eks aeg näitab.

Reede õhtupoolikul tuli külla Kratt oma mehe ja plikaga. Läksime kõik koos lastele lasteaeda järele, siis kokkasime, õhtul käisime rannas jalutamas.

Laupäeval näitasin neile alustuseks oma eelmist töökohta, kus neil oli küllaga uudistamist, samal ajal kui mina sain endise kolleegiga jutustada ja kuulda, kuidas neil asjad viimaste kuude jooksul läinud on.

Siis näitasin neile ette ka oma praeguse töökoha 😀 No et oleks ikka kõik nähtud 😀

Seejärel nautisime aias ilma ja grillisime ning enne, kui nad tagasi Tallinna poole sõitma hakkasid, meelitasime nad veel korraks randa.

2014-07-19 15.35.59

2014-07-19 17.53.38

Ilm oli nii kuum, et päikese käes olla ei kannatanud. Käisin sel suvel esimest korda ujumas. Siis saatsime külalised Tallinna poole teele ja liikusime edasi järgmiste juurde. Pips ja Aivar olid nimelt ka nädalavahetusel Pärnus ning nautisid parasjagu rannamõnusid. Sai paar tundi nendega mõnusalt aega viidetud. Kella viieni istusin varjus, nii oli rannas täitsa talutav, hiljem võis juba päikese käes ka olla 😀

2014-07-19 16.55.59

Oo, ja laupäeva õhtul käisime me TEATRIS! Me ei jõua sinna peaaegu kunagi, aga kui Kaidi päeval helistas ja küsis, ega me ei taha õhtul “Testosterooni” vaatama minna, kaks piletit on välja pakkuda, siis muidugi haarasin kohe võimalusest kinni – ta ise on seda etendust hetkel kolm korda näinud ja plaanib veel minna, sest nii väga meeldib.

Igal juhul läks asi kohe nii hästi, et Pips pakkus ennast lapsehoidjaks 😀 Seega jätsimegi lapsed õhtul nendega randa ning kihutasime ise koju riideid vahetama ning seejärel teatrisse. Etendus oli ülilahe – ei tea, kas just uuesti näha tahaks, aga väga-väga hea oli küll.

Kell pool kümme õhtul korjasime lapsed suurimate tänudega Pipsi juurest peale ja läksime tagasi koju.

Pühapäeval ladistas hommikust õhtuni vihma, nii et päev möödus tubaselt. Olin sunnitud pesu pesema ja seda TOAS kuivatama, ennenägematu olukord suvel 😛 Aga ei kannatanud edasi lükata, õhtul sai isegi üle pika aja pliidi alla tuld tehtud, sest elamine oli vilu ja pesu niiske.

Midagi väga asjalikku pühapäeval ei teinud, kulgesin niisama, koristasin veidi siit ja sealt, ühe rahuldustpakkuva asjaga sain siiski ka hakkama – koristasin elutoas sahtlid ja nende kohal asuva kapi ära. See tähendas, et sorteerisin läbi terve hunniku pabereid ja asju ning parandasin ära terve hunniku riideid.

Ja ongi kõik. Nüüd on käsil uus töönädal, reedel jõuan loodetavasti kodus kiire koristustiiru teha ja siis loodetavasti nädalavahetuseks Viljandisse Kaidile külla. Raha on muidugi täiesti otsas, nii et folgi piletite ostmisest ei tasu isegi mitte mõelda, aga niisama hängida ikka võib ja ammu oli juba jutt, et Kaidil on folgi ajal puhkus ning siis läheme. Nii me siis läheme. Seega on blogis jälle pikemat vaikust oodata.

Nautige suve!

Kuidas ma eluga rahul olen

Pühapäev oli äärmiselt viljakas päev. Palju sai tehtud ja rahulolu on seda suurem, et see oli mu ainus vaba päev ning ma ei tundnud vajadust seda maha molutada. Peale ohtra pesu pesemise koristasin ja puhastasin ära kõik köögikapid ning tööpinna, sealhulgas küürisin nõuderesti ning vabastasin veekeetja katlakivist. Vannitoakapi ja kraanikausi sain ka lõpuks korda.

Abikaasa möllas terve päeva aias, lapsed ka. Minagi käisin tubaste tööde vahepeal aias abiks – Abikaasa sai mu onult trimmerit laenates kaasa ka Fiskarsi umbrohunapsiku, millega ma suure vaimustusega võililli välja juurisin.

IMG_0608

IMG_0623

IMG_0633

IMG_0637

IMG_0671

Esmaspäeva ja kolmapäeva olin vanas töökohas, teisipäeva ja tänase uues. Mulle tõsiselt meeldis vanas kohas omas tempos arvuti taga nokitsemine, aga kuna praegu käsil olev projekt ajab mind halliks, sest sobivat materjali on väga raske leida, ei malda ma enam üldse arvuti taga istuda. Eks ma ikka teen, kuidas oskan, aga uue töö pidev ringi sebimine sobib mulle hetkel tunduvalt rohkem. Seal päevad lihtsalt lendavad mööda ja alati jääb kuhjaga ülesandeid ka järgmisesse. See on ikka täitsa uskumatu, kuidas mul õnnestus vähem kui aasta jooksul leida kaks nii head töökohta 🙂 Lubasin endale, et teen kolmekümneselt tööd, mida armastan – ja see saigi tõeks.

Uue töö üks eeliseid on see, et ma pole kellaaegadega piiritletud. On kindel arv tunde, mis tuleb kuus töötada ning umbkaudsed päevad ning kellaajad on paigas. Küll aga ei pea ma minuti pealt kohale jõudma, võin alustada veidi varem või hiljem – olenevalt näiteks sellest, kui palju mul hommikul kodus tegemist on. Võin vajadusel nädalapäevi valida ja vahetada, peaasi, et nõutud päevad kokku tuleks. Võin olla vajadusel ühel päeval kauem, teisel päeval vähem – ja mitte kellelegi ei pea aru andma. Sest mina vastutan 🙂 Täna oli see päev, mil ma olin tööl tavapärasest kauem, sest oli vaja üks asi ära teha. Aeg lendas ja homme võin näiteks tund varem koju minna.

Ja ehkki jõudsin koju alles kell seitse, ei olnud ma nii väsinud, nagu tavaliselt. Ilm oli imeline, seega sõin kiirelt ja läksin hoopis aeda rohima. Mitte et ma nüüd eriti palju oleks ära teinud, aga kaevasin veel üksjagu võililli välja (seekord küll tavapärasel viisil, kühvli abiga) ja rohisin hekialuse puhtaks, kogu see must mullane osa oli enne paksult naate ja muud kraami täis:

IMG_0674

Lapsed mängisid täna õues kella kolmveerand kümneni – ma oleks nad muidu varem tuppa kupatanud, aga nad tahtsid õhtujutu lugemise asemel õues mängida ja mis mul sai selle vastu olla.

Sellised päevad mulle meeldivad. Imeline ilm. Kõigepealt töö ja siis aiatöö. Aga nüüd panen arvuti kinni ja loen oma raamatut, kuni uni maha murrab 🙂

Kummaline tõbi

Esmaspäeval olin tööl ja polnud häda midagi. Õhtupoolikul hakkas kurk valutama ja hääl läks kähedaks.

Õhtul koju jõudes läks enesetunne üha hullemaks. Kuristasin lugematul arvul kordi soolveega kurku, katsusin lihtsalt magama jääda, rahulikult üldse olla ei saanud, kogu aeg tahtsin neelatada, see aga oli vastik, sest kurk oli ju valus. Öösel ärkasin korduvalt, käisin lima välja sülitamas ja uuesti kurku kuristamas.

Teisipäeva hommikuks oli kurguvalu kadunud. Hääl endiselt kehvake, aga olemas. Väsimus peal, aga tundus, et pole midagi, võib tööle minna küll. Ainult et tööl ei edenenud töö tegemine sugugi. Kogu keha oli väsinud ja mõttes oli ainult voodi.

Niisiis tulingi eile lõunal koju ära. Olin praktiliselt terve päeva voodis. Und polnud, lugesin raamatut. Kui kella nelja paiku sõin, oli olemine pärast seda üsna hea. Õhtul läks aga jälle kehvaks – kurguvalu tuli tagasi, hääle olukord läks ka hullemaks. Jõin Liisi soovitatud salveiteed, läksin umbes kaheksast magama, magasin täna kella üheni. Muidugi ärkamisi selle aja sees oli, aga need olid lühikesed ning magasin kohe edasi.

Täna lõpuks tõustes tundus, et kõik on üsna suurepärane. No hääl oli veel natuke kähe, aga ei kurguvalu, ei väsimust. Vaatasin arvutis kõik asjad üle, pesin hunniku nõusid, sõin… Siis läksin lasteaeda Plika rühma emadepäevapeole. Nende nelja tunniga väsisin nii kapitaalselt ära, et kella viiest koju tagasi jõudes pugesin jälle voodisse. Abikaasa läks lastega oma perele külla, nii et vähemalt on mul siin rahu ja vaikus.

Und pole kõige vähematki, ma lihtsalt suuda enam magada, aga kehas on selline nõrkus, nii et voodist välja tulla ka ei taha, rääkimata millegi asjaliku tegemisest. Nii ongi mu seltsilisteks arvuti ja e-luger, aitavad kenasti aega kulutada. Kurk õnneks ei valuta ja hääl on viimaste päevade parimas seisus, ehkki mitte päris korras. Aeg-ajalt on veidi kuiva köha ka.

Ma ei oska kogu sest asjast mitte midagi arvata. Tavaliselt nohu, köha ja hääle ära minemine sellist nõrkust ei tekita. Tavaliselt kaasneb haiguse ja nõrkusega palavik ja üleüldine s*tt enesetunne. Seekord palavikku pole, s*tt enesetunne tuleb ja läheb, ainult see nõrkus… Mis see siis nüüd on?

Töötan maikuus korraga kahes kohas, kokku 1,3 koormusega. Kaks viimast vaba päeva on võetud vana töökoha arvelt – pean need tegema tasa kas õhtuti/nädalavahetustel kodust, juuni alguses või võtma lihtsalt paar päeva puhkust. Haiguslehte nagunii esimesest päevast ei anta, sellel pole vist mõtet. Ma ei teagi, mida perearstile rääkida – palavikku ju pole, kurk ka enam ei valuta, ainult see imelik köha, kehvake hääl ja suur väsimus.

Homsest algab uus töö, kust ma mitte kuidagi puududa ei saa. Ma olen kõige eest vastutav ja isegi kui poleks, siis ikkagi ei saaks. Alustame alles, kõik vajab õppimist, sättimist ja sisse töötamist. Loodan, et pean need kaks päeva vastu, ilma et enesetunne oluliselt hullemaks läheks ning saan nädalavahetusega piisavalt puhata. Kuu viimased kaks nädalat peaksin töötama paraleelselt kahes kohas kokku kuus päeva nädalas… Nii et mul on tõesti hädasti vaja täitsa terve olla.

Mis muud, kui katsun iga vaba hetke voodis veeta, puhata, häält hoida ja võimalikult palju magada. Ja loodan, et saan terveks 🙂

Ja see saigi tõeks!

Kirjutasin kaks ja pool nädalat tagasi, et meil on väga konkreetsed plaanid, kuidas tulusid-kulusid optimeerida. Kuidas vahepeal juba tunduski, et sülle kukkus täiesti ootamatult ideaalne lahendus, aga veidi hiljem selgus, et võib-olla siiski mitte… Ja et on endiselt võimalus, et see saab tõeks.

See SAIGI tõeks!

Praegu on asi veel nii värske ja algusjärgus, et lähemalt räägin ehk umbes kuu-paari pärast, kui asjad on pisut enam paika loksunud.

Igal juhul tundub, et algamas on jälle täiesti uus eluperiood. Ma olen NII elevil!

Scroll to Top