töö

Nägin siis eile õhtul lõpuks meie uue elamise ära.

Alguses olin küll väga skeptiliselt meelestatud ja vandusin, et kolin välja punkt kahe kuu pärast, vahepeal sentigi üüri maksmata, et deposiit ja ühe kuu üür kulutatud saaks, ning mind ei huvita, mis saab lepingust, sest see on Swammi nimel, aga… No siis ma vaatasin veel pikalt ringi ja otsustasin, et kuna kaks kuud on piisavalt pikk aeg, võtan ma parem positiivse hoiaku ja otsin meie uue elamise juures ainult head. Ja kui ma olin seda mõnda aega otsinud, siis leidsin, et võime seal ju ehk sügiseni ka elada, nagu Swamm algselt ette pani, vast saab hakkama küll. Kui kuus kuud välja venitaks, saaks suure tõenäosusega seaduslikult välja kolida (ega Swamm ju ometigi lepingut enne alla kirjutamist läbi lugenud, mis te õige arvasite, ja meil pole veel oma koopiat ka, aga peaks varsti saama) – ROHKEM seal küll elada ei taha.

Aga mis seal siis on…

Esiteks transport. Kui rõõmustasin enne, et saan nüüd metroole poole lähemale, ei võtnud ma arvesse, et tegu on väga pika tänavaga ning otse loomulikult elame meie seal teises, kaugemas osas. Ehk metroost hoopis poole kaugemal kui enne. See-eest on meil praktiliselt maja kõrval rongijaam Loughborough Junction, kust järgmine peatus on juba Elephant & Castle, mis asub esimeses tsoonis. Jaam asub teises tsoonis, nii et 1-2 tsooni nädalase travel cardiga saab täitsa seaduslikult sõita, kuivõrd mul aga travel card enam ära ei tasu ning kummalgi jaamal pole väravaid, siis ei ole mingit vahet – saab niisama sõita.

Rongide miinuseks on muidugi see, et nad käivad harva, eriti hommikul ja hilisõhtul – nii 2-4 korda tunnis. Päeva jooksul õnneks tihemini.

Tööle hakkan pool ajast tõenäoliselt minema rongi ja metroo, pool ajast bussiga. Maja kõrvalt läheb üks buss ka, mis viib kohe päris lähedale mu töökohale, lihtsalt busse ei saa tipptundide ajal eriti usaldada… Aga enne seitset on liiklus normaalne, siis võib minna küll. Ja pärast tööd on aega loksuda, siis võib kauem ka minna.

Et natuke rohkem planeerimist ja tüütust on selle transpordiga, aga tegelikult pole hullu – saab hakkama ja hoiab raha kokku ja kõige lähemad peatused on tõesti minuti jalutuskäigu kaugusel. Ilusa ilmaga võib muidugi selle 10-15 minutit Brixton Stationisse ka jalutada.

Naabruskond mulle eriti ei meeldi, samas on ka sellel nii plusse kui miinuseid. Miinuseks kindlasti kaugus peatänavast ja metroost, korraliku toidukaupluse puudumine (Tesco vms) ning… Üleüldse on see lihtsalt üks pikk mõttetu maju ja väiksemaid urgasasutusi täis tänav. Samas elame me praktiliselt kahe take away kohal – millest üks on hiinakas! 😀 Nüüd jääb üle ainult loota, et sealsed toidud okeid on, siis olen küll või sees. Aga Londoni Hiina take awayd võivad nii väga head kui väga halvad olla, eks pean proovima. Teine koht on nime järgi miskine oriental, Caribbean food, Mehe sõnul tavaline junk. Mina seal lähemalt uurimas ei käinud, eks avastab hiljem.

Väga lähedal on ka suhteliselt korralik off license, no umbes selline nagu meil Alconbury Roadil oli… Või äkki mitte nii hea, aga peaagu. Ja natukene kaugemal, aga ikka suht lähedal on veel teine off license, mis paistis ka piisavalt korraliku valikuga olevat. Ja neis müüakse ju sellist mõnusat alternatiivset kaupa, mida Tescodes pole – Poola vorste ja muud taolist. Olen nendest puudust tundnud! Ja kaua on need kohad lahti ka, kauem kindlasti, kui tesco.

Muid lähedalasuvaid asutusi pole jõudnud veel avastada, paljukest me eile õhtul ikka ringi vaadata jõudsime. Ahjaa, üks odav internetikohvik on ka kohe järgmises majas, aga see mind ei huvita, sest ma põhimõtteliselt käin netis ainult oma läpakaga ning ÕNNEKS levib kellegi lahke naabri wifi ka akna juures, kuniks oma püsiühenduse ümber suunatud saame (BT lubab seda teha 4-5 tööpäeva jooksul, mis reaalselt tähendab 2-3 nädalat, vähemalt seniseid kogemusi arvestades). Vähemalt eile levis, loodame siis parimat.

Ja korter ise… Khm.

Sissepääs on mingi suvaline uks kuskilt õue pealt, mis ei meenuta kuidagi välisust. Neli kellanuppu seal on, aga fonolukust võite ainult unistada. Korter ise asub kõige kõrgemal, kolmandal korrusel, meie naabrid on hiinlased (korteri eelmised elanikud olid ka). Trepikoda, st kitsas keerdtrepp, mis üles viib, on väike ja suht närune. Vaip on kohati lahti, nii et väga purjus peaga võib ohtlikuks osutuda.

Korteriuksele tuleb veel üks korralik lukk juurde saada, siis on enam-vähem. Uksest sisse astudes ongi elutuba, vastasseinas kaks suurt akent, vasakult viib uks magamistuppa, paremast seinast lähevad uksed kööki ja duširuum/WC-sse.

Köök on 2-3 korda väiksem, kui eelmine. Samas – söömiseks polnud ruumi kummaski, praeguses on lihtsalt vähem kappe ja panipaiku ning kaks inimest eriti süüa tegema ei mahu. Külmkapp ja pesumasin on olemas, gaasipliidi ahi esimesel vaatlusel ei töötanud (kurat!), kappe on põhimõtteliselt ainult üks kraanikausi kohal, millel üks uks ka veel puudu. Mingi teine pisike kapiuberik on ka põrandal, aga see on enam kui kahtlane. Ühesõnaga asjade paigutamisega läheb veidi raskeks.

Duširuum on veel hullem karp, kui köök. Teed ukse veidi lahti, paremal on kraanikauss, otse ees pott ja vasakus nurgas ukse taga dušikabiin. Kraanikausi kohal on väike nelinurkne peegel (nii umbes ühe põrandaplaadi suurune), kust ma oma rindu imetleda võin (jajah, hiinlased elasid siin, mäletate).

Ühesõnaga kitsas ja nõme ja vanni pole – aga minul on tegelikult suht suva, sest ma ei käinud kunagi vannis ja dušš käib nüüd üles, mis mulle väga sobib. Et jällegi – ei saa kurta.

Uuest remondist ei saa selle korteri puhul küll kuidagi rääkida. Põrandad on mingist… Laminaadist vist, näeb välja hele ja korralik – kordi parem, kui vana korteri suurte pragude ja räpase muljega laudpõrand. Seinad on igal pool helebeežid, kui mitte valged, neutraalne seega… Ja teeb üldmulje avaramaks. Kõige koledamad on uksepiidad ja aknaraamid, kust värv maha koorub – seda eelkõige küll elutoas. Need värvime ilmselt ise üle. Kardinaid pole üldse, kõik peame ise ostma. Lambikupleid ka mitte, aga see annab mulle lõpuks ometi võimaluse osta see hiina stiilis paberist kuppel, mida saab hirmodavalt ja mis näeb cool välja.

Toad on peaaegu ühesuurused, elutuba on veidi suurem. Kuna seal on aga rohkem mööblit, paistab meie tuba isegi ruumikam. Võrreldes eelmise korteriga on meie magamistuba poole suurem, elutuba see-eest veidi väiksem.

Meie toas on üks suur aken (kõik aknad on küll suure tänava poole ja raudtee on lähedal, aga väga hullu müra ei täheldanud), õnneks on kardinapuu ja konksud olemas, nii et ainult kardinate ostmise ja külge riputamise vaev.

Ühe seina peal on riiul, õigemini kaks üksteise kohale kinnitatud… Noh, lauda. Selline primitiivne. Aga mahutab!

Väike diivani moodi asi on, kuhu on hea riideid-kotte visata või ise istuda. Kui hästi läheb, saame elutoast tugitooli ka, sest see vist ei mahu sinna.

Ja riidekapp! Oi, mul on nii hea meel! Väike, aga tubli – ega mul neid asju nii palju polegi.

Hetkel on seal veel ka suur madrats ja kummut, aga need lähevad ilmselt elutuppa. Ja meil on ju oma voodi ning öölaud olemas.

Mingit kummutit oleks ikkagi meil ka vaja, kuhu ülejäänud riided ja pudi-padi panna ning ma tahaks suurt peeglit kuskile seinale… Lähedal pidi kasutatud mööbli pood olema, lähen millalgi seda avastama.

Aga üldiselt, kui ära sättida, siis on meil mõnus ruumikas tuba – ütleks, et parem, kui eelmine 😛 Ja mu külalistel on nüüd ruumi samas toas magada, suur madrats on ka täitsa olemas.

Elutoas on hetkel üheinimesevoodi, kaks lahtikäivat diivanit ja tugitool, seinal ka väike riiuliplaat. Kott-tool ja üks lai madrats sai veel eelmisest kohast ära hiivatud, need tulevad siis lisaks… Eks näis, kuidas kogu see asi lõpuks kujuneb ja mis mööbel kuhu läheb – aga need suured madratsid saab ruumipuudusel kasvõi meie voodi alla ladustada, külaliste tuleku puhuks.

Et siis. Pole hullu. On plusse ja on miinuseid, aga meil Mehega on tegelikult mõnus, sest me saame endale ägedama toa, kui enne. Läbikäidav elutuba seevastu… Oh, jah. Anttil ja Swammil saab “lõbus” olema.

Kolime oma väheste asjadega sinna täna sisse ja koristame-sätime võimalikult palju ära. Homme saab siis Mehe töö juurest ülejäänud elamise kätte.

Tegelikult on täitsa põnev, mul sõrmed juba sügelevad. Võrdlemisi räpane seal ju on, aga võrreldes eelmise korteriga ikka kukepea. Saaks ainult sättida!

PS. Leidsin reede õhtul Kummipuust toreda tööpakkumise – otsitakse baristat kesklinna kohvikusse, kogemuse olemasolul palk kohe £7 tunnis, tööaeg E-R 6.30-15.30 (mulle väga meeldib), tasuta hommiku- ja lõunasöök, üks foto oli ka juures ja selle pealt tundub, et vormiriietust neil polegi. Kandideerimise kriteeriumid olid ka väga konkreetsed, üldse jättis väga hea mulje. Seal ei saa vist eriti alt minna.

Tähtaeg on homme kell üks, kindlasti kandideerin. Mul on küll juunis suht pikk puhkus kavas, mis võib ehk takistuseks saada (avalduses peab järgmise kolme kuu puhkuseplaanidest teada andma), aga no loodame parimat. Hoidke pöialt!

PPS. Uus aadress on nüüd Orkutis üleval. Kõik potentsiaalsed sünnipäevakaardid jäävad küll hiljaks… Ma loodan, et keegi mulle midagi vanasse korterisse saatnud pole, sest sealt ei saa ma suure tõenäosusega enam mingit korrespondentsi kätte.