trenn

Head asjad #23 – jalgratas

Kui ma kunagi õndsalt noor olin ja keskkoolis käisin, käisime Kaidiga kogu aeg sõitmas – tema jalgrattaga, mina rulluiskudega. Toona jättis jalgratas kui selline mind täiesti ükskõikseks – polnud vastumeelne, aga ei tahtnud endale, ei tundnud vajadust sõita.

Rullitada ma nüüd enam üldse ei oska (sai ju mitte väga ammu endale ja Plikale rulluisud muretsetud, aga korralikult sõitma pole kumbki õppinud), jalgratas on see-eest suur lemmik ja teeb elu NII palju lihtsamaks.

Ma ei mäletagi, mis ajast minust rattafänn sai. Millalgi pärast Pärnusse kolimist. No 2012, kui Abikaasa välismaal töötas, ma igatahes juba sõitsin rattaga igale poole. Nii et millalgi enne seda.

Rattad tulid meie perre mõlemad üsna juhuslikult. Ühe saime Abikaasa õelt, teise tema vanaema keldrist – oli olnud mingi kolmanda sugulase oma, aga too ei saanud enam sõita.

Ja ma tõesti jumaldan oma ratast. On selline… Mittemidagiütlev. Suurepärane ratas – mitte liiga uhke, õnneks mitte liiga ront ka. Just paras igapäevaseks muretuks kasutamiseks.

Eriti tänulik olen võimalusele rattaga sõita nüüd, pärast ootamatu lume tulekut ja minekut. Teed on jälle puhtad ja mina jõuan jälle kiiresti tööle. Imeline!

See on see sport, mida mina igapäevaselt teen. 2x2km pole just teab mis pikk maa, aga parem kui mitte midagi!

2014-09-10 18.56.47

Ma tõesti ei kujuta elu ilma jalgrattata ettegi. Pärnus, minu elukorraldusega – täiesti ideaalne kaaslane.

Kuidas ma jooksmas käisin

Blogisoolikas on taas umbes. Võiks ja tahaks kirjutada Tage pulmast, eilsest kiirvisiidist Tallinna, ilmselt veel nii mõnestki asjast, aga… Las jääda. Võhm kulub mujale.

Lugesin täna õhtul üle mitme päeva blogisid. MrsB kirjutas sellest, miks ta jookseb.

Kuna mul on olnud viimasel ajal aktuaalne probleem üle mõtlemine ebasobivates olukordades, siis linkisin postitust Mariliisile, kellega seda teemat viimastel päevadel lahanud olen ning ütlesin, et peaks äkki proovima – jooksmiseks vajalik inventar sai ju isegi eelmisel suvel pärast aastaid plaanimist päriselt soetatud.

Ja Mariliis, miks ma üldse imestan, soovitas talle omasel konkreetsel kombel: mine kohe, kesköö olla parim aeg jooksmiseks – linn on vaikne, tähed taevas, õhk karge. Esimene reaktsioon oli küll, et täna pimedas enam ei viitsi aga… Siis hakkasin mõtlema, et miks mitte. Panin riidesse ja läksin.

Jooksin Sörkisin 20 minutiga 3,2 km. Täpsemini kodust bussipeatusesse ja sealt veel kaks peatusevahet ja siis tagasi. Noh, olid mingid pidepunktid. Peatuseid kasutasin hingetõmbepausidena, kus umbes pool minutit sörgi asemel kõndisin.

Ja noh… Mis ma oskan öelda… Ära väsitas 😀 Palav hakkas 😀 Nüüd on jalad all hirmus rasked 😀 Millal see lendamise tunne muidu tulema peaks, ah?

Ei tea, kas peaks nüüd trennipiffiks hakkama ja Endomondo tõmbama või sellesamusegi… moodsa käevõru…? ostma, mis iga liigutust trackib (no ma tean küll, et sellel on nimi, aga ei tule mitte keset ööd meelde)?

See kõik oli muidugi nali. Mina ja trenn – ütleme nii, et pole siiani pikaajalisemaid sõprussuhteid luua õnnestunud. Aga ma proovin, igal juhul. Sest vahel tahaks vähem mõelda.

Kuna ma pole jooksnud pärast keskkooli kehalise tunde rohkem kui bussi peale, siis vist alustuseks piisas sellest distantsist küll, arvan ma. Google Maps pakkus ühe otsa kõndimise ajaks 20 min, ma jõudsin sama ajaga juba koju tagasi. Muidugi ma ka kõnnin tunduvalt kiiremini kui Google Maps eeldab – nende näidisajad, tundub, on pensionäride jalutuskiiruse järgi paika pandud.

Võiks ju näiteks seada eesmärgiks igal õhtul väike tiir teha. Või noh, võtame esialgu väiksema eesmärgi: et veel üks kord jooksma jõuaks. Ja siis vaatame edasi 😀 Mh, ja mulle on kuskilt meelde jäänud, et venitamine tuleks kasuks, a sellest ei tea ma midagi. Olen lugenud ja unustanud. KUI ma veel jooksma jõuan, siis peaks ilmselt end veidi harima sel teemal.

Sügisleiud Humanast

Kirjutasin oma teise ringi leidudest viimati septembris. Olen viimased kuud korra või paar ikka Humanast läbi hüpanud ja üht-teist ka soetanud, pildistada neid riideid aga enamasti ei viitsinud. Kuna tahtsin tänaseid leide jagada, siis tundus kohane ka nood eelmiste kuude riided üles pildistada, mis veel blogisse pole jõudnud. Pildid on enamikus hoolimata mu pingutustest ohkama panevalt kehvad ja kardan, et teile küll erilist muljet ei jäta… Aga vähemalt mulle endale mälestuseks – mina ju tean, kui ilusad need tegelikult on 🙂

Oktoobri alguses käisin -30% päeval, ostsin kolm asja, kõik maksid €3.85.

Punane kampsun (pildil on värv veider, tegelikult ilusam) on täpselt seda stiili, mida ma pidevalt kannan – eest nööpidega ja üsna kinnise kaelusega.

2015-11-12 20.39.07

Hallide seelikute vastu on mul viimasel ajal nõrkus – selle seeliku juures meeldisid kangesti krooked.

2015-11-12 20.21.03

Lillat pluusi oli täiesti võimatu normaalselt üles pildistada, näeb fotol täiesti suvaline välja. Aga on jällegi täpselt selline, nagu ma kanda armastan – kaelus pole liialt lahti, stiil on lihtne, aga mitte liialt igav – ja väiksed krooked on just minu teema.

2015-11-12 22.35.57

Oktoobri lõpus käisin €1 päeval ja soetasin €3 eest musta mantli, musta pluusi ning tumehalli seeliku. Ise veel naersin, et läksin värve otsima, aga tulin tagasi ikka ainult mustaga.

Must mantel on lühemat sorti, mul neid lühikesi mantleid on kogunenud mitmeid, osad müün ilmselt maha. Lihtsalt läheb nii, et kui Humanas odavatel päevadel midagi enam-vähem sobivat on, siis ostan ära, kui hiljem leian midagi veel sobivamat, siis eelmist pole enam vaja.

2015-11-12 20.13.44

Mustad pluusid kuluvad alati ära, aga mul on nendega mingi teema – ükski ei meeldi ja kui ka tundub, et meeldib, siis hiljem pooli ikkagi ei kanna. Ehk sellega läheb paremini 😛 Selle konkreetse pluusi juures võlus muidugi kaelus.

2015-11-12 20.40.07

Seelik on hästi lihtne. Mul on enamik seelikuid laiema lõikega ja pluusid liibuvad, aga mõnikord tahaks laiema lõikega pluusi juurde just kitsamat seelikut. Nüüd leidsin ühe, mis on soe ja kena – ja allääres olevad väikesed lõhikud teevad jalgrattaga sõitmise mugavaks – täitsa liibuvate seelikutega on ratta seljas kehv.

2015-11-12 22.12.14

Täna läksin jällegi -30% päeval – nüüd mul ongi harjumus selline, et korra vaatan millalgi alguse poole kõik üle, aga siis olen hästi valiv, seejärel käin alles viimasel nädalal. Täna kulus tervelt €18.55 ja seda vaid kolme asja peale… Pole üldse harjunud Humanas nii palju maksma. Aga asjad on seda igati väärt.

Olin just tõdenud, et mul on töö juures ikkagi pigem jahe ja kui ma ka värvilisi pluuse kannan, on kampsun seal peal terve päeva kurguni kinni nööbitud. Mõtlesin, et peaks soetama mõne mõnusa kampsuni, mida tööl kanda. Proovisin selga terve portsu, nagu tavaliselt, ükski ei sobinud. Kui ma selle vahva halli kampsuni aga selga sain, siis teadsin kohe – selle ostan. Need nööbid ja mummud ja kaelus! Maksis €4.55.

2015-11-12 19.52.13

Siis leidsin mantli, sihukese trench coat laadse isendi. Kuna täishind oli sel €14.50, siis mõtlesin, kas üldse hakkan proovima. Aga tundus potentsiaalselt äge. Nii ma siis proovisin. Vaatasin igast küljest, mõtlesin pikalt – otsustasin, et on seda €10.15 väärt. Tegu on Mosaici mantliga, mil edev hele vooder. Pikk, mõnus, naiselik, kapuutsiga ja sellisest riidest, mis tundub poolenisti vihma- ja tuulekindel. Isegi mingil määral voodrit on, pole hirmõhuke. Ühesõnaga ideaalne rattasõiduks, välimuselt kompromisse tegemata. Praeguse ilmaga jääb küll jahedaks, aga siiski täitsa arvestatavalt soe võrreldes mu suvise ruudulise softshell jakiga.

2015-11-12 22.03.25

Ma pole kindel, kas ma olen üldse blogis maininud, et ostsin endale suvel lõpuks elu esimesed jooksujalatsid. Mõtlesin Sportsdirectist tellida, aga ei julgenud, millalgi oli Sportlandis -70% ja leidsin ühed parajad, mis olid üsna talutava välimusega. Maksid €17.99.

Jooksma ma siiani jõudnud pole, aga no vähemalt kui tahan minna, siis saan, eks. Ja juba pikalt olen mõelnud, et retuuse oleks ka vaja, spordipoest neid aga osta ei raatsinud. Humanas olen ikka spordiriideid kiiganud, aga korralikke retuuse pole kunagi silma hakanud. Täna leidsin €3.85 eest imeilusad lillad retuusid, mis olid kohe sellisest materjalist ja sellise moega, et on spordipoest pärit. Ma muidugi ei tea, mille jaoks need täpselt mõeldud on, aga noh, eeldan, et võin nendega joosta küll 😀 Firma on Newline, polnud sellisest kuulnudki. Proovisin jalga, olid täitsa parajad, isegi pikkuselt. Hiljem vaatasin – sees suurus 42/44 ja pikkusele 179. No ega vahet pole – peaasi, et mugav.

Nüüd võib küll jooksma minna 😛 Spets jooksupluusi järele ma õnneks vajadust ei tunne, võin mõne suvalise maika võtta.

2015-11-12 20.02.24

Täna käis Birgit mul korra töölt läbi ja kiitis mu riietust. Nagu alati noil puhkudel, tänasin rõõmsalt ja lugesin siis ette, kust mis pärit on. Täna olid pluus ja kampsun Humanast, seelik kirbuturult. Seelik maksis €1, seda mäletan täpselt, teiste asjade hindu mitte, aga usun, et üle €5 see kompekt ei maksnud. Noh, sukkpüksid ja kõrvarõngad ilmselt teine €5 juurde. Küll mulle meeldib ennast olematute summadega ilusaks teha 🙂

Rahvasport ja tervis?

Mulle meeldivad suured jooksud, need on ägedad üritused. Mitte et ma oleks kunagi ise ühestki osa võtnud, aga ehk tulevikus 🙂

Lapsed on osalenud nii mõnelgi lastejooksul, täna käis Poiss kahe staadioni jooksul.

Magus üllatus igale võistlejale oli pakk Kalevi kirsi-jogurti maitselisi Draakoni komme ja Vichy Fresh apelsini-mango maitseline jook vitamiinidega.

Kalev kirjutab oma kodulehel:

Draakoni kommipere üks nooremaid liikmeid kirsi-jogurtimaitseline Draakoni nätsukomm on mahedalt koorese ja kirsise maitsega. Draakoni nätsukommid ei sisalda säilitusaineid ega ohtlikke toiduvärve (nn. asovärvid).

Kommide koostis: Suhkur, glükoosisiirup, taimne rasv (palmiõli), happesuse regulaator (sidrunhape), emulgaator (letsitiin), želeeriv aine E407, lõhna- ja maitseaine.

Saku kirjutab oma kodulehel:

Vichy Fresh on lauavesi, mida on maitsestatud looduslike lõhna- ja maitseainetega. Joogi põhiosaks oleva vee puhastamisel on viimane lihv antud hõbeda abil. Alles siis, kui vesi on seeläbi muudetud erakordselt selgeks ja puhtaks, on lisatud maitsvad looduslikud lõhna- ja maitseained. Nii on sündinud maailmas aina enam populaarust võitev uut tüüpi janukustutaja near water.

Mullita near water on sama maitsev kui mahl või limonaad ning sama tervislik ja värskendav kui vesi. Near water on sobilik inimesele, kes soovib vähema magususega tooteid kui limonaadid, kuid samas maitsekamaid kui lihtsalt mineraal- ja lauaveed.

Joogi koostis: vesi, glükoosi-fruktoosisiirup, sidrunhape, looduslikud lõhna- ja maitseained, säilitusained E202 ja E211, vitamiinide segu

Masendus tuleb peale. Minu jaoks on Draakon Kalevi kommidest kõige hullem kräpp üldse. Ükskõik mis teine komm oleks parem. Seal pole MITTE ÜHTKI koostisosa, mis MIDAGIGI head annaks.

Joogi suhtes on veel suurem masendus. Glükoosi-fruktoosisiirupit sisaldav vesi on järsku KASULIK? SAMA TERVISLIK KUI PUHAS VESI? No lubage naerda. Õigemini noh, nutta.

Ja sellist jama pakutakse meie lastele maast-madalast. Spordiüritusel, mis peaks ju ometigi reklaamima tervislikke eluviise…

Eks ta olegi paratamatus, et suurfirmad sponsoreerivad. Oma kräpiga. Väike mahetootja ei tule ju kogu sellele armeele oma kasulikke marjakrõpse jagama.

Ja tavaline puhas vesi, mis tõepoolest oleks tervislik ja kustutaks janu, ei ole ju põnev ega värviline.

Nende konkreetsete toodete puhul ma näiteks tõesti ei saa aru, milline lapsevanem pärast selle koostisosade listi läbi lugemist ostaks neid vabatahtlikult oma lapsele… Või endale. Kulutaks vabatahtlikult sellele oma raha. Ma lihtsalt ei saa aru. Aga noh… Minu jaoks on muidugi 90% toidu nime all müüdavast enam kui kaheldava väärtusega.

Kurb.

Rulluisud?

Kunagi keskkooli ajal ma armastasin rulluisutamist. Mul olid head uisud ning suviti käisime tihti Kaidiga sõitmas – mina rullidega, tema rattaga.

Nüüdseks pole ma rulluiske üle kümne aasta jalga saanud ja minu kallid uisud on selle aja jooksul kaduma läinud. Mäletan, et pidur oli neil ka üsna läbi, see oleks tulnud nagunii välja vahetada. Mul olid küll korraliku firma uisud, aga ega ei tea, kas sobivat pidurit praegu üldse saada oleks – nii et pole vast mõtet neid kadunud uiske taga nutta.

Täna teatas Plika, et tema tahaks jõuludeks või sünnipäevaks rulluiske. Ma naersin ja ütlesin, et kui ta saaks sünnipäevaks parajad rulluisud, oleks need talle uisuhooajaks juba tõenäoliselt väikesed. Igal juhul soovib Plika rulluiske ja mina võtsin endale südameasjaks need talle võimalikult kiiresti muretseda. Ja seoses sellega ka endale, sest esiteks ma armasta(si)n rulluisutamist, teiseks tuleb mulle ainult kasuks ennast rohkem liigutada, kolmandaks on lihtsam õpetada, kui ise ka uiskudel olla.

Ainult et… Raha on VÄGA vähe, mis välistab igasuguse võimaluse minna spordipoodi ja valida sealt sobivad uisud 🙂 Pean skoorima kasutatud variandid ja see on juba tunduvalt keerulisem. Et oleks ikka kvaliteetsed ja parajad. Pluss kaks kompekti põlve- ja randmekaitsmeid ka veel.

Kammisin osta.ee-d. Seal oli igasugu variante. Plikale tõenäoliselt sobivas suuruses ja pealtnäha üsna korraliku välimusega oli üks paar kõigest €5, teine välimuselt veel korralikum €30 – seal olid komplektis ka kaitsmed. Esimesed olid suuruses 30, teistel oli märgitud vaid sisetalla suurus 25cm. Plika on praegu Abikaasaga väljas, kui koju tuleb, mõõdan jala ära. Kingad ostsime talle hiljuti just 30, aga need numbrid ju sõltuvad tootjast… Kas ilma jalga proovimata ÜLDSE julgeb rulluisku osta? Oeh.

Vaatasin, et päris levinud olid reguleeritava suurusega rulluisud. On keegi kasutanud, oskab öelda, kas need on ka mugavad? Kas sõidu mugavus ei kannata selle arvelt, et hetkel 30 jalanumbriga laps sõidab rullikatega, mida annab reguleerida suuruseni 33? No et äkki on suured ja kohmakad? Samas reguleeritavus tundub väga praktiline omadus… Kui oleks vähegi normaalsed, eelistaks just neid, et ühe paariga kauem läbi saada.

Mulle endale oleks vaja ilmselt suurust 42. Et oleks varvaste liigutamise ruumi 🙂 Mu jalanumber on 41-42, aga rulluisu puhul jääks 41 suure tõenäosusega väikseks. Jällegi – osta.ee-s oli mitu varianti, aga ausalt öeldes on ka €45 rulluiskude eest meie eelarvele hetkel liig. Selle raha eest tahaks kogu krempli kätte saada – nii uisud kui kaitsmed mõlemale.

Täiskasvanute rulluisud on spordipoes ligi €100. Mis kaitsmed maksavad, seda ei oska isegi ette kujutada…

Ma usun, et väikese raha eest ON võimalik saada normaalsed uisud, aga see eeldab õnne, õigel ajal õige asja peale sattumist ja muidugi hoolikust valimisel, et mingit jama ei ostaks. Olen lugenud, et Soomes saab kirbukatelt odava raha eest sellist kraami, aga krt, ma ei ole ju Soomes 🙁

Kas kellelgi ei ole rulluiske seismas, mida tahaks maha müüa? Või on kellelgi ehk mõni nõuanne? See on siililegi selge, et suurus peab õige olema, pidur on vast kõigil, kummist rattad on ainus asi, mida ma oskan nõuda – mäletan, milline piin oli sõita kõrisevate plastikratastega, neid ei ostaks isegi lapsele.

Ühesõnaga kõik kommentaarid on teretulnud. Mul on nüüd kihk sees ja tahaks kangesti rattaid alla saada 🙂

Scroll to Top