Otsustatud!
Homme hakkan lotomiljonäriks. Või kui mitte homme, siis kindlasti hiljemalt selleks ajaks, kui kinnisvarahindade põhi kätte jõuab.
Kui ma olen kord juba miskit pähe võtnud, siis saab see tavaliselt nii ka olema.
unistused
Hetke vaimustus – palkmajad
Ega mul käib kõik hoogude kaupa, nii kuidas jumal juhatab.
Saadeti mulle sihuke reklaam meilile. Jättes kõrvale küsimuse, kust nad mu aadressi said, fakti, et ei ole neil just kõige parema kujundusega koduleht ja ka meilipeakiri: Elu Puhtas Looduses ! (just nimelt selline) ei ole just teab mis usaldusväärsust äratav (no minu meelest on see lihtsalt vigane eesti keel) ning Tallinna lähedale ei tahaks ma kohe mitte kolida…
Siis kontseptsioon (kodu keset loodust) ja majad on ju väga nunnud.
Palkmajad on mulle alati meeldinud ja Iiris on ka alati rääkinud, kuidas tema endale kunagi ühte tahab, aga ma pole juba ammu sellele teemale niiviisi teadlikult mõelnud. Palkmaja on igal juhul kõige ägedam maja. Ägedam, kui kõik need tavalised “võtmed kätte” majad. No savimaja on ka väga äge, aga palkmaja on selline… Traditsiooniline ja turvaline 😛
Nii ma siis vaatasin seal neid plaane (väga head plaanid kusjuures mu meelest, sellised selged ja informatiivsed) ja fotosid ja muudkui unistasin.
Aga jah, eks me näe, mis tegelikult saab. Savi või palk või kolmetoaline korter Annelinnas. Okei, see viimane oli muidugi nali – Annelinnas igal juhul mitte 😉
Vaesus teeb suisa rõõmu
Lugesin Ekspressi artiklit noorest perest, kelle elu on tänu koondamisele suht pees, sest kaelas on hirmsuur eluasemelaen + autoliising ja elustiil on siiani olnud suhteliselt muretu. Ma ei hakka nende valikuid kiitma ega laitma – loodan lihtsalt, et nad saavad omadega hakkama ja tulevad sellest kriisist välja paremate ja praktilisemate inimestena.
Mõtlen lihtsalt, kui hea meel mul on, et ma olen ikka veel nö “vaene”, et ma pole oma eluga veel midagi suurt peale hakata jõudnud. Mul on järsku nii hea meel, et ma elan siiani üürikas, et mul pole kaelas ühtki laenu peale õppelaenu (millest on järel nii vähe, et see pole eriti mainimist väärt) ning et mul pole veel karjääri ega kutsumust. Mul on hea meel, et olen pidanud kogu aeg läbi ajama vähese rahaga (paradoksaalsel kombel on minu rahaline seis nüüd, majanduslanguse ajal, tunduvalt parem, kui see kunagi olnud on), nii et olen harjunud kombineerima ja säästma ja igalt poolt kokku hoidma – minu jaoks on see peale vajaduse ka lõbus ja põnev väljakutse.
Kui ma oleksin teinud paar aastat tagasi teistsuguseid otsuseid, võiks ka minul ehk olla praegu karjäär pealinnas ja miljoniline eluasemelaen. Ja ma tänan kõiki kõrgemaid jõude, et mul seda pole.
Nüüd on kõik teed endiselt valla. Olen avastanud rohelisema eluviisi ja alternatiivsed võimalused oma kodu soetamiseks. Jah, ma ei tea veel päris täpselt, kas see on minu jaoks ja kas see on üldse reaalne ja teostatav. Tähendab, on teostatav, seda kindlasti, aga kas see sobib meile, selles on küsimus. Igal juhul on meil valikud. Me saame kõiki variante põhjalikult kaaluda, mitte miski ei takista meid valimast just endale kõige sobilikumat.
Tööd tuleb nagunii teha, ilma selleta ei saa. Isegi kui me valime selle tee, et kolime metsa enda ehitatud savimajja, kasvatame oma juurikaid ja küpsetame leiba… Siis ikkagi tahaks ju kõiki neid teisi mugavusi – reisida (jah, vahel ka lennukiga ja kaugele), osta mõningaid asju ilma hinda vaatamata (näiteks kvaliteetsemaid riideid või tehnikat – kindlasti mitte mõttetu firmamärgi pärast, aga et oleks siiski võimalik valida kvaliteetsemat ja kallimat – st VAATAKS hindu, aga ei valiks ilmtingimata olude sunnil kõige odavamat)… Ja nii edasi. Kombineerida ja miksida odav, säästlik, tervislik ja lokaalne looduslähedane eluviis tänapäeva tavaliste mugavustega 🙂 Selleks kõigeks kulub ikka omajagu raha.
Aga me saame püüelda selle suunas, et leida enda vajadustele sobiv töö, mis ei tähenda ilmtingimata linnas kontoris istumist ja ületunde.
Kõik teed on ikka veel valla ja me saame ise teha kõige õigemad valikud. Pole midagi, mis pärsiks ega tagasi hoiaks. Me võime teha kõike, mida enestele pähe võtame.
See on ütlemata hea tunne.
Äkki see ongi kutsumus?
Hahaa, ma hakkasin ette kujutama, et äkki on minu elu eesmärgiks olla ökopioneer 😀
Ma võin muidugi praegu lihtsalt ülemäära vaimustuda ja täiesti vabalt võib olla, et see kõik pole teostatav ja mul on luulud ja nii edasi.
Aga kuna ma olen alati öelnud, et unistada tuleb ja unistada tuleb võimalikult SUURELT – sest kuidas suured head asjad muidu juhtuda saavad…
…siis…
Ma tahaksin minna ja kolidagi metsa ja ehitadagi ise sinna savimaja – just sellise, nagu ma tahan, viie magamistoa ja kahe vannitoaga, irw.
Ja kasvatadagi ise kõik juurikad ja kes teab, võib-olla küpsetada ise leibagi.
Jääb muidugi fakt, et päris ilma rahata ära ei ela, nii et me peame ilmselgelt mingi pereäri tegema, mida kodust ajada saab. Või kui ma saaks tõlkimisega/toimetamisega otsa peale või näiteks raamatupidamisega… Siis seda saaksin ka kodust teha. Või saaks seda ökopioneerindust edasi arendada ja sellega veidi raha teenida (kui endal piisavalt kogemusi, hakata teisi koolitama või artikleid kirjutama või… Ma ei tea, kasvõi oma blogist raamatu teha. Irw. Raamatu kirjutamisest saadud tuluga Eesti oludes muidugi ära ei elaks).
Aga kui me ehitame ise ilma laenuta maja ning kasvatame (arvestatava) osa toidust ise, siis ei ole meil seda raha sugugi NII palju vaja, kui neil, kes ostavad kõik toidu poest ja tambivad eluasemelaene kinni.
Jääb muidugi fakt, et lastele tuleb ka mõelda, nii et viisakas läheduses peaks normaalne kool olema (vähemalt põhikool) ja üleüldse tuleb saavutada see, et nad kasvaksid üles normaalsete ja elutervete tänapäeva ühiskonna lastena – viimane asi, mida ma tahan, on see, et meie keerame peast roheliseks ja kolime metsa elama ja meie lastest saaks sellepärast eluvõõrad, maalt ja hobusega tüübid. Koduõpe ei tuleks kõne allagi. Lapsed peavad saama teiste lastega suhelda ja normaalset elu elada.
Aga tahaks nendele kõikvõimalikele probleemidele kuidagi lahenduse leida. Tahakski kolida maale. Elada võimalikult palju peost suhu (st peale juurikate kasvatamise võiks ju näiteks kanu pidada, aga muid loomi küll mitte – kõike muud vaja minevat saab ju läheduses asuvatelt talunikelt osta või mis).
Tahaks tõestada kõigile, et selline eluviis on võimalik – on võimalik ja nauditav ka nii mugavate ja linnastunud inimeste puhul nagu meie Mehega seda hetkel kahtlemata oleme. Et see on võimalik, ilma et me peast segi keeraksime ja muutuksime veidrikeks, maalt ja hobusega ökohulludeks.
Et me oleks edasi needsamad normaalsed internetisõltuvuses noored inimesed, ainult me elaksime maal enda ehitatud savimajas looduslähedast elu, kasvataks juurikaid ja küpsetaks leiba. Ja kasvataks seal oma lapsi toredateks ja iseseisvateks inimesteks.
Ja muidugi kajastaks ma kogu seda protsessi jooksvalt oma blogis 😉 Sest ma ei saa ju kuidagi ilma kirjutamata!
Jajaa… Ökopioneer Tikker. Ma natuke isegi kujutan seda ette.
Aga võib-olla mul on luulud ja see kõik pole võimalik 😛 Võib-olla võtame laenu ja ehitame (st laseme ehitada) näiteks Ihastesse kalli ökomaja ja käime Tartus tööl… Ja ongi kõik. Eks elu näitab!
Päkapikumaja Eestis – tundub, et tõesti võimalik?!
Mäletate, ma sattusin kunagi vaimustusse päkapikumajadest?
See mõte pole mul kunagi ununenud. Samas on tekkinud õigustatud kahtlused seoses Eesti kliimaga – meie ilm on UK omast tunduvalt külmem, kas ikka saab…? Lugesin tollelt lehelt, kuidas nad korraldavad talguid, kus saab teisi aidates praktilist nõu, et siis juba ise ehitada ja mõtlesin, kui äge oleks nendest osa võtta – ainus häda, et me ei ela enam Inglismaal.
Ja täna Bioneeri lehel surfates avastasin sellise lehe nagu juured.ee, kust lugesin, et ka Eestis ehitatakse savimaju (sellel lehel on ka veel infot) ja ka Eestis on selline talgu-koolitus täiesti olemas. Hämmastav!
Nii et päkapikumaja Eesti tingimustes on täiesti olemas. Vau, vau, VAU!
Mul on muidugi omad kahtlused ja küsimused. No näiteks – kuidas on lood veevärgiga? Kuivkäimla pole just minu unistus, kaevust vee toomine samuti mitte. Veevärk PEAB normaalne olema – kraanid, dušid, WC jne. Kui seda ei saa, siis ma tõenäoliselt matan kogu savimaja mõtte üldse maha 😛 Uurisin ja lugesin nondelt lehtedelt küll, aga oma küsimusele vastust ei leidnud. Ok, kuivkäimla ehk isegi tuleks kõne alla, aga kuidas muu veevärgiga lood on? Mulle tundub palju südamelähedasem see kahefaasiline (või kuidas iganes seda nimetatakse) veesüsteem, kus duši- ja kraanivesi lähevad teisele ringile WC loputuskasti…
No ja elekter ja internet 🙂 Ja muud eluks vajalikud asjad. Ok, kui on elekter, siis netti tänapäeval ikka saab, Kõu ja mobiilifirmade pakkumised ja mis kõik veel. Aga kas elektrisüsteemi ongi siis ka nii lihtsalt võimalik ise tekitada enda ehitatud majja? Tundub paras utoopia 😛
Ja kas savimajale saaks külge pookida kõiki neid päikeseenergiat kasutavaid seadeldisi ja muud taolist, mida nende nö kallite ökomajade juures kasutatakse?
Ja kas savimaja on võimalik ehitada nii suurelt, kui ma parajasti tahan? Mitte et ma tahaks mingit hirmsuurt häärberit, aga kui ma näiteks tahaks viit magamistuba (no umbes selle mõttega, et endale, kolmele lapsele ja külalistetuba, irw) ja kahte vannituba, kas see kõik ei ole juba liiga priiskav ja ei lähe seetõttu looduslähedase eluviisiga vastuollu? Samas ma tõepoolest tahaks, et mul oleks ükskord päris oma vannituba, mida teised ei kasuta ja lastele on ikka ju oma tuba vaja ja külalistele võiks ju ka oma nurgake olla (ei pea üldse suur olema, aga ikkagi eraldi)…
Aga kui kõigile nendele probleemidele rahuldav lahendus on, siis ei näe ma küll mitte mingeid takistusi. Ehitame savimaja!
Ma tahaks sinna koolitusele minna. Ei ole küll odav lõbu, aga kahekesi registreerudes oleks 30% soodsam – nädal aega kahele maksab ~8000 kr, mis sisaldab peale koolituse ka toitu 3x päevas. Ööbitakse telkides 🙂
Mees magab juba, ei saa oma avastust temaga jagada – eks ta homme uurib ja ütleb oma mehesõna sekka 😛 Aga tõepoolest – kogu see teema sai järsku tunduvalt reaalsemaks.
Põnev!
No ja siis veel see põnev artikkel – kui köögivilju tõesti mitte midagi tehes kasvatada saab, siis võiks minagi selle suuremalt ette võtta ja kõik vajaliku enda tarbeks ise kasvatada…