Tunnen jälle…
…et olen…
Höhöhöö, sain aru, et see on selline sissekanne, mis oleks targem kirjutamata jätta.
virin/urin
Üks uus telefon ja seitse uut häda
Mul on siis nüüd uus äge telefon (pilti ei viitsi teha, paar posti allpool on link olemas) ja sellega seoses igasugused uued huvitavad hädad.
Menüü – mnjah. 3310 oma oli une pealt selge. Siin ikka läheb aega… Samas ma ei osanud ühtki värvilise ekraaniga Nokiat ka väga käsitseda, nii et see on ehk üldine moodsate telefonide ignorants? No aega on, eks õpin.
Kiirvalimise sain paika, telefoniraamatu leian üles, sõnumeid oskan kirjutada, äratust panna ka… Meeldetuletused ja kalender ja kalkulaator ja profiilid vaja veel üle vaadata, muud ma nagunii ei kasuta.
Aga kõige suurem jama on ikka helinaga. 3310-l piuksus mul kõik see viis aastat Pink Pantheri tunnusmeloodia ja elu oli lill. Nüüd on mu telefonis 36 moodsat polüfoonilist helinat, aga ükski eriti ei meeldi ja internetis veel moodsamatel lehekülgedel surfates ja helinaid kuulates ei leia ka midagi tõeliselt ägedat. Kuidas kõigil teistel on? Mingid looma/linnuhääled on kõige ägedamad, aga igatahes mitte need, millele ma täna peale sattusin. Tramaivõi. Lamba määgimine oleks mulle nii iseloomulik, aga see, mille leidsin, pole päris see, mida tahan. Oeh. Eks uurin edasi. Kunagi hiljem. Praegu on kopp ees.
Midagi nii keerulist, nagu sinihammas ja internet ja muu taoline ma parem ei hakka vaatamagi. Üldiselt ei viitsi ma üldse telefoni tundma õppimisega tegeleda, aga see oleks ka piinlik, kui midagi vajalikku kasutada ei oskaks. Huvitav, kaua läheb, enne kui seda samamoodi kinnisilmi kasutan?
Aga jube ilus on. Nunnu noh. Ma ikka olen naine 😀
EDIT: Ja kuradi taustapilt! Otse loomulikult pole telefonis ühtki normaalset ja üldse. Kurat, vana telefoniga oli hädasid palju vähem!
—
Ostsin palgapäeva puhul peale telefoni veel lühemad saapapaelad (aga nad on sellise vastiku lapiku, mitte ümmarguse kujuga nagu praegused, kui te nüüd mu kõverast seletusest aru saite, ma tõesti ei osanud poes sellist asja vaadata), Navitrolla kalendri ja juustu. Palju juustu. Juustupulki, sinihallitusjuustu ja kodujuustu. 64 krooni eest käisin tööl söömas kah. Jõle priiskamine tundus, isegi palgapäeval.
Ja siis ostsin kogemata emaga lobisedes Cido virsikunektari asemel multinektari. Tikker vihkab multinektarit. Urr.
Homme lähen Hansapanka kolmanda samba nõustamisele. Üleeile helistati ja pakuti lahkelt igasuguseid laene; kui mainisin, et ainus kõne alla tulev oleks eluasemelaen ja seda nad mulle ilmselgelt ei anna, nenditi tõesti, et oma praeguse palgaga saaksin laenu 160 000 – HAA HAA, võin Kapa Kohilasse korteri osta (tea, palju seal korterid maksavad? :P). Igatahes lubasin tädile lohutuseks sinna nõustamisele minna, saagu vähemalt oma 75 krooni kätte (mingi raha nad ometigi saama peavad, kui inimesi telefoni teel ahistavad ja neile igasuguseid asju pähe määrivad?).
Kolmanda samba teen millalgi raudselt, sest ma kavatsen saada rikkaks ja ägedaks pensionäriks, kes käib Egiptuses ilusaid poisse tagumikust näpistamas ja muud taolist. Ma pole muidugi sugugi kindel, kas ma teen selle just homme ja just Hansapangas (teine sammas on mul nt SEB-s), aga tarka juttu võib alati kuulata ja üldiselt on kuskile kellaaja peale minek lihtsalt kaval viis kindlustada see, et ma homme Oriflame’is ära käin, muidu võib jälle juhtuda nagu esmaspäeval, et ma ei viitsi lillegi liigutada ega toast välja minna.
Ja tra, see olematu wifi ajab mu ikka jumala rõvedalt närvi, sest läpakal on kaabli auk strateegiliselt valel pool ja kui ma tahan sellega üle voodi aeleda (ma pidevalt tahan kusjuures), siis jääb kaabel kogu aeg ette. Tramaivõi.
Aga muidu on elu lill.
PS. Liigsete roppuste kasutamine käesolevas sissekandes võib olla mõjutatud sellest, et vaatasin lühimängufilmi Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas. Kristjan saatis lingi. Vaadake teiegi, päris lõbus oli!
Rubriigist “Sellised asjad juhtuvad ainult Tikriga”
Üldiselt mainin ära, et ma EI ole mobiilipede. Esimese telefoni sain kas 15. või 16. sünnipäevaks, oli miskine Motorola. Paari aastaga oli see omadega nii pees, et enne helistamist pidi telefoni iga kord väheke vastu seina peksma. Niisiis kauplesin 18. sünnipäevaks välja Nokia 3310, mis oli tollal hirmus popp ja noortepärane.
Kasutan seda siiani, märtsis saab 5 aastat täis. Olen läbi aegade ostnud hunniku erinevaid korpuseid (vähemalt viis, kõik on ära kulunud), kõige viimane, mida kasutan siiani, on päevalillega ja iseenesest jube äge, ehkki kah kulunud (ostsin selle veebruaris 2004 – arusaadav, eks). Uue aku olen ka nii paar-kolm korda ostnud. Kõik väljaminekud olid kuskil 100-120 krooni piires. Odav värk ühesõnaga.
Uut telefoni pole siiani ostnud sellepärast, et ükski ei meeldi. Naiste värk, teadagi, mulle on välimus ikka väga oluline ja maitse kole nõudlik. Ühe lemmiku vahepeal isegi leidsin, Nokia 6610 nimelt, aga ma ei jõudnud ostmise mõttega veel kuskile, kui see juba müügilt kadus ja asendus täpselt samasuguse 6610i-ga, millel oli aga juures kaamera, mis omakorda tegi telefoni paksemaks ja see mulle ei meeldinud.
Mingi aeg hiljem sattusin Hinnavaatluses ühe müügikuulutuse peale, isegi pakkusin kõige rohkem (500.- vist), aga müüja oli toru – lubas helistada ja ei teinud seda. Nojah, mul oli ka piisavalt pohh.
Ja nüüd siis lõi mulle piss pähe. Maido telefon nimelt – Benq-Siemens S68, mis mulle juba alguses (loe: kui ta selle ostis) väga meeldis. Kui nüüd hiljuti bowlingus seda jälle nägin, ei saanud enam peast välja.
Olen paadunud Nokia-inimene, siiani olid kõik teised firmad minu jaoks täiesti välistatud. Kuna paljud aga kinnitasid, et Siemensi menüü on Nokiast isegi lihtsam, leidsin, et ehk on aeg oma eelarvamustest üle saada (nagu ma paar aastat tagasi ei kujutanud ette EMT-st lahkumist, täna aga suht-koht põlastan neid).
Mõtlesin, et mis siis ikka, palka peaks jaanuaris kõvasti tulema, võin ju endale ühe uue aasta kingituse lubada. Lugesin natuke kasutajate arvamusi, enamjaolt positiivsed – sobib. Elisa müüb kliendihinnaga 1490.- – sobib.
Näitasin veel täna hommikul Madisele Elisa kodukalt linki, kõik oli korras… Ja kui pärastlõunal nende infosse helistasin, et teada saada, millisest esindusest seda mudelit täpselt leida võib (mõtlesin homme (loe: palgapäeva) õhtul Lepal (loe: Elisa kliendil) natist kinni haarata ja ta sinna vedada), küsiti mult, kust ma seda vaatan, nendel on see täitsa nullis. No vaatasin siis uuesti ja ennäe imet – raiped olid suutnud kõik Siemensid näruse paari tunni jooksul oma kodulehelt ära koristada. Võite kolm korda arvata, kas ma olin tige või mis.
EMT-s/Elionis oli hind 700 kr kallim ja Tele2-s küll hirmsoodne (900.-/1350.-), aga see oleks mind 18 kuuks nende lepinguga sidunud, mille pakett oleks mulle omakorda vähemalt 100 kr suuremad moblaarved taganud ehk ma oleks lõppkokkuvõttes rohkem peale maksnud kui Elionist kohe välja ostes, rääkimata sellest, et paljas mõte Tele2 kliendiks olemisest tekitab minus külmavärinaid. Inimestele tänavalt need topskid ju oma telefone ei müü.
Otsisin kõik netis leiduvad väiksemad no name mobiiliärid ka läbi – ainus, kes seda mudelit veel pakkus, oli miskine Tartu firma ja isegi veidi kallimalt kui EMT/Elion.
Nojah siis. 700 krooni, niuks. Olin juba jõudnud selleni, et olen nõus ka 2100.- maksma, kui leidsin Börsist kuulutuse, mis pakub 5 kuud vana telefoni 1200 krooniga. See on nüüd mu ainus lootusekiir. Lugesin kuulutust alles pool kümme õhtul, seega pean helistamisega homseni ootama. Loodan kogu südamest, et mobla on alles, korralik ja garantiiga. Sel juhul läheb raudselt loosi.
Halvemal juhul ostan Elionist ja maksan koledalt. Kõige halvemal juhul korjavad Elion ja EMT selle ka homseks oma kodukatelt ära ja ma olen üldse ilma.
Aga Tikker on optimist ja eeldab, et Börsi kuulutus läheb õnneks.
Hoidke pöialt, uued uudised homme!
Poliitika on nõme
Loen hommikusöögi kõrvale Delfit ja tunnen, et ei tahagi kohe üldse valima minna. Kogu see värk ajab mul südame pahaks.
Eks ma trotsist muidugi lähen ja võimalik, et teen ristikese huupi (pärast seda muidugi, kui olen veendunud, et tegemist pole keskerakondlasega).
Öäkk. Kasvage suureks või midagi. Te olete kõik ühtemoodi nõmedad.
Politics sucks!
EDIT:
Ja see, noh – normaalne või? Tere tulemast Eestisse.
EDIT 2:
Ilm on ikka ka jaanuari kohta täiega perses. Tramaivõi.
Ja ma kohe tunnen, kuidas virtuaalne vingumine mõjub, tuju on juba päris hea. Elagu blogid!
Veel kord
*torinal*
Ei ole päris nii, et Tikker käib ja kepib ringi nagu jumal juhatab. Isegi see väljend, “keppima”, on minu jaoks täielik turn off, ärge palun üritage sellises sõnastuses ettepanekuga mulle läheneda – paremal juhul lõppeb asi iroonilise p*rse saatmise, halvemal juhul kõrvakiiluga.
Ma olen endiselt arvamusel, et maailm oleks ilusam paik, kui Tikril oleks püsisuhe. Kui pole, mis ikka. Ega armastus puu otsas kasva. Järgmine peaaegu sama hea variant oleks stabiilse seksisõbra omamine. Et kui ikka vaja, siis ka alati saab. Sellega on nüüd jälle häda, üks osutus idioodiks, mõni potentsiaalne kandidaat asub lihtsalt liiga kaugel, mõni ei pruugi piisavalt hea olla, et teist korda uuesti tahaks (viimasel ajal on isegi vedanud) jne.
Lisaks kõigele olen ma valiv (vastupidiselt mõnede arvamustele, et ma valimatult ringi seksin). S*taks hästi valin kusjuures – ainult pandavaid tüüpe. Pinnapealne, ütlete? No mida iganes, nimetagem seda keemiaks. Kui pole seda tunnet, et tahaks temaga seksida, siis seda ei juhtu. Enam mitte (kunagi sai igasugu lollusi tehtud, aga see oli ammu). Ja paljudega seda tunnet pole. Paljudega on ka, aga neist paljudel pole seda tunnet minu suhtes. Paraku.
Seksi otsimisest pole kasu, see lõppeb reeglina halvasti (loe: mitterahuldavalt). Seks peab ise minu juurde tulema. Spontaanselt. Mida rohkem sellest rääkida, seda väiksem on tõenäosus, et see tegelikult ka juhtub. Ei ole ma ka seltskondlikult hetkel eriti aktiivne, et potentsiaalsed spontaansed kontaktid tekkida võiksid. Ei viitsi olla lihtsalt.
Miks ma sellest üldse (JÄLLE) räägin? Ma olen lihtsalt lugenud viimastel päevadel erinevaid asju ning rääkinud inimestega ja tunnetanud mingit suhtumist (aga täiesti võimalik, et ma kujutan asju ette). Sina, kes sa seda loed, ära palun võta midagi isiklikult ega hakka ennast kommentaariumis kaitsma, see jutt ei pruugi üldse sinu kohta käia.
Ühesõnaga seksiga on kehvad lood ja sellest tulenevalt on mu eraelulised vestlusteemad sageli sellega seotud ving. Ärge pakkuge mulle palun vibraatorit ega mingeid haiglaseid kuulutusi, lihtsalt andke mulle andeks, et ma ei ole aseksuaalne inimene ja sellest tulenevalt aeg-ajalt, kui asjad eriti koledaks lähevad, teid tüütan. Ausalt öelda on mul juba endast ka kõrini ja jätkates oma lubaduse pidamist, mida selle sissekandega juba murdsin – ma ei kirjuta siin blogis enam ühtki sõna seksist, enne kui midagi reaalselt kirjutada on. Kardetavasti ei juhtu seda niipea.
Soovin hetkel siiralt, et oleksin frigiidne.
Over & out
PS. Igasuguse negatiivse alatooniga kommentaarid pole siinkohal absoluutselt teretulnud. Kui midagi ilusat öelda pole, ole palun lihtsalt vait. Seekord siis nii.