Aga kes mulle kommi toob?
Tänane päev algas suhteliselt hüsteeriliselt. Hüsteerilise naeruga nimelt. Lepp helistas taas kord ja teatas, et ei tule tööle (ehkki oli juba teist korda eelmisel päeval lubanud kindlalt tulla), õnneks lubas üks kolleeg juba eile vajadusel aidata, nii et üksi ma seekord ei jäänud.
Hüsteerilise naeru põhjustas aga see, et meile toodi veel 17 kasti kaupa, mis koos eelmiste päevade kastidega (see nädal pole vist keegi kaupa vastu võtnud rohkem, kui otsinud kastidest käigu pealt asju, mida HETKEL vaja on) moodustasid täieliku labürindi. Kassatsooni kerkis samuti järjest kõrgem kuhi, nii et lõppkokkuvõttes polnud enam ei istumis- ega astumisruumi. Täielik pornograafia ühesõnaga. Isegi minul tekkis tunne, et ma ei orienteeru enam mitte milleski, et mul pole kõige õrnematki aimu sellest, mida tegema peaksin ning see kõik kokku oli lihtsalt hüsteeriliselt naljakas.
Ah, ja siis leidsin veel tunnustust intra autahvlil kui egomaniakk. Tõstis ego küll 😛
Üldiselt tundus, et täna oli vaiksem päev. Või tuli see sellest, et ma ei olnud üksi…?
Aga kui liikuda nüüd mu seekordse sissekande pealkirja juurde, siis: Murakas sai Hansapangalt kasti kommi. No karbi tegelikult, eks. Aga sellise korraliku kingakarbi suuruse ikka. Võtsin vabaduse kaasasolevat kaarti ja karbi sisu piiluda: tervitused EGO liisingult ja hunnik kalleid komme (viit sorti trühvleid, nelja sorti pralineekomme, Kalevid, Oravakesed ja Karakumid) – peen värk, ma ütlen.
Ma olen jõle kohutavalt kade, kas teate! Kui ma poleks poole aasta pealt poodi vahetanud, oleksin ehk ka nii palju egosid vorpinud, et kast kommi saada. Aga ei, minule ei kingi keegi kommi. Niu-niu-niu!
Sellega seoses esitan Murakale uuesti küsimuse, mis talle suti varem kirjutatud mailis juba küsitud sai: sa ju ometi ei pane pahaks, kui ma need kommid ära söön, selleks ajaks kui sa USAst tagasi jõuad, on need nagunii juba halvaks läinud 😛 😀
Ah, ja täna käis meilt läbi veel üks tüüp koos kingikottidega, aga kuna nimed, mida ta nimetas, olid võõrad, arvas ta, et ajas meid segi miski (büroo vms) eksperdiga ning läks koos kottidega minema. Urr! Pudel oli kotis, seda ma nägin, ja nähtavasti mingit muud nänni veel.
Ilmselgelt pole ma suutnud nii palju asju tarbijatele pähe määrida, et ma mõnele instantsile oma innukusega silma jääks ja nad mulle selle eest jõulude ajal kommi tooks.
Aga üks tüüp tuli mulle küll täna nii nõmedat juttu ajama, et ma suisa PIDIN talle 20k eest tehnikat pähe määrima. Oleks ta normaalne inimene olnud, ma poleks vaevunud ja ta oleks 13k eest oma komplekti kätte saanud ja õnnelik olnud.
—
Liiga palju tööga seotud juttu sai. Mis teha, muud mu elus ju hetkel pole 😉
Ja kurat, see kommikarp on tõesti parim, mis ma näinud olen! Tavaliselt sisaldavad sellised universaalsed pakid suuremal hulgal saasta (loe: karamellid, Draakoni nätsukommid ja muud taolised jõledused), aga sellest jumaldan kõiki komme peale Kalevi. Kallis maitse, noh, mis teha.
Kade, kade, kade 😛
PS. Avastasin just, et üüri maksame ju käesoleva, mitte eelmise kuu eest, seega pean juba SEL KUUL kolmveerand üürist üksi kinni maksma, sest Annika kolis alles 15. sisse. Olin kuidagi jaanuariga arvestanud, mil nagunii kõvasti pappi tulema peaks. Nii palju siis mu aastalõpu nullkontseptsioonist. Nutt ja hala.
PPS. Muuhulgas on minu blogini jõutud Google’i otsinguga: müüakse kaabusid; referaat + brändi
