Piimatoodete rindelt
Jogurt ja toorjuust on maailma lihtsaimad.
Hapukoore koha pealt sain tänu Nelele nii palju targemaks, et starterina ei tohiks kasutada mitte jogurtit, vaid peaks olema hapukoor või pett. Ja ehkki mulle tundus, et jogurtiga tuli ka välja, siis tavalist poest ostetud petti kasutades tuli tõesti kohe täitsa-täitsa õige hapukoor. Edasi olen juba omatehtud hapukoort starterina kasutanud.
Kohupiima olen paar korda teinud, aga kuna ei viitsinud piima hapendamisega vaeva näha (õigemini vaeva pole ju mingisugust, lihtsalt oodata ei viitsinud, KOHE oli vaja), siis rõõsast piimast, Kessu õpetuse järgi. Esimene kord tuli pehmem, teine kord jälle teralisem. Tegin kooki, polnud vahet 🙂 Tahaks nüüd Nele õpetuse järgi ka teha ja vaadata, kuidas siis tuleb.
Või tegemise mõtte matsin maha – selleks on jube palju jube rammusat koort vaja, ma oma piimalt nii palju ei saa, lahjem ei lähe ju vahtu. Las jääda mõni asi ainult Nele teha 😛
Kondenspiima tegin täna, teist korda elus. Sarnaselt esimesele korrale läks tükiliseks pudruks, mis viitab üle keetmisele, aga no ma muudkui ootasin, et läheks ometi paksemaks, kuni oligi juba tükkis. Maitse on hea, puderjas koostis ei häiri üldse. Järgmine kord teen puupliidil, siis ehk tuleb täitsa õige.
Jäätis on plaanis (eks sellepärast ka kondenspiim tehtud sai) – koorisin täna piima nii, et esimesed kulbitäied eraldi vahukoore jaoks ja edasi lahjem teise pudelisse. Eks näis, kui tegema hakkan – kas koor läheb vahtu või ei. Ma pole sugugi kindel, kui ettevaatlikult ja kui palju ma piima pealt koort võtma peaks, et see veel vahustamiseks piisavalt rasvane oleks. Kas mu seitsme või üheksa (või üheteistkümne :P) liitri piima pealt on üldse lootust piisavalt vahustamiskõlbulikku koort saada? Eks näis.
Kuna tegin viimati hapukoore jogurtiga täpselt ühesugusesse ämbrisse, siis suutsin nende asukohad kapis ära unustada, isegi lõhna järgi ei saanud aru, pidin maitsma. Nii ma siis võtsin mõlemast lusikatäie ja rõõmustasin, sest maitsesid täpselt nii, nagu peab. Nagu päris. Haide degusteeris ka – jogurtit, toorjuustu ja hapukoort.
Abikaasa kümneaastane õetütar käib meil ikka vahel külas, talle ei maitse maapiim. Aga Nele piima jõi ja kiitis, et täitsa nagu poepiim. Ise tehtud hapukoore peale ka kahtles, et äkki talle ei maitse, aga proovis lusika otsa pealt ja leidis, et täitsa tavaline. Tavaliselt kiidetakse mahetoitu just sellepärast, et see maitseb tavalisest paremini, aga mis puutub sellistesse piimatoodetesse, siis poe omadega harjunud lapse suust oli see suurim kompliment 😀
Nii mõnus on ise teha.
Üks üsna mahe sünnipäevakook
Poisi sünnipäevaks sai kõik toidud tellitud, sest remondi lõpetamise kõrvalt polnud vähimatki jaksu ega motivatsiooni ise kokata.
Plika sünnipäevaks ei viitsinud kutseid teha 😛 Aga kokata see-eest veidike küll. Tõsi, salati tellisime jälle ja pirukad teeb Abikaasa valmistaignast (no teate, need külmutatud lehed), aga kooke küpsetada mulle ju meeldib, nii et tahtsin seekord ikka täitsa ise teha.
Valge jahu on mul otsas ja pruunigi pole eriti alles, aga Pihlaka talu maheringile on seekord miskipärast eriti pikk vahe sisse jäänud ja mujalt osta ei taha, sest on kallim. Seega otsustasin üle pika aja teha imehead juustukooki, mis on nii minu, Abikaasa kui Haide lemmik. See on üldiselt üsna kallis kook, aga kuna igasuguseid piimatooteid teen nüüd ise, on eelarve mõnevõrra väiksem. No ja sünnipäevakoogile võib ometi veidi rohkem kulutada, millal siis veel!
Tegin kaks kooki – külalisi ei tule küll üle mõistuse palju, aga ühest jääks ilmselt väheks. Mõtlesin, et panen koostisosade hinnad huvi pärast kirja.
Küpsised ja valge šokolaadi lasin emal Selverist tuua. Küpsiseid on plaanis kunagi ise küpsetama hakata, aga praegu polnud jahu, eks, mahedat valget šokolaadi Pärnust vähemalt mõned kuud tagasi ei saanud, nüüd ei viitsinud ka uurima hakata. Suhkur oli rafineerimata, mahe mitte. Ülejäänud kraam on mahe, suuremalt jaolt Sepa mahetalust.
Pange tähele, et kõik kogused on kahekordsed, kahe koogi jaoks.
maasika toormoos, 5 dl – täitsa tasuta, oma aia maasikad
Digestive küpsised, 400g – €1.64 (väga õhuke põhi sai, 26 cm vormi puhul võiks olla 200g asemel pigem 250g)
valge šokolaad, 200g – €1.38
või, 200g – €1.70 (Sepa mahetalu)
suhkur, 3,5 dl – €1 (panin veidi vähem, retseptis oli 2 dl)
vanill, näpuotsatäis – täpset hinda ei oska öelda, terve väike pakike maksis Mahemarketis €1.05, sellest jagub mulle kauaks
8 muna – €0.96 (Sepa mahetalu)
3,5 liitrit piima – €1.75 (Sepa mahetalu)
Kolmest liitrist piimast tegin kilo toorjuustu, poolest liitrist piima pealt kooritud koorest pool kilo hapukoort 🙂
Kokku €8.43 + vanill, no ütleme €8.50. Selle eest siis kaks 26 cm diameetriga imemaitsvat kooki, suuremalt jaolt mahedast toorainest. Mina olen rahul!
Sarjarant
Kirjutasin nädal tagasi sarjasõltlase raskest elust. Mul on juba tükk aega igasuguseid mõtteid seoses sarjadega, mõtlesin need lõpuks kirja panna. Hoiatan, et järgnev tekst võib sisaldada spoilereid, nii et kui pole minu mainitud sarjade kõige uuemaid osi vaadanud ja ei soovi teada saada, mis toimuma hakkab, on targem lugemata jätta.
Lõpetasin just Top Modeli viimase osa vaatamise. Üldiselt all stars seasoni kontseptsioon mulle ei meeldi – tundub, nagu nad üritaks iga hinna eest midagi supererilist välja imeda. Aga mitu osalejat, kes mulle eelmistes hooaegades üldse ei meeldinud, on nüüd väga lahedad – Lisa ja Alexandria näiteks. No ja Allison oli mu suur lemmik. Ja Shannon meeldis esimeses hooajas hullult, nii et nüüd on väga huvitav jälgida – meeldib vähem, aga endiselt, vahel küll pingutab oma vagadusega veidi üle. No näiteks siis, kui keeldus jalga panemast valgeid pesupükse, aga ujumisriiete alumine osa oli okei – mis siis, et viimased olid napima lõikega. Isis ja Kayla meeldisid vanasti üsna hästi, nüüd ei jätnud üldse nii sügavat muljet – mitte et ei oleks meeldinud, lihtsalt suvalised. Laurat ei mäleta ma üldse, aga praegu meeldib väga. Kõik emotsionaalsed mustad on mu mälus ammu sassis ja nendest, kes tagasi toodi, ei meeldinud suuremat keegi. No ja ülejäänud, keda ma veel ei nimetanud, järelikult ma neid minevikust ei mäleta ja ei jätnud mingit muljet ka 😀
Aga see osa, mida just vaatasin, oli esimene, mida üle pika aja tõeliselt nautisin. Tehti muusikavideot, polnud ühtki idiootset challenge‘it ega hullumeelset pildistamist, sellegipoolest oli põnev ja ootamatute pööretega – alguses pealtnäha kõige kehvemas seisus osaleja sai parima tulemuse.
Need kohad, kus kohtunikud lõpus omavahel arutavad, keda välja saata, kerin ma alati edasi, sest ma lihtsalt ei viitsi seda kuulata. Täna panin enda loogika järgi kõik seitse pingeritta ja eksisin ainult ühega, kes oli veidi eespool, kui oleks eeldanud. Kõik ülejäänud läksid täppi – kuusteist eelnevat hooaega on teinud eksperdiks 😛 Ootan huviga edasisi arenguid! Järelejäänutest mul kindlat lemmikut polegi – Dominique ja Angelea ei meeldi, ülejäänud on okei. Allisonile ja Lisale hoian vist tibake rohkem pöialt kui Laurale ja Shannonile.
House‘i uue hooaja suhtes on vastakad tunded. Ma saan aru, et aeg-ajalt on vaja uusi ja ootamatuid pöördeid sisse tuua, aga ma alati vihastan, kui nad midagi täitsa pea peale keeravad. No näiteks siis, kui ta vaimuhaiglasse pandi ja hiljem Vicodinist võõrutati. Ja siis, kui ta uut tiimi valis, millele igavene hunnik osi kulutati – oli naljakas küll, aga liiga erinev sellest tavalisest mõnusast House’ist, millega harjunud olin. Too Amber (oli vist), kellega Wilson sebis, kogu tema tegelaskuju areng (ja lõpp) ei meeldinud üldse. See, kui tuli täies mahus uus tiim, ei meeldinud üldse. Alles siis, kui üks ennast ära tappis ja vanad tagasi tulid, jäin jälle sarjaga rahule – vanad head olid tagasi ning järelejäänud uued Thirteen ja Taub olid selleks ajaks piisavalt omaks saanud.
Cuddyga sebimine oli nii minu kui ilmselt enamike teiste naissoost fännide rõõm ja oi, kuidas ma vihastasin eelmise hooaja idiootse lõpu peale. No ja muidugi, lahendus oli nii ärritavalt lihtne – Cuddy lihtsalt kirjutati sarjast välja. Pole Cuddyt, pole probleemi, eks! Ma olen kuri, Cuddy oli lahe.
Selle hooaja esimene osa vanglas ei meeldinud üldse (samamoodi, nagu ei meeldinud vaimuhaigla) – jälle liiga jabur ja üle pingutatud. Ja kui siis tuli välja, kes on uus boss ja House’i kabinet kuskile urkasse tehti… No ajas vihaseks. Õnneks on mõlemad uued tiimiliikmed tõsiselt lahedad, meeldivad kohe algusest peale (vastupidiselt eelmistele, kelle omaks võtmiseks läks aega). See pilusilm on nii laheda jabura olekuga – ebakindel, aga samas siiski kindel. Ja teine, kes vanglas töötas, tema on lihtsalt nii seks, et silm puhkab peal iga kord, kui ta ekraanil on. Ja kabineti sai House ka tagasi. Nii et pärast esimest osa, mis mind ilgelt närvi ajas, läksid asjad üllatavalt kiiresti üllatavalt mõnusaks. Ootan rõõmuga järgmiseid.
Gossip Girl jätkab tuntud headuses – see on alati NII põnev! Nad toovad igal hooajal sisse kohutavalt palju ootamatusi ja siis peab ise arvama, mis kurat nüüd edasi saab, kuidas kõik nood inimesed üksteisega seotud on. Väga põnev! Praeguseks on juba piisavalt intriige üleval, saab olema huvitav ja ühtviisi piinarikas jälgida nende lahenemist – esimesed neli hooaega vaatasime ära järjest, nüüd on vaid üks osa nädalas. Kõige intrigeerivam on muidugi Blairi teema – mis nad seekord välja mõtlevad. Ma ei usu elu seeski, et ta printsiga abiellub või sünnitab – mina pakuks, et see on Chucki laps ja sarja olemusega sobiks tunduvalt paremini kokku, kui rasedus katkeks. No eks näis… Igatahes olen 100% kindel, et printsiga nad kokku ei jää.
Dexteri esimesed hooajad olid täiesti vaimustavad, aga mida edasi ja mida perekondlikumaks asi läks, seda vähem teravmeelsemaks muutus ka sari. Rita saatus oli täiesti õõvastav ja ma ei suutnud ette kujutada, mida nad siis NÜÜD peale hakkavad… Vastus oli muidugi üllatavalt lihtne – saadame Rita lapsed vanavanematega elama, üks titt, kelle eest hoolitseda, no selle kirjutab juba palju lihtsamalt sarja sisse. Tähendab, see kõik on vaid mu teooria, olen näinud eelmisest hooajast vaid kaht esimest osa. Aga ARVAN, et ega need lapsed tagasi ei tule. Titele lapsehoidja ja Dexter saabki rahus oma tumedaid tegusid edasi teha. Ehk läheb paremaks 😛
Kes on minust rohkem vaadanud, palun ärge hakake mu teooriaid kinnitama või ümber lükkama, las jääda üllatusmoment – mulle meeldib vaadata nii, et ma midagi ette ei tea.
Lõpetasime eile õhtul Weedsi kuuenda hooaja ja vaatasime seitsmenda esimese osa ka ära. Weedsiga on absoluutselt igal hooajal tunne, et asi ei saa enam jaburamaks minna, no KUIDAS ta nüüd SELLEST jamast välja tuleb. Aga näe, tuleb! Ja ka kuuenda hooaja lõpp, mis paistis täiesti uskumatu ja raskesti lahendatav, sai üsna kenasti ja loogiliselt purki pandud. Seitsmenda hooaja esimene osa andis vastuse ka sellele, mis sai lapsest – see oli minu suurim valupunkt, ma ju ei kannata enam üldse vaadata, kuidas lapsed kannatavad, Dexteris oli ikka päris õõvastav, kui Rita ära tapeti, Weedsis muretsesin ka pidevalt nagu lollike, mis titest nüüd saab ja kes teda hoiab, kui Nancy vangis on. Õnneks lahenes asi inimlikult – eks näis, mis edasi saab. Tollest esimesest osast tundub, et jääb õe juurde elama, mis jällegi sarja olemusega hästi kokku sobiks.
Kodutundest vaatasin viimati ära selle osa, kus emalt lapsed ära võeti ja Kodutunne nad tagasi saada aitas. Oli tõesti väga põnev ja emotsionaalne, kohati raske vaadata. Kaks osa on veel netis üleval, mida pole vaadata jõudnud.
Niisiis nädala skoor oli peale tavaliste sarjade veel hooaeg Weedsi, päris hea tulemus. Arvan, et lisaks jooksvatele sarjadele vaatame kõigepealt ära Weedsi viimase hooaja, siis Dexteri sinnani, kus see praegu on ja eks siis ole näha, kas viitsime Eureka ette võtta või vaatame vahelduseks My Familyt. Esimene tundub loogilisem – kõigest üks hooaeg, siis oleks jälle joonel, teine on aga tunduvalt ahvatlevam. Samas – kui tahaks mõnd uut sarja juurde võtta, siis ma pole nõus tegema seda enne, kui kõik sarjad, mis vahepeal “ära” vaadatud olid, saaks jälle joonele, seega Eureka PEAB olema vaadatud. Aga My Family, mida on nagunii veel tervelt kuus hooaega, seda võib ju uue asjaga paralleelselt ka vaadata 😛
Kui keegi minuga samu sarju vaatab, rääkige – kuidas teie tunded on? Aga paluks siis nii, et ei Dexteri ega Weedsi spoilereid kommentaaridesse ei kirjuta, eks!
Hah, mind siiralt huvitab, kes kogu selle jutu päriselt läbi lugeda viitsis.