Tikri blogi

Vahel tundub, et kõik on juba öeldud

14/04/2011 / hambaarst, maailmavalu, raamatud / 8 Comments

Mulle meeldib see, et oskan rõõmustada igapäevaste pisiasjade üle, aga pole vist erilist mõtet iga päev blogisse kirjutada, kui tore see on, et päike paistab või et mul on nii ägedad lapsed. Ja ka igasuguste muude teemadega tundub viimasel ajal kogu aeg, et ma olen ju sellest juba kirjutanud, mis mõtet on ennast korrata. Nii ma siis ei kirjutagi midagi, ehkki mõnest asjast ometi võiks. Kõik tundub kuidagi… Tähtsusetu.

Eks ma üritan tagantjärele mõned asjad siiski kirja panna, mis vähekenegi mäletamist väärivad tunduvad.

Sisemine valgendamine tundub mõjuvat – too surnud esihammas, mis varem teistest oma tunduvalt tumedama värvusega üsna selgelt eristus, on nüüd märkamatum. Kas just päris nii hele, kui teised, aga igal juhul parem. Ja valgendajat võib ka mitu korda juurde panna, nii et olen väga põnevil, mis sest lõpuks välja tuleb. Igaühel on oma kehaga seotud ebakindlused, naeratusega seotu oligi vist minu suurim. Mitte et ma oleks nii kohutavalt põdenud või naerdes kätt suu ees hoidnud, aga ikka vaatasin tihti peeglisse ja soovisin ilusamaid hambaid. Tundub, et varsti saangi (juba praegu on!) – ja ei pidanudki kroonide panemisele ulmelisi summasid kulutama.

Swedbank juba teab, kuidas staažikaid kliente mõnitada. Ilmselt said kõik kliendid internetipangas teate, mis tänas selle eest, et oled olnud 15/26 aastat nende klient (need siis konkreetselt minu ja Abikaasa näitel). Ja kui sa arvad, et nad äkki pakuvad sulle siis näiteks tasuta ülekandeid (kasvõi pangasiseseidki) või oma logoga kohvikruusi (mitte et ma nii kohutavalt mõttetut nänni tahaks, see oli lihtsalt suvaline näide) – oh ei, nad lihtsalt soovitavad sul minna lugema, mida põnevat internetipangas veel teha saab. Ausõna, ma sattusin seda kirja lugedes nii marru, et kui mul poleks nende eluasemelaenu kaelas, oleks otsemat teed pidi mõnda teise panka marssinud ja oma finantselu sinna üle kolinud. Aga noh, praegu on nii, nagu on.

Mind häirib, et ma olen nii tohutult hellahingeline. Ma ei kannata kuulda/lugeda/vaadata midagi halba ega kurba. Igasugused kuriteod, väärkohtlemised, vägivald, piinamine, surmad, sõjad… Ma ei taha! Leopardikaamera on paarist kohast läbi käinud, juba see pisike surnud loomapoeg, mis pole tegelikult mingi traagika, eks, teeb mind nii kurvaks, olemise nii vastikuks. Rääkimata siis sellest, kui satun juhuslikult kogemata lugema sellest, kuidas mõni beebi või väike laps on haiget või surma saanud… Täiesti õudne. Ma ei taha teada, tahan elada oma roosas mullis. Ja see ajab mind vihale, sest elu ongi karm ja võiks ju veidi rohkem taluda.

Kusjuures ega ma enne küll nii õrnahingeline polnud, see on ikka täiesti pärast laste saamist tulnud. Nii ma siis lihtsalt üritangi kõikvõimalikku negatiivset vältida. Ma tean, et selliseid asju juhtub, aga mina ei saa sinna midagi parata ja ma parem ei kogu endasse sellist infot.

Lugesin eile õhtul ühe jutiga läbi Margus Karu “Nullpunkti”. Täitsa meeldis, ehkki mind häirib see, et kõik Eesti tänapäevased (noorte)raamatud ja filmid on ainult sellisest süngest elust. Normaalset on ju tegelikult ka! Aga noh, normaalsus on ilmselt igav ja see ei müü.

Raamatutes talun ma vägivalda väheke paremini – pole visuaalset pilti, samuti on lohutuseks see, et tegu on väljamõeldisega – mis siis, et elu ongi selline ja tihti on teosed mingil määral autobiograafilised.

Oskab keegi äkki veel mõnd head raamatut soovitada? Hoolimata süngusest on neid Eesti asju siiski üsna põnev lugeda. Nirti oma on mul läbi… Mis viimasel ajal veel ilmunud on?

Remondimõtted

11/04/2011 / remont / 16 Comments

Ma puurisin üle pika aja üksipulgi meie rahalist seisu ja arvutasin, palju meil umbes remondiks kogunenud on. Noh, jah, võin sama hästi tõele näkku vaadata: esialgne remondieelarve põhines liigoptimistlikel arvutustel, PÄRIS elu on paraku kallim 😀 Näiteks hambaarstile on päris suuri summasid kulunud ja seda ei jäta pooleli ka, kulub veelgi – tervise arvelt lihtsalt enam järeleandmisi ei tee. Long story short – ma pakuks, et reaalselt on meie remondieelarve kolmandiku võrra planeeritust väiksem. See oli ennegi liiga väike, eks 😛 Numbreid ma siin muidugi avalikult välja kirjutama ei hakka, vihjeks võin nii palju öelda, et tegu on neljakohalise summaga 😀

Üldiselt olen ma kogu selle asja koha pealt väga zen. Mis läinud, see läinud (st raha, mida oleks pidanud selle aasta algusest saadik säästma), tagasi enam ei saa. Muretsemine ei teeks asja paremaks, tuleb ikka oma mõtetega reaalsust luua. Ma usun, et meieni jõuavad kuidagi vajalikud vahendid ja võimalused, et see remont ära teha, praegu tuleb lihtsalt uuenenud asjaolude valguses plaane teha.

Otsustasin, et peaks remondi võimalikult pisikesteks osadeks jagama ja kõik tegemist vajavad tööd õiges järjekorras kirja panema – siis on selgus majas, kust pihta hakata. Sisekujundajaga rääkimine aitas meid natuke järje peale, aga noh, nendest hinnapakkumistest saame ilmselt vaid teada, et mitte millegi muu jaoks peale ahjude ja põrandate meil ilmselt eriti raha polegi 😀 Tuleb aga muud ka teha… Ja põrandad tuleks tegelikult ju hoopis viimases järjekorras ette võtta.

Nii et hakkame aga otsast pihta.

1. Plaanid. Esiteks põhiplaan, mis paneb täpselt paika, kuhu tulevad uued aknad, kust kui palju seina maha võtta, kuhu seda juurde ehitada jne. Teiseks elektri/valgusplaan – mis iganes kõik sinna siis ka ei käi. Need plaanid peavad olema ametlikud, tehtud oma ala asjatundja poolt, allkirjastatud ja nii edasi – kõigepealt tuleb ju üldse linnavalitsuselt luba saada ja korralik allkirjastatud plaan on selle eelduseks. Ja noh, neid plaane muidugi tasuta ei saa, nende eest tuleb maksta.

2. Küttesüsteem. Esiteks ahju ehitus. Nii palju, kui ma aru saan, tuleks see ära teha enne, kui muu remondiga pihta hakata. Saime hinnapakkumise 86x102x230 cm pottahjule – €2555. Tegijad on head, sellest pole kahtlustki, aga kurat, peab ju ometi olema võimalus leida häid tegijaid ka veidi soodsama hinna eest. Ma olen ennast ogaraks googeldanud ja loen igalt poolt, kuidas inimesed saavad endale ahjud poole odavama raha eest ning kõik on okei. Teistes kohtades jälle raiutakse, et KORRALIKU ahju puhul ongi see minule tehtud hinnapakkumine absoluutne miinimum. Jah, ma tean – sõltub ahju keerukusest, materjalist, suurusest. Meil on suuremat vaja, jääb ju korraga kolme ruumi kütteks. Aga materjali suhtes pole meil mingeid eelistusi (peaasi, et oleks kvaliteetne), midagi keerukat ka ei soovi.

Mulle endale tundub hetkel ainus loogiline variant otsida võimalikult palju tegijaid, et saada neilt kõigilt hinnapakkumine ja neilt, kes paremad pakkumised teevad, küsida endiste klientide kontakte, et saaks uurida, kas nad on töödega rahul. Pluss nagu ma aru saan, siis hea tegija julgeb oma tööle ka garantii anda. Igatahes loodan siiralt, et saame ikka veidi odavamalt hakkama. Nojah, ja kõigi pakkumiste puhul on muidugi veel võimalus, et need lähevad odavamaks, kui vanu potte peaks saama kasutada, aga seda ei saa teada enne, kui reaalne töö käib ja need on välja lõhutud.

Teiseks Pioneer pliidiga seonduvate küsimuste lahendamine – miks ei lähe radikad piisavalt kiiresti soojaks, kas neid saab kuidagi puhastada või peab välja vahetama? Kui keeruline ja kulukas on neid toas teise kohta paigutada?

3. Aknad. Ok, põhimõtteliselt pole vahet, kas enne aknad või küttesüsteem, võib ka paralleelselt. Lihtsalt mõlemad peavad enne muud remonti korda saama, uued aknad-uksed peavad ju enne paigas olema, kui seinu teha saab jne.

Olemasolevad saame loodetavasti omal jõul renoveeritud. Tean, et see on aeganõudev nokitsemine, tahakski kohe varsti alustada. Läheme kahe nädala pärast Tartusse Kantersile külla ja saame temalt loodetavasti piisavalt näpunäiteid, et otsast pihta hakata. Küsimus on veel muidugi selles, kas oleks vajalik panna ühtedesse raamidesse pakett, nagu soovitas termograafia-mees – seda me ju ise ei teeks, oleks lisakulu. Samas kui soojuse hoidmise koha pealt oluline, siis ilmselt seda väärt. Ei tea, eks arutame Kantersiga.

Ühte uut akent ja terrassiust on vaja – ilmselt oleks hea leida mõni väiksem tegija, neil on hinnad soodsamad ja teevad ükskõik mis mõõtu ja stiili vastavalt kliendi soovile. Kedagi mulle isegi kunagise aknapostituse all soovitati… Siinkohal on muidugi jälle häda, et liiga odava tegija puhul kannataks akende kvaliteet, mis kohe kindlasti juhtuda ei tohiks. Aga kust mina, võhik, tean, kui kvaliteetsed kellegi aknad on või mis selle eelduseks on? Oeh, keeruline.

—

Nii, enne kui siit edasi liikuda saab, tuleks kõigepealt selgeks teha, kui palju ruume me üldse korraga ette võtame. Lähtudes loogikast, et remonti tehakse ülevalt allapoole, jäävad põrandad viimaseks. Põrandad tuleks ära teha terves elamises, sest nende kaudu on kõige suurem soojakadu. Mis nagu omakorda eeldaks, et siis peaks kõigi ruumide laed ja seinad ja elektrisüsteemi (põhimõtteliselt täisremondi!) veel enne ära tegema, aga tegelikult polnud meil üldse plaanis kahte tuba esialgu puutuda, sest need on suti paremas seisus ja raha on vähe.

Ühesõnaga on kaks varianti: kas teha ära kõik põrandad ja nende kahe toa ülejäänud remont lihtsalt kunagi hiljem (ma ei kujuta ette, kui palju lagede ja seinte hilisem remontimine põrandat kahjustada võib – kui korralikult seda on võimalik kinni katta, mis iganes) või siis jätta nendes kahes toas põrandad kah üldse tegemata. Mis tõstatab jällegi soojakao küsimuse – aga kuna need on töötuba/külalistetuba ja magamistuba, siis ehk võivad jahedamad olla, vajadusel saab ajutiselt lihtsalt rohkem pliiti kütta. Vannitoa koha pealt jäävad põrandad nagunii esialgu täpselt nii, nagu nad praegu on, sest seda ei saa ju enne teha, kui vannitoas remondiks läheb, see aga jääb nimekirjas paraku kuskile kaugele taha. Iroonilisel kombel on see mulle personaalselt üks olulisemaid asju, aga emotsioonid siin paraku ei loe, asjale tuleb ratsionaalselt läheneda.

Mul on kiusatus valida teine variant ja neid kahte tuba praegu üldse mitte puudutada – ehk see soojakadu pole nii suur, kui ülejäänud põrandad tehtud saavad. Hoiaks praegu nats raha kokku ja teeks kunagi hiljem toa kaupa kogu remondi korraga. Vannituba ja esikut, mille poolest eeskojast teha plaanime, saab ka hiljem eraldi teha, nii et järgmistes punktides räägime siis ainult lastetoast ja suurest köök-elutoast.

—

4. Elektrisüsteem. Juhtmed ja pistikud tuleb ju enne paika saada, kui siseviimistlust tegema hakata, no ja enne seda kõik muu, mis vaja teha on (no mis iganes, et võimsust tõsta, uus kilp vms – teate, ma tõesti ei jaga sellest midagi). Eeldusel, et valime variandi number kaks ja ülejäänud ruume peale köök-elutoa ja lastetoa üldse ei puutu, siis ilmselt ei hakkaks seal ka elektriasju torkima. Jah, oleks mugavam kõik elektritööd ühekorraga ära teha, aga kindlasti annab saavutada kokkuleppeid, nii et see jupitamine oluliselt kallim ei tuleks – seda enam, et suure tõenäosusega tuleb meie elektritöid tegema Kaidi isa.

5. Laed. Ülevalt alla loogikast lähtudes tuleks need siis reaalses siseviimistluses esimesena ette võtta. Mis iganes nendega siis ka teha ei tuleks, sellele pole veel üldse mõelnud, pole ka paljaks kiskunud rohkem, kui see imepisike osa eelmise postituse viimasel fotol. Eeldan, et pole midagi väga keerulist, peaks omade jõududega hakkama saama.

6. Seinad. Kuna ma tahan kollast kööki ja lastetoas ka päris paljast palki ette ei kujuta, siis kui see variant üldse võimalik oleks, võiks see olla ainult elutoas… Aga ma ei tea, vist ikka pigem mitte. Seestpoolt soojustama hakata pole mõtet, arvas Abikaasa, nii et seda siis ka ei tee. Lubikrohv tundub kõige asjalikum idee. Teie kommentaaridest tundus, et pigem ikka mitte otse palgile, alla võiks panna laastumati või roomati või metallvõrgu. Ja kõike peaks teoreetiliselt saama ise kokku segada – nii lupja kui värve. Ja kui saaks ka äkki kellegi tutvusi ära kasutada, et koostisaineid odavamalt saada… No näis.

Mulle tundub, et seintega peaks ka teoreetiliselt omade jõududega hakkama saama – tuleb enne lihtsalt ennast kõvasti harida, eriti viimistlusvahendite valmistamise ja peale kandmise koha pealt. Väikeste kogustega katsetama ja nii edasi. Tolle looduslike värvide raamatu sain raamatukogust, lehitsesin selle täna just läbi.

Et mida vähem tööjõudu palgata, seda odavam tuleb, eks. Meie olematu eelarve puhul tuleb teha ise – nii palju, kui vähegi võimalik on.

Ahjaa, seina paljaks kiskudes tuli ju välja, et seal ongi mingi puidust sõrestik (kas see võiks olla laastumatt?) ja krohv. Et kui see äkki ongi lubikrohv, siis ei peagi äkki maha kiskuma, vaid ainult plaadi maha võtma ja krohvi lappima? Abikaasa arvab, et tuleks ikka kõik maha kiskuda, et ehk palke veel puhastada ja töödelda ja äkki takutada ja… Absoluutselt ei tea.

7. Torutööd. Vot selle koha pealt olen ma ka täielik võhik, nii et pole nüüd kindel, äkki seda tuleks veel varem teha, no näiteks enne lagede ja seintega pihta hakkamist? Minu loogika kohaselt jooksevad torud põranda all, et ses mõttes nagu käib kokku põrandate panemisega, samas Pioneer pliidi torud jooksevad praegu küll seina pealt, need peavad ju edaspidigi kuskilt minema, äkki siis tuleks torumajandusega juba enne seinte viimistlemist tegelema hakata? Seina peal jooksvad torud on ju koledad, samas ma ei kujuta küll ette, kuidas neid pliidi omi peita annaks (tegelikult ega ei tea, kas neid üldse väljagi vahetama peab – põrandaalused veevärgitorud küll, aga pliidi omad äkki peaks samad jääma?). Vannitoas on ka praegu kõik torud seina peal, aga nendega tegeleb ükskord siis, kui vannitoaremonti teeme.

Ühesõnaga ma eeldan, et torutöödeks oleks õige aeg siis, kui vana põrand on üles kistud. Siis köögi poole peal kõik vajalikud torud ära vahetada (ühtlasi eeldan, et torutöid saab nii teha, et köögi osa eraldi ja hiljem vannitoaremondi ajal sealne osa – kui ei saa, siis ma ei teagi, mismoodi saab :D). Ja meie seda ise kindlasti teha ei oska. Samas kui järg peaks jõudma sinnamaale siis, kui õeke oma perega parasjagu Eestis on, siis tema mees on absoluutselt kuldsete kätega ja lubas meid abistada, tema oskab torutöid ka, äkki saaks isegi selle siis ise tehtud… Eks näis, vajadusel kutsume kindlasti asjatundja appi.

8. Põrandad. Need paar lauda, mis üles võetud sai, näiteks mädanevad otsast. Nii et tõepoolest, ma kardan, neid ei saa uuesti kasutada (tuletan meelde – neid on juba ühe korra üles võetud ja tagasi pandud). Ühesõnaga tuleb vana põrand üles kiskuda, puhastada, soojustada, panna uued lauad, lihvida, lakkida või õlitada (pole õrna aimugi, kumba eelistada ja mis neil vahet, eks kunagi uurin, kui teema aktuaalseks muutub). Ja seda kõike me ka kindlasti päris omade jõududega tehtud ei saa, siin on vaja targemaid inimesi appi. Asjatundjaid.

Ahjaa, kiire küsimus targematele laudade kohta. Kuiv laud olevat jõle kallis ja kui niiske panna, siis selle kuivades põrand praguneb. Mis meie oma näruse eelarvega siis teha saaks, osta niisked lauad ja neid, maitea, kodus kuivatada ja alles siis põranda tegema, kui piisavalt kuivanud on? Sry, kui see on idiootne mõttekäik, aga ma tõesti ei jaga seda teemat eriti.

9. Mööbli putitamine. Meil on siin tohutul hulgal mööblit, mida annaks ägedaks teha (no ja uue ostmiseks nagunii mingit raha pole). Pehmele mööblile annab vahvat värvi katted peale õmmelda ja on korras. Osa mööblit vajaks väikest lihvi ja uut lakikihti vms, osa jälle üle värvimist ja näiteks maalinguid (eriti lastetuppa). Niisama lihvimise-lakkimisega saame kindlasti ise ka hakkama, aga igasuguste maalingute jaoks on vaja kunstiandega inimesi. Meil neid tutvusringkonnas õnneks leidub ja usun, et saame nad Pärnusse suvitama meelitada, kus nad siis päevitamise vahele ka kunstiteoseid luua saaks 😀

Njah, nüüd sai vist kõik, mis meie olemasoleva eelarvega raudselt peaks tehtud saama. Isegi köögimööbli ja külmkapi jaoks ei jätku praeguse seisuga raha, vannitoa remondist rääkimata. Need on muidu kaks asja, mida ma nii väga kohutavalt tahaks ka KOHE (ja esik on kolmas), aga… Kui raha juurde ei saa, siis peab ootama. Sest noh, see praegune mööbel võib ju kole olla, aga ajab asja ära. Vannituba täpselt samamoodi.

No ja kunagi hiljem tuleb need ülejäänud kaks tuba ära teha. Ja väljast soojustada. ja… Kindlasti midagi veel, mille peale mu hirmväsinud aju praegu enam mõelda ei suuda.

Oeh, sai alles romaan – aga mulle oli selle kõige lahti kirjutamine suureks abiks, asjad said peas palju selgemaks. Loodan, et mõni ikka viitsib läbi lugeda ja ehk oskab isegi nõu anda. Kindlasti on asju, mis mul kahe silma vahele jäid või lihtsalt valesti on, kõigele võib julgesti tähelepanu juhtida.

Lammutamine, vol 3

10/04/2011 / remont / 6 Comments

Üks suur saepuruplaat sai seinalt maha kistud, all oli mingisugune krohv, mille all puidust sõrestik, selle all siis palk.

Laest sai natuke plaati lõhutud ja vahelt tuli välja selline kraam:

Ahjaa, käisime reedel Kodukolde salongist läbi, laupäeva hommikul käisid mehed üle vaatamas ja saatsid paari tunniga hinnapakkumise – pottidest ahi 40k/€2555 :S See vist on küll tehtud eeldusel, et kõik materjal on uus, sest peale vaadates ei oska öelda, kas vanu potte saab kasutada – need võivat olla ebaühtlased, mis puhul nende ühesuuruseks tagumine läheks kallimaks. Soojamüüri ei saavat kah kasutada, sest see jääb ette. Mh. Ühesõnaga nii palju siis lootusest, et midagi odavamalt saaks.

Aga üldiselt jätsid nad igati meeldiva ja targa mulje. Saime ühtlasi ühe hea korstnapühkija kontakti, kes kindlalt korralikku tööd teeb, nõuandeid pliidi puhastamiseks ja ühe tüübi kontakti, kes teab taolistest küttesüsteemidest palju ja oskab ehk soovitada, mida meie mitte küllalt kiiresti soojenevate radikatega ette võtta – puhastada vms.

Siiralt tahaks muidugi teada, kust kõik vajalik raha tulema peaks… Uus ahi ja uued põrandad… Aga noh, mida see muretsemine ikka muudaks, kuidagi peab saama.

Retseptid

10/04/2011 / kööginurk / 2 Comments

Päris kõigele ma retsepti külge linkida ei saa, mõned asjad on sellised, mida vastavalt olemasolevale kraamile suvaliselt kokku keerame. Enamik toite olid pigem siiski vanad, lihtsad ja järeleproovitud, sekka mõned uued retseptid – ei midagi ülearu huvitavat.

Üks meie praegustest lemmikutest on kartuli-tangu puder ehk mulgi puder. Seda tegime eelmise kuu jooksul kolm korda ja õige suured potitäied, jagus mitmeks päevaks. Lihtne, üsna tervislik ja maitsev. Võiks muidugi ka ilma pekita teha, aga meie meelest on pekiga ikka kõige parem.

Teine lemmik läbi aegade on ahjuvormiroog käepärastest vahenditest. Alati on seal sees kartul, porgand ja muna, ülejäänud koostisainete hulgas on olnud näiteks hakkliha ja seened… Kindlasti muid asju ka. Eelmisel kuul tegime kaks korda, liha ega seeni ei pannud, lisaks tegin ühe korra mustrõikasalatit. Vormiroog muidu ise siis põhimõttel, et kõik tükkideks ja läbisegi ahjuvormi, lahtiklopitud muna peale kallata ja ahju. Hiljem riivitud juustu ka peale.

Kaks korda tegime lihtsalt ahjus kartuleid, porgandit ja liha – panime kõik küpsetuskotti kokku, et mahlasem jääks.

Tavalisematest asjadest veel seljanka (ma ei tea, millist retsepti Abikaasa kasutas, otsinguga tuleb neid palju), praetud räimed aurutatud kartulitega, makaronid hakkliha, ubade ja sibulaga (ehk jällegi nende lisanditega, mis kapis olemas olid) ning hiina nuudlid (praetud lihatükid, hernes ja porgand, peened munanuudlid ja see kõik wokipannil segamini, umbes nii).

Uutest retseptidest proovisime Santsi pajarooga (teinekordki!), läätsesuppi (samuti teinekordki), tatravormi (tegime pool kogust ja seda sai ikka terve suur ahjuvormitäis – oli okei, aga mitte midagi nii erilist, et viitsiks uuesti teha) ning idamaist vokirooga kapsa ja hakklihaga (meil olid mõned üksikud asjad, millest süüa teha, otsisin siis Toidutarest koostisosade järgi, samuti okei, aga ei miskit erilist, kordamisele ei lähe).

Sobivate toitude kõrvale sai alati parasjagu olemas olevat värsket kraami söödud – lehtsalatit, hiina kapsast, murulauku jne jne jne.

Küpsetistest tegin kaerahelbepätse (igivana äraproovitud headuses retsept, olen neid palju teinud ja teen ka edaspidi), vahvleid (jällegi – traditsiooniline, sellesama retsepti järgi olen neid teinud põhikoolist saati), mingeid muffineid, mille retsepti ei mäleta, kaks korda mustikamuffineid (imehead, sestap teine laar tehtud saigi), key lime pied (njämm, järgmine kord paneks ehk ainult kolme laimi mahla), tatraküpsiseid (väga mõnusad, teen kindlasti veel), õunakooki (nii hea oli, et kohe kaks korda järjest), õuna-pisarakooki (retseptis küll rabarberitega, mina panin munavalgeid seitse (jäid jäätise tegemisest üle), aga suhkrukogust ei suurendanud, lihtsalt jumalik sai), suvemarjakooki (mustikatega, onu sünnipäevaks, kõik sõid ja kiitsid) ning kohupiima-vaarikakooki (retseptis olid vaarikate asemel aprikoosid – ei olnud midagi erilist, rohkem ei tee).

Kõigis küpsetistes oli kaks kolmandikku kuni kolmveerand kogust pruuni jämedamalt jahvatatud speltajahu ja ülejäänu tavaline valge nisujahu, et ikka kerkiks. Suhkrut panin alati retseptis antust veerandi kuni poole võrra vähem (tunde järgi) ja kui ei pannud, siis raudselt kahetsesin 😛

Edusammud toidurindel

10/04/2011 / puhas toit, toitumine / 18 Comments

Mäletatavasti panin kuu aega tagasi täitsa ausalt kirja kõik toidu, mis kodus hetkel olemas on ning tegin statistikat kahe esimesel kuul ostetu kohta. Tulemused mulle väga ei meeldinud, nii et võtsin pühaks eesmärgiks tervislikumalt ja mahedamalt toituma hakata.

Otsustasin, et meil on kuu statistikat kõige mugavam teha 9. kuupäevast ehk rahalaevade saabumise päevast alates. Nüüd on üks kuu jälle läbi ja kokkuvõtted tehtud. Panin lisaks väljaminekutele kirja ka kõik söögid, mis selle kuu jooksul kodus valmistasime – ikka parema ülevaate saamiseks. Ja ma ütleks, et edusammud on täitsa märgatavad!

Lubasin endale, et ostan mahedalt kõik kraami, mis vähegi võimalik. Ei lähe enam mugavuse pärast Selverisse, planeerin paremini ja käin tihemini mahepoes, tellin võimalikult palju maheringilt. Otsustasin, et poest enam leiba-saia ei osta. Tahad hommikul võileiba? Ole lahke, küpseta leib valmis ja söö! Tahad leivale pasteeti? Ole lahke, tee ise ja söö. Nii me siis sõimegi hommikuti peamiselt putru, sest leiba teha ju tükk aega ei viitsinud 😛 Ja kui võileibu polnud, siis polnud ka kohvil mõtet… Kord nädalas käime nagunii hommikupoolikul Abikaasa vanaemal külas, tema juures saime oma võileiva- ja kohvilaksu ikka kätte 😀 Ja soolaleivaks toodi üks leib… Nii et vahel me ikka sõime ka võileibu. Aga tunduvalt rohkem putru. No ja Abikaasa nädala sees nagunii kodus hommikust ei söö, joob tööl kohvi ja sööb lõunat.

Lubasin, et valmistoitu enam ei osta. Ei ostnud ka! Kõige koostisainerikkamad asjad olid valge šokolaad ja küpsised, mis mõlemad olid vajalikud mu sünnipäevakoogi jaoks, aga neidki on plaanis edaspidi ise teha.

Planeerimist ma alles õpin, seega sai vahel ikka hädaga tavatooteid ostetud, ehkki mahedad on olemas. Peab paremini arvestama, et maheringi kraami piisavalt pikaks ajaks jätkuks (seal jäi nüüd viimati liiga pikk vahe, mis pani paraja põntsu), mahepoes on hea käia kord nädalas esmaspäeviti, siis on värske hapukoor-vahukoor ja saab kõike muud vajalikku varuda, puuvilju saab jooksvalt Maximast, see on kodu lähedal.

Igatahes kirjutan ma nüüd kõik eelmise kuu ostud siia üksipulgi üles – see on üsna pikk rodu ja lugemine on rangelt vabatahtlik. Aga nendele, kes soovivad mahetoodete hindadest ja kättesaadavusest rohkem aimu saada, peaks üsna huvitav olema.

Eelarvesse ei mahtunud – mu eesmärk on kulutada pere söögile kuus 200 eurot, see kuu läks 265. No okei, sellest Abikaasa töölõunad on miski 20 euri, need võiks ehk eraldi jätta. Samas oli paar mõttetut kulutust, mida edaspidi ei tee, ostsin mitu üsna kallist asja, mida nüüd mitmeks kuuks jätkub (suhkur, õli) ning ma avastan järjest igasugu asjade kohta, kust neid soodsamalt saab. Nii et ma usun – mida rohkem kogemusi ja planeerimise vilumust, seda väiksemaks see summa läheb. 200 peaks olema täiesti saavutatav eesmärk!

1. Piim – €26.60, 62 l. Sellest 15 liitrit maapiim, ülejäänud poepiim. Lehmadel on piim kinni, rohkem lihtsalt maapiima meieni ei jõudnud. Kuna sel ajal, mida ma teadsin, meie lähedal enam maapiima ei müüda, siis ei teagi, millal saaks. Seega oleme olnud mugavad ja toonud poest. Ideaalis ostaksin kogu aeg maapiima, mis on müüja poolt eelnevalt kooritud, siis ei lööks see rasva maitse järgmisel päeval nii rõvedalt välja. No eks vast varsti läheb piim jälle lahti ka, siis saame jälle Abikaasa sugulaselt rohkem, see on paraku küll üsna rasvane – ise koorida on tüütu ja ei saa ka nii hästi.

Piima tarbimine on muidu etteaimatavalt suht sarnane – enne kahe kuuga 107 liitrit, aga seekord kasutasin umbes 10 liitrit erinevate piimatoodete valmistamiseks, st joodava piima kogus on kohe üsna sama.

2. Suhkur – €20.66, 5,78 kg. Ostsin hädaga Maximast paki Dansukkeri mahesuhkrut ja avastasin õudusega, et see on VALGE. Vanasti oli helepruun ja suhkrupeedist, nüüd valge, st rafineeritud ja suhkruroost. Ma ei tea küll, miks ükski normaalne inimene seda ostma peaks, mahe rafineeritud valge suhkur my ass. No igatahes – ema sõbranna käis autoga Tallinnas ja muuhulgas selles uues suures Mahemarketis, kus müüakse lahtiselt Daverti mahedat toorroosuhkrut, kilo hind oli vist €3.76. Lasin endale sealt ligi 5 kg varuks tuua. Mis teha, kui Pärnust norm hinnaga mahesuhkrut ei saa, tulebki siis Tallinnast kottide kaupa vedada. Mul üle poole on sellest veel alles 🙂

3. Kiivi – €20.29, 6,29 kg. Avastasin suure hurraaga Maximast mahekraami nurgakese ja nagu näha, siis oleme sealt mõnuga ostnud. Hinnad on mahekiividel ja banaanidel kolmandiku võrra kallimad, pole üldse kõige hullem. Sellest kogusest 1 kg on tegelikult tavalised ka, siis me polnud veel mahedaid avastanud. Tavalised kiivid olid €2.19 kilo, mahekiivide kilohind kõigub €3.20-3.50 vahel. Pakendatakse neid nelja kaupa plastist karpi ja see veel kilesse, mis mind ausalt öeldes halliks ajab, aga noh, hind on tunduvalt soodsam kui Mahedas Margis ja Maxima on kodu lähedal ka, nii et pigistan selle pakendamise koha pealt silma kinni.

4. Banaan – €12.08, 6,43 kg. Maxima mahebanaanid kõik, kilo hind on €2.10 (tavalistel 1.35, kui ma ei eksi).

5. Või – €11.42, 1,75 kg. Ostame nüüd ainult Saaremaa võid, sest see on puhtam, kui teised ja Nopri oma, mis oleks kõige parem variant, on mu mäletamist mööda tunduvalt kallim (peaks uuesti mahepoes üle vaatama). Saaremaa on ka kallim kui nt Selveri enda oma, aga vahel on soodukad, siis saab üsna sama hinnaga, turu poes on ka soodsam. Katsungi siis soodukate ajal rohkem varuda, Rimist ostsin märtsi alguses nt kuus pakki korraga. Võid kulub mul küpsetiste sisse ja küpsetada ma armastan.

6. Angerjas – €9.50, 780 g? Abikaasa sai töö juurest osta, Taani kasvatuse oma… Oleks ta sellest hullumeelsest plaanist mulle ENNE ostmist rääkinud, oleks ma ta kiirelt ümber veennud, aga paraku sain sellest teada alles siis, kui kala koju jõudis. Saime kolm purgikest marineeritud angerjat – no maitses täitsa hästi, aga minu meelest küll seda raha väärt pole, teised palju odavamad kalad on sama head. Selle kuu feil 😛

7. Sealiha – €8.37, 3,1 kg. Seda sai jällegi Abikaasa töö kaudu osta, peaks olema sihuke rõõmsalt ja üsna puhtalt väiketalus kasvanud siga. Kontidest keetis Abikaasa puljongit ja tegi suppi, osa tegime hakklihaks, osa tükeldasime lihtsalt ära ja panime kõik sügavkülma, kust siis vajadusel toidu tegemiseks võtta sai.

8. Vahukoor – €8.04, 2,16 kg. Päris mahedat vahukoort pole, aga Nopri peaks üsna sama välja tegema – märki pole, aga puhas on küll. Mahe Mark seda õnneks müüb ja sealt ma siis varun mitu potsikut enne iga jäätisetegu.

9. Munad – €7.81, 70 tk. Ostan nüüd tänu Mormelarile vabapidamise kanade mune, 10 tk karp maksab €1.10. Tellisin kaks korda kolm karpi, siis unustasin tellida (õigemini ei osanud arvata, et nii kiirelt kuluvad) ja ostsime Selverist ka ühe karbi – neil on nüüd õrrekanade munad €1.21 karp, mis on ju iseenesest armas. Otse osta on muidugi palju parem ja ma usun, et need kanad on õnnelikumad ka, aga kui häda käes, siis on ikkagi veidi parem tunne osta õrrekanade kui puurikanade mune. Mune kulub mul küpsetamiseks meeletult ja jäätise sisse kah.

10. Õli – €7.5 1. Ostsin Raismiku talu maheda rapsiõli (€1.85, 0,5 l) majoneesi tegemiseks – esimene katsetus läks aia taha ja teist pole viitsinud ette võtta. Jäi veidra maitsega – ehk on asi õlis, ehk magusas sinepis. Järgmine kord muretseb sinepipulbri, mis tegelikult retseptis oli, see on vängem. Ja mingi Saksa tootja maheda päevalilleõli, €5.69 ja 0,75 l. Eks ta, jah, kallis ju on, aga meil kulub õli tohutult vähe, me eriti praetud toite ei tee (vahel pannkooke ja kotlette vms). Eelmine maheõli pudel sai ostetud novembri keskel, nii et saime sellega umbes neli kuud läbi. Pole just eriline kulu, kui nii võtta.

11. Läätsed – €7.30, 2×500 g. Ostsin Mahedast Margist kaks pakki, punased ja rohelised. Pole varem läätsi söönud, tahtsin katsetada. Ikka päris kallid olid seal ja Kanadast pealegi, mis on minu jaoks juba päris korralik feil, aga noh, uudishimu oli suurem. Puhtjuhuslikult leidsin Maximast paar päeva tagasi 400 g paki maheläätsi, mille hinnaks vaid veidi üle kahe euro, edaspidi ostan sealt. Läätsed on täitsa mõnusa maitsega ja väga kasulikud, nendest võiks edaspidi vähemalt paar korda kuus, pigem isegi korra nädalas midagi kokata.

12. Lillkapsas – €5.55, kaalu polnud mul miskipärast kirjas, aga kaks väiksemat pead. No pakun, et äkki 1,5 kg kokku? Mahedad (üks Itaaliast, teine Prantsusmaalt), peamiselt Poisile püreeks. Oh, ma juba unistan, kuidas suvel kodumaist kraami sügavkülma varuda saab, et ei peaks keset talve kallist välismaa mahekraami ostma…

13. Suitsuvorst – €5, 800 g. Abikaasa töö juurest ostis, jälle mingi väike tegija ja suht puhas peaks olema.

14. Sool – €4.51, 2 kg. Sellest paarkümmend senti 1 kg tavalist (Abikaasa ostis kala rookimiseks ja sellest on enamik alles), ülejäänud 1 kg Himaalaja soola mahepoest. Ma pean ausalt tunnistama, et pole viitsinud uurida, kas seda mujalt odavamalt saaks – sool pole ju mahe, nii et pole erilist vahet, kas ma ostan seda Himaalaja või Atlandi soola mahe- või tavapoest. Praegu oli lihtsalt vaja ja seda kulub nii vähe, et viitsinud mujale odavamalt otsima minna – selle pakiga saame õige mitu kuud läbi.

15. Agaavisiirup – €4.42, 250 ml. See on lisaks angerjale teine selle kuu suurim feil. Ma teadsin, et see on suhkrust magusam ja kulub vähem ning oli suur uudishimu ära proovida, seega haarasin mahepoest pikemalt mõtlemata kaasa. Kodus avastasin muidugi, et seda tuleb panna 2/3 suhkrukogusest ja hind tuleb sel viisil päris kirves, no võrrelda saaks 10-eurose suhkrukiloga. Kasutan ära, aga enam ei osta. Suhkruga on nüüd õnneks sotid selged ka.

16. Kapsas – €4.23, 1,82 kg. Ühe sain Mahedast Margist veel Eesti oma ja tunduvalt soodsama hinnaga, teine Maximast ja Hollandi oma, miskine 3 euri vist oli veidi alla kilone pea. Aga noh, jällegi läks pool Poisile püreeks, kuidagi ei saanud tavalist osta, eks.

17. Sink – €3.96, 736 g. Kolm korda ostsime mulgi pudru sisse pekikuubikuteks – ükskord Maxima talupoest, kaks korda Selveri majas asuvast lepasuitsu tooteid müüvast poest. No väikesed tegijad küll, aga küllap E621 ikka sees 😛 Õigemini seal Maxima talupoes selle saunasingi kohta küll öeldi, et on puhas ja hea… No äkki siis on. Ja lepasuitsupeekoni kohta ütles tädike, et säilitusaineid pole ja naatriumglutamaati on vähe. Noo, seda viimast, ma arvan, ta lihtsalt lootis, ei võtaks tõe pähe. Aga no pole leidnud kohta, kust garanteeritult puhast kraami saaks, pigem siis ikka väiksemad tootjad ja harva süüa.

18. Apelsin – €3.83, 2,86 kg. Abikaasal oli isu, sai paar korda ostetud, tema neist ka enamiku ära sõi. Mina oleks rõõmsalt mahebanaanide ja -kiividega leppinud, aga eks ma siis natuke ikka Abikaasa kõrvalt ka nosisin. Loodetavasti tulevad varsti maheapelsinid ka.

19. Hapukoor – €3.64, 1,58 kg. Jällegi mahedalt pole, nii et võimalusel eelistan Noprit. Katsun kord nädalas ikka Mahedasse Marki sattuda, aga alati ei õnnestu see ajastamine, nii et kolm korda sain Nopri oma ostetud, üks kord Selverist tavalise.

20. Hiina kapsas – €3.25, 820 g. Oli Maxima mahenurgakeses, küll Hollandi oma, aga no värske isu oli ja sai võetud. Ma ei kujuta ette, seda ei saaks vist talvevaruks külmutada ka… No üldiselt, ega mul eriti vahet pole, kas süüa hiina kapsast või lehtsalatit, seda saab vähemalt aasta läbi eestimaist, ehkki ma ei tea, kui puhas see Grüne Fee siis ikkagi on (oma kodulehel väidavad, et ei kasuta keemilisi väetisi ja puha, aga kuulsin kuskilt, et taimed kasvavad tselluvilla vms sees – või mul jäi valesti meelde ja see oli hoopis midagi muud, aga igatahes mitte midagi väga vaimustavat).

Hea küll, ma rohkem põhjalikult kirjutada ei viitsi, teeme lühemalt. Makaronid (€3.07, 400 g, mahe, Tootsipeenra), sibul (€3.06, 1,5 kg – kaks korda sain maheringilt, nüüd neil otsas ja viimati ostsin Maximast poole kallimalt Itaalia omi), kartul (€3, 5 kg – mahering), tatrajahu (€2.80, 1 kg – mahering), keefir (€2.70, 4 kg – tavaline poest), ürdisegu (€2.64, mingi Santa Maria oma, ostsin ainult sellepärast, et saada veskiga purk :P), pipar (€2.62, 40 g, mahe terapipar, Tšehhi päritolu), porgand (€2.50, 2 kg, mahering), ploominektar (€2.42, 3 l, Leedu oma suures klaaspurgis, jäätisekokteili jaoks), valge nisujahu (€2.20, 2 kg, mahering), värske räim (€2.20, 2 kg, turult), speltanisu helbed (€2.11, 1 kg, mahering – ühe teise tootja helbed olid liiga suured ja neist tehtud putru Plika ei söönud, aga need on perfektsed hommikupudru jaoks – Plikale piisavalt pehmed, minu jaoks piisavalt tükilised, ma jahuseid putrusid ei kannata), spelta lihtjahu (€2.11, 1 kg, mahering – lihtjahu on selline jämedam ja tervislikum, mitte täitsa peen ja pehme, panen kookidesse üle poole seda ja ülejäänu tavalist valget, et kerkiks), melon (€1.92, 1,1 kg – täitsa tavaline, Abikaasa ostis, ise poleks hoolinud), tomatipasta (€1.90, 2×500 g, ICA mahesari Rimis), kohupiim (€1.75, 500 g, mahe, Saidafarm), lehtsalat (€1.70, 2 potti, Grüne Fee), sidrun (€1.46, 3 tk, 436 g, mahe), maitsestamata jogurt (€1.32, 2x400g, mahe, Saidafarm – juuretiseks, kui oma jogurtist võtta unustasin või see enne halvaks läks), tomat (€1.29, 258 g, Hispaania – sattusin Mahedas Margis peale ja tuli isu, ostsin mõned), purustatud tomatid (€1.21, 500 g, ICA mahesari Rimis), murulauk potis (€1.20, Grüne Fee), laim (€1.18, 382 g – tavalised, koogi sisse), kaerahelbed (€1.09, 1 kg, mahering), apelsinimahl (€1.08, Largo – Plika haiguse ajal soovitati talle mahla joota), kurk (€1.05, 328 g, Luunja), rukkihelbed (€1, 1 kg, mahering – mõtlesin putru teha, aga ilmselt ei maitseks, seega viskan lihtsalt paar peotäit leivataignasse), krõbuskid (€1, 2×150 g pakid, mahe, Balsnack, rukki ja spelta), leib (€1, 500 g, mahe, Vändra Leib – polnud siis veel ise leivateoni jõudnud, aga supi kõrvale oli ometi vaja), frillice salat potis (€0.99, Grüne Fee), rukkijahu (€0.90, mahering), odrajahu (€0.89, mahering – üritasin sellest hommikuputru teha, aga päris rõve oli, peaks vist karaskit küpsetama või miskit, praegu seisab niisama), küpsetuspulber (€0.82 – tavaline ja ühe kahjuliku E-ainega, aga nii palju kui ma olen lugenud, siis päris sooda-sidrunhappe seguga polevat ka päris nii hea, et ma ei teagi – praegu igatahes kasutan, sest ökopoes polnud), odrakruubid (€.82, 1 kg – tavalised Veski-Mati omad, sest Abikaasa unustas ütlemata, et otsa said ja tuli meelde alles siis, kui mulgi pudru tegu pooleli ja mina parasjagu poes, polnud aega mujalt mahedaid otsima minna), valge šokolaad (€0.80, 100 g – koogi sisse oli vaja ja mahepoes polnud, ostsin siis Maximast kõige odavama, edaspidi on plaanis proovida ise teha, paistab lihtne), peet (€0.75, 780 g, mahering), kohvikoor (€0.74, 2×200 ml, Selver – jõime kohvi alguses vähe ja piimaga, aga koorega ikka parem, nii et lõpuks hakkasime jälle ostma), idandussegu (€0.67 poole paki eest, emaga jagasime, ta ostis Tallinna Mahemarketist, kui ma nüüd idandada ka viitsiks :D), küpsised (€0.45, 180 g – koogi sisse oli vaja ja ei jõudnud ise küpsetada, tavalised Kalevi omad), porrulauk (€0.45, 266 g – tavaline, mahedat pole paraku Pärnus saada), küüslauk (€0.41, 80 g, mahering, üleminekul mahetootmisele), mustrõigas (€0.34, 170 g – mahering, tavakasvataja, aga peaks puhas olema – järgmine kord ostan rohkem varuks, sellest saab mõnusat salatit), kaalikas (€0.25, 158 g – mahepoest, Eesti oma).

Piimatooteid kokku 67 liitrit ja 6.8 kg (vs 58 ja 15 kg – võtan siin ja edaspidi eelmise kahe kuu kokkuvõttest poole) – piima jõime sama palju, aga juustu ei ostnud üldse ja maitsestamata jogurtit ka pea üldse mitte, tegin ise (ja veel muidki asju – jäätis, toorjuust, kohupiim, kondenspiim). Väga hea!

Lihatooteid 4,8 kg (vs eelmine kuu 7,5 kg) – vähem, väga hea, lisaks puhtam kraam. Võib rahul olla, tahaks muidugi veel paremini.

Kala 2,8 kg (vs eelmine kuu 500 g) – rohkem, väga hea, aga võiks veel palju rohkem olla.

Puuvilju 16,68 kg (vs eelmine kuu 3,8 kg) – üle nelja korra rohkem, suurepärane! Küll veidi üksluine valik, aga vähemalt suurelt jaolt mahe. Lisaks tarbisime muidugi ohtralt sügavkülma varutud marju ja toormoosi, mis ostudes ei kajastu.

Kartuleid 5 kg (vs eelmine kuu 5,5) – sama.

Juurikaid ja värsket kraami 11 kg + viis potti värsket kraami, ei kujuta ette, palju see kaaluda võiks (vs eelmine kuu 5,5 kg) – poole rohkem, väga hea. Aga võiks muidugi veel enam 😛

Ise tegin: kolm liitrit jogurtit, kaks liitrit hapupiima, 300 g toorjuustu, 600 g kondenspiima, 4 liitrit jäätist, 2 pätsi leiba.

Lisaks küpsetasin 12 korda, sooja sööki tegime 15 korda – ise ka imestan, et nii vähe (loogiline oleks iga päev süüa teha, eks). Ok, väljas söömas käisime ühe korra, hiinakas. Viimase Salvesti purgisupi tegime ka kapist ära. Ja eks me käisime vahel (vana)vanemate juures söömas, vahel panid nad meile toitu koju kaasa, vahel tegime suurema portsu, nii et saime mitu päeva (mulgi puder, supid jne). Kuna kellaaeg on liiga hiline, siis ei hakka praegu enam toitudest põhjalikumalt kirjutama – kui aega saan, tuleb postitus konkreetsete toidu nimetuste ja retseptidega.