Ka nii võib
Tegelustekki võib mitut pidi kasutada! Põnn oli kohe tükk aega vait ja uuris hoolega. Paar korda puksis jalgadega põrandale kah, siis oli suur hämming. Aga üldiselt lõbu laialt 🙂
Ei või mu hädad lõppeda
Suutsin endale Plika silmapõletiku külge korjata, halleluuja. Esialgu tundub küll ainult ühe silmas olevat, seegi hea. Terve öö muudkui hõõrusin… Mida kindlasti poleks üldse teha tohtinud. Aga no vastik oli ju!
Muidu polekski suuremat häda, aga minu jaoks teeb asja ekstra ebameeldivaks see, et kasutan läätsi, mis 24/7 silmas on ja sealt kuu aja pärast otse prügikasti rändavad. Praegused olid nagunii juba ilmselt kauem olnud, seegi hea, pole raiskamist 😛 Viskasin minema ja otsisin prillid välja – kandsin neid viimati suvel ühe hommiku enne silmaarsti ja enne seda 2007 detsembris kaks nädalat enne silmakontrolli… Mäletan, et need tegid mu nina pealt katki, pole enam harjunud prillidega olema. Aga no hea, et prillid üldse olemas, eks.
Perearstile saan alles alates kella kahest helistada, seni siis passin ja ootan. Kui vähegi võimalik, ei tahaks silmaarsti juurde minna – esiteks on enamikul nagunii hirmus pikad järjekorrad ja ma ei tea, kuidas löögile saama peaks, teiseks ei ole mul mingit huvi maksta suurem summa selle eest, et keegi kinnitaks – tõepoolest, põletik, tee midagi/oota, kuni mööda läheb. Plika puhul nimelt kästi oodata, aga kiire googeldamine näitas, et täiskasvanute puhul kasutatakse ka antibiotse. Kui on vaja, ehk perearst kirjutab siis retsepti ja ei pea ise kohale minema. Samas keegi peaks miski hetk kindlaks tegema, et põletik täiesti ära läinud oleks, enne ei julge ju uusi läätsi silma panna.
Asjaolusid arvestades oleks ilmselt targem karbitäis ühepäevaseid läätsi muretseda – KUI põletik peaks tagasi tulema, ei riku vähemalt kuuajaseid ära. Õnneks on eestis ka nüüd need netilehed olemas, kavatsen ausõna sealt tellida, mitte poes poole rohkem maksta.
Tüütu igal juhul. Tean, et see põletik on väikeste laste seas praegu väga levinud, aga olen ma ainus idioodist ema, kes suutis selle ENDALE külge korjata?
Köha on kah juba nädal aega. Selline ühesugune kinnine ja vaikne ja kuidagi hästi… Puhas. Süütu. Sihuke, mis paneb ainult kurgu sügelema, nagu polekski päris köha. Lootsin, et kaob ise, aga ei ole kadunud. Peaks vist kuidagi ravima, aga ilma rohtudeta, neid ma ei taha ega imetava emana ilmselt ka ei tohi tarbida.
Võrratu ilm
Ma olen päevi kodus istunud – alguses olin ise haige, siis jäi Plika. Täna läksin õhtul poodi – piim oli otsas 😀 Ja no täitsa lõpp, kuidas ma seda jalutuskäiku nautisin, peaks igal õhtul käima hakkama. Just üksi, mitte lastega – käru lükkamine oleks selles lumes väga tüütu, kelku pole veel muretsenud ja no üleüldse, mõnus oli just üksi käia, veidike aega iseendale saada.
Ma jumaldan lund, kui seda kogu aeg juurde sajab, kui see on nii pehme ja valge ja ilus… Ja nagu ma täna tõdesin, siis ma käingi pigem pimedas jalutamas, sest kui päeval on lihtsalt mõttetult hall, siis pimedas on igal pool tuled ja lumi helendab… Ilus.
Temperatuur on ka täpselt see, mis mulle sobib – ma isegi eriti ei külmetanud. tuul polnud ka väga hull ja lund sadas ainult natukene, ei tuisanud.
Ühesõnaga kuni ilma jätkub, pean sellised õhtused jalutuskäigud traditsiooniks tegema 🙂
Ei ole vist uuenduste päev
MSNi kontaktide aknasse ilmus lõpuks kiri, et uus versioon on saadaval. Ma olen sellest nii palju halba kuulnud, aga samas uudishimu oli kah – mulle pole MSNi uuendused kunagi meeldinud, aga olen nendega alati nii ära harjunud, et hiljem tunduvad vanad nõmedad. Tõmbasin siis igaks juhuks netist praeguse versiooni – et kui uus kohe üldse ei meeldi, saan kohe maha võtta ja vana tagasi panna. Tegin uuenduse ära ja… Tüng! See oli mingi väike 2009 aasta versiooni uuendus, mitte 2011 versioon 🙂
Ma tean küll, et ma saaks selle endale ise netist tõmmata, aga ei viitsi. Küllap kunagi pakub seda ka, seni las olla vana.
Siis mõtlesin, et uuendaks õige oma FB profiili ära – väga paljud on seda juba teinud, miks siis mitte. No ja võta näpust – enam pole sõprade profiilis kirjas seda, et tema uuendas, vaheta sina ka. Kust ma siis saan? Ei tea. Jäi vana.
Naljakas on lihtsalt. Siiani vältisin mõlemat ja nüüd, kui lõpuks otsustasin järele proovida, enam ei saagi (tähendab jah, MSNi saaks, aga ei tulnud sealt, kus ma eeldasin, et tuleb).
Ja ilmselgelt ma veedan liiga palju aega arvuti taga, et ma kõigest sellest eraldi blogipostituse kirjutada viitsisin 😉
Neljakuune põnn
Koduse mitte kõige täpsema mõõtmise tulemuste kohaselt umbes 8,3 kg ja 66 cm. Rõõmus nagu noor nirk. Keerata veel ei viitsi (vahepeal oli nagu rohkem huvitatud, nüüd keerab lihtsalt külili ja passib siis rõõmsalt), mul kah kiiret pole. Sünnipäevakingituseks haaras esimest korda oma varbad pihku – põnevust kui palju.
12-tunnised ööuned olid lühike ja mööduv nähtus, hetkel läheb magama 23 paiku ja sööb öösel umbes… Ma ei teagi, näiteks ühe-kahe paiku… Ja siis kuue-seitsme paiku. VIST. Kõik oleneb ööst kah. Ma pole eriti häiritud, ehkki mitte söömine oli muidugi mõnusam. Hommikul ärkab tavaliselt kaheksa-üheksa paiku.
Päeval magab ühe pika une (3-4 tundi) väljas ja kaks-kolm lühemat uinakut (30 min – tund) toas.
Vahel ei vaja terve päeva peaaegu üldse tähelepanu, passib rõõmsalt omaette või vaatab meie tegevusi, teinekord jälle viriseb ja on ainult süles rahul. Seda viimast juhtub eriti tihti õhtuti.
Magama kussutan teda 99% ajast endiselt süles – vahel jääb minutiga, vahel pean kümme korda voodisse panema. Tahaks leebet unekooli teha ja teda iseseisvalt magama jäämisega harjutada, aga ei näe hetkel võimalust asjaga süvitsi tegeleda – see nõuaks alati esimeste unemärkide jälgimist ja esialgu hullu voodisse-voodist välja tõstmist. AEGA ühesõnaga, Plika kõrvalt seda praegu nii palju pole. Kuna unede pikkusega olen rahul ja magama jäämine on pool ajast kah valutu, siis pole veel häda. kunagi hiljem…
Igati tore pöialpoiss on meil 🙂