Kõlab uhkemalt, kui asi seda tegelikult on, eks 😛 Aga tööde olemuse põhjal peame ennast tõesti pigem maja- kui korteriomanikeks.
Meil on hetkel ühine postkast – on küll kavatsus endale teine panna, aga kogu aeg ununeb ja ega see pole ka mingi prioriteet, meile tuleb väga vähe posti. Ainult naaber peab seda vähest siis kogu aeg ära tooma. Täna tõi veelepingu, mis lõpuks saadeti – selle peale tuli meelde, et kuu lõpp on, peab ju näite teatama. Elektriga on harjumuspärane – alati on seda netist tehtud. Vee näite oleme seni aga vaid korteriühistu postkasti viinud, Tartus Tähtveres elades tegeles sellega ülemise korruse elanik, meie jätsime talle ainult raha. Nüüd peame ise helistama… Ja seda soovitati varem teha, kui kuu viimasel päeval, et kiiremini liinile pääseda. Nii palju siis sellest 😛
Igasugu torujamad meil ei lõppe. Viimati mainisin vist seda, et Abikaasa vahetas kogu köögi kraanikausi all oleva kaadervärgi välja, aga vesi voolab hoolimata torusiili kasutamisest ikka liiga aeglaselt ära ja toru laseb kuskilt läbi kah. Noh, see ummistus läks kohe nii kapitaalseks, et midagi ei läinud enam alla. Pmst elasime siin peaaegu nädala nii, et köögi kraanikausist voolas vesi all olevasse ämbrisse ja kui see täis sai, kallasime vetsu. Kulus ära, sest loputuskasti süsteem on endiselt katki (pole jõudnud uurida, kas me saaks ka selle nii kergelt ja odavalt välja vahetada, kui Ülle ühes kommentaaris kirjutas) ja selle veega täitmine käib mäletatavasti hirmrasket veenuppu keerates, mida mina teha ei jõuagi, Abikaasa ainult.
Igatahes jah, ökoelu missugune – nõusid pesin VÄGA vähese veega ja kõik see vesi läks teist korda vetsus kasutusse, nagu kahefaasiline veesüsteem muiste, eks. Õnneks sai Abikaasa selle torumeeste julla, no see hirmus pikk traat või voolik, mida torru vändata, köögi saime nüüd korda, vesi läheb ilusti ära ja toru tänu sellele enam ka läbi ei lase.
Aga nüüd paistab vetsus mingi ummistus olevat – kui vett tõmmata, siis vahel jookseb pott seda alguses täiesti täis, siis läheb õnneks aeglaselt ära (siiani vähemalt on läinud). Midagi tuleb igatahes ette võtta ja võimalikult kiiresti. No ja loputuskasti parandada… Ja siis loota, et kogu see kaadervärk peab nii kaua vastu, kuni suuremat remonti tegema hakkame ja torud välja vahetame. Eeldusel, et meil selleks kõigeks ka raha jätkub 😀
Hetkel harin ennast interneti abiga maja välisseinte värvimise ja soojustamise teemadel. Kui ehitajaga enne ostmist siin vaatamas käisime, ütles ta, et peaksime oma eelarvega välja tulema, aga esiteks polnud meil siis nii suuri plaane, teiseks käis jutt ainult ühe otsaseina soojustamisest, teised mõtlesime hilisemaks jätta. Ühel on lihtsalt niiskuskahjustus, ei kannata oodata. Igatahes jõudsime nüüd selleni, et siin on ikka üpris s*tt soojapidavus ja oleks mõttekas kõik korraga ette võtta. Mis omakorda lisaks veel kõigi akende vahetuse, sest meie uutes plaanides peaks seda nagunii tegema.
(Õigemini uute plaanide järgi peaks kolm akent välja vahetama ja üks-kaks juurde tegema, mõned võiks hädapärast hilisemaks jätta, aga esiteks ma eeldan, et äkki saaks terve korruse aknad tellides veidi soodsamalt, kui mitmes väiksemas jaos vahetades, teiseks kui nagunii kogu seina soojustamine ja renoveerimine käib, siis ikka peaks kõik aknad ka kohe välja vahetama, üks töö kõik).
Ühesõnaga kui tollele ühele seinale planeeritud kulu oli ca 10k, siis nüüd on meil 25 ruudu asemel mõttes 150 ruutu seina korraga ära soojustada, katta ja värvida… Ok, see viimane pindala on küll koos akendega, nende arvelt läheb natuke maha. Samas kui aknaid on praegu kaks suurt, kaks väiksemat, kaks imeväikest, aga uute plaanide kohaselt tahaks ühe imeväikese ja väikese asemel teha suure akna ja terrassiukse, lisaks lihtsalt juurde üks või kaks akent ja kahe suurema asemele tahaks vist veidi väiksemaid ja… Üks väike on juba praegu ära vahetatud plastiku vastu, aga me ülejäänud tahaks puidust panna ja…
Uhh, te nüüd kujutage ise ette, kuidas eelarve paisub. Ja sees on ka veel vaja ühte, teist ja kolmandat teha 😀
Einoh, mul on lotopilet ostetud. Ja üleüldse – ma olen endiselt kindel, et kui midagi väga vaja on, siis küll leiab ka võimaluse. Ühel või teisel viisil peab kõik vajalik raha kuskilt tulema!
Ahsoo, seda ka veel muidugi, et TEGELIKULT oleks kahtlemata kõige loogilisem KOGU maja korraga ära soojustada ja värvida, seega ka teine korrus. naabritel ei saa seal kuidagi soojem olla kui meil siin all, eraldi nad ülevalt midagi rohkem teinud pole. Seda küll muidugi, et teisel korrusel on üldiselt alati soojem, soe õhk ju tõuseb üles. Igatahes on mul tunne, et nad ei arva midagi sellest, kui me teeme ettepaneku kevadel või suve alguses kogu maja ära soojustada ja värvida, ma ei usu, et neil tagataskust selline summa võtta on. Kaasomandi võlud. Aga ei, naabrid on muidu toredad, me pole seda plaani nendega isegi veel mitte arutanud ja kui nemad kuidagi ei taha, siis meie oma korruse saame ikkagi ära teha, tuleb lihtsalt võimalikult sarnane värv valida, siis pole vast väga hull vahe.
Ja kas keegi oskab kommenteerida väidet, et kollane värv on välisseinale halb valik, kuna läheb räpaseks, mistõttu tuleb iga paari aasta tagant üle värvida? Ma kuskilt mujalt jälle lugesin seda, et tumedad värvid pole kah head, sest tõmbavad liigselt päikest ligi, heledad ja pastelsed toonid oleks paremad. See kollane küll kuidagi pastelse mõõtu välja ei anna…
Oh, palju põnevaid küsimusi. Tegelikult, nagu ma aru saan, oleks enne renoveerimist mõttekas üldse soojusaudit teha. Aga kellel küll selleks raha olema peaks? 😛
Hoolimata sellest, et siin tuleb tõenäoliselt tunduvalt rohkem tööd teha, kui esialgu arvestasime, on ikka hirmus hea tunne, et just siin elame. Nii mõnus koht on!