Täitsa lõpp, kus läks alles aega, et sobiv lahendus leida – ausõna, tundus, et seda polegi. Poisi “mähkimislaud” võtab ju kenakese ruumi ära, aga sellest loobuda ei taha veel kuidagi – põrandal on nii jahe, sinna ei taha teda üldse panna. Lõpuks sain endalegi üllatuseks kõik nii paika, et olen täitsa rahul, silma ei häiri. Muidugi on tuba nüüd mööblit suht täis tuubitud, aga vähemalt kõik kapiuksed käivad ikka lahti, Plika mänguloomadele ja majadele küll enam eriti ruumi ei jäänud…

Igatahes on meil nüüd viisaka välimusega diivan ja kaks tugitooli 🙂 Ja nii kaua, kuniks remondi tehtud ja teise poole kasutusele võtta saame, võime niiviisi vabalt elada.

Emal, muide, oli täna sünnipäev. Vanust ma muidugi siia ei kirjuta, daamide puhul sellist asja ei avaldata 😛 Võite ise pakkuda, kui palju paistab!

Meie “uus” diivan ja tugitoolid toodi just ära – no ma olin neid ju enne paar korda Abikaasa vanaonu elutoas näinud, aga ega ei mäletanud küll, et NII suured on. Hetkel on kõik mööbel suvaliselt elutuppa kokku lükatud/kuhjatud, mina üksi siin küll midagi sättida ei saa. Loodan, et Abikaasa täna ületunde ei tee, muidu istun kes teab kui kaua selle hunniku otsas 😀

Kui kunagi korda saan, siis teen pilti ka.

Miks mul on nii palju ASJU??? Ei saaks öelda, et need mind hetkel nii väga õnnelikuks teeksid, pigem vastupidi.

Ühesõnaga ma mõtlesin vaikset õhtut ära kasutada (kõik peale minu magavad) ja näomaski teha, milleks oli vaja peavõru, mille ma arvasin olevat kuskil Tartu asjade hulgas… Ja siis mul tuli isu nendes suvaliste asjade kastides natuke sobrada.

Seda peavõru, mida vaja, pole siiani leidnud (kolm teist leidsin… äkki too, mida otsin, läks hoopis katki ja mul polegi enam seda?), aga igasugu muud uskumatut träni küll. Sihuke tunne, et lükkaks kõik ühte suurde prügikotti, aga… Esiteks ma ei taha midagi ära VISATA, siis pigem juba anda, kõik need asjad on ju iseenesest korralikud. Teiseks läheb mul tõenäoliselt ühte, teist ja kolmandat lõpuks siiski vaja – igasugu armsaid nipsasjakesi, küünlaaluseid ja muud taolist. Tähendab, ega ju otseselt ei LÄHE VAJA, aga kui ma olen sisseseadmise lõpufaasis, tahaks ikka sihukest kraami, et olemine kodusemaks teha.

Praegu on aga hunnik karpe, mida võiks nimetada: suvaliste asjade karp nr 1, nr 2, … nr 10 😀 Lisaks suuremas koguses igasugu kreeme ja värke, kui ma mäletasin. Appi!

Nagu Pandora laeka oleks avanud 😛

Poodidest hoian ennast küll tükk aega eemale. Hea küll, toidu ja ehituskaupade poed on lubatud, aga muud jama mitte. Mul pole mitte mingeid riideid ka vaja, kuulete, jah? Isegi mitte pükse! Isegi pesu on mul nüüd piisavalt! Nii et kui ma tahan kuskile poodi minna, siis te teate, et ma ei tohi!

Okei, sooje talveriideid oleks siiski vaja, nii mulle (suusapüksid, korralik müts, see soe pikk aluspesu, mida Loodusperes müüakse, tõeliselt sooja ja mõnusat jopet tahaks tegelt ka) kui Plikale (talvekombe ja vbla midagi veel). Aga sellele ma ei taha isegi mitte mõelda, liiga kallis on.

EDIT: Huvitav avastus – mul on triikraud!!! Ma ei teadnudki! Tegelikult nüüd tuleb meelde küll, eelmine aasta Tartus Selverist laadapäevade ajal ostsin, 129 krooni maksis 😛

Ja jõulutulesid on ka siiani kolm komplekti välja tulnud (kõik isegi töötasid). Need kuluvad küll marjaks ära, neid ma riputan hea meelega igale poole 🙂

EDIT 2: Ja ühest vanast rahakotist leidsin €11.36!!! Maast leitud raha 😀 Õigemini noh, kuskilt reisilt alles jäänud raha, aga sama teeb välja – varsti saab selle eest juba süüa osta 😛