Viimaste päevade tegemistest

Laupäeva hommikul kell 7.45 startisime bussiga Tartu poole. Plika käitus viisakalt, pool ajast magas suisa maha. Tartus võtsime takso Tähtverre ja läksime esiti oma vana kodu üle vaatama. Oh, täielik nostalgia! Ja pisike Sander, kes nüüd Plika voodis magab, on niiii armas. Ja nii pisike 🙂

Ma olin ära unustanud, kui palju asju meil panipaika ära pakitud oli, nende läbivaatamine oli enam kui tüütu. Õnneks oli enamikele kastidest nende sisu peale kirjutatud. Oleks kaste vaid jätkunud, paraku said need mingi hetk otsa ja ülejäänud träni sai suurtesse kilekottidesse, millele keegi enam kirjutama ei vaevunud.

Lühidalt leidsin ja pildistasin üles kõik titeriided, mille Plikast alles jätsin järgmist ootama. Leidsin üles kõik soovitud rasedariided – mitu paari pükse mahub nüüd jalga, juhhei. Ja see oli ka enam-vähem kõik, ülejäänud asjad jäid sinnapaika. Polnud nii olulised ka.

Mõned tükid kooki nosinud, kihutasime üheksa maja edasi Kessu poole, meie nädalavahetuse staapi. Järgmised kolm tundi möödusid mul peamiselt puhates, köögis istudes ja õgardlusega  tegeledes. Pakuti lõunat ja kooki ja lõpuks sõstraid kah veel 😛 Plika magas enamiku ajast Kessu plika kärus lõunaund – käru ise oli toas, ma lihtsalt ei saanud teda muudmoodi magama, kui kärru pannes ja seda poole meetri kaupa esikus edasi-tagasi sõidutades.

Õhtul läksime rongile, et Haide juurde jõuda. Mina olin muidugi aegsasti jaamas, eeldasin täieliku naiivsusega, et rong läheb esimeselt platvormilt, viis minutit enne väljasõidu aega tekkisid aga kahtlused, mis telefoni teel aru pärides õigeteks osutusid, nii et ronisin tunnelisse, kus ma vist varem ainult korra elus käinud olen, tulin välja kahe rongi vahel, omamata õrnimatki aimu, kumb neist õige on. Ühest tuli just inimene välja, nii et sain küsida ja kinnitust, et see on vale. Keerasin ümber, et teise peale astuda ja too pani uksed mu nina ees kinni. Otse loomulikult oli tegemist ka päeva viimase rongiga. Tuli juba kiire hüsteeria, kui juhtus ime ja rong tegi minu pärast uksed uuesti lahti. Siiani ei suuda seda õnne uskuda.

Haide juures oli mõnus nagu alati. Plika asjatas enamiku ajast omaette ringi ja lasi lastel ennast kantseldada, meie saime mõnusasti juttu ajada. Öö veetsime koos kassiga printsessivoodis 🙂

Plika lemmiktegevus oli mööda treppi kihutamine – muudkui üles ja alla. Videot teha mõistsin alles hommikul, siis ta polnud enam alla tulemisest huvitatud, sai ainult ülesminemine lindile (ehk küll pigem mälukaardile) püütud.

Järgmisel hommikul põrutasime üheksase rongiga tagasi Tartusse ning staapi ehk Kessu poole, et poolteist tundi aega parajaks teha. Siis jätsin kotid sinna, laenasin Plikale käru ja läksime kirikusse. Plika jäi veidi enne kahtteist kärusse magama ja põõnas terve teenistuse aja – ma olingi just endamisi veidi muretsenud, kuidas ma temaga seal üksinda hakkama saan, ta on nüüd ju palju liikuvam, kui viis kuud tagasi, mil me viimati kirikus käisime. Aga läks ülimalt hästi.

Siis jälle staapi, kus taas kord lõunat pakuti ning seejärel tuli Külli meile autoga järele ja viis tunnikeseks enda poole. Plika mängis Külli poisiga, meie maiustasime Külli küpsetatud šokolaadikringliga (hm, seda küll me kõik, lapsed kaasa arvatud). Lõpuks viis Iivo mind autoga bussijaama ning sõitsimegi tagasi Pärnu poole. Täna avastasin saapast pisikese pastaka, mille Plika oli “tänutäheks” Külli juures sinna peitnud – see pole päris pastakas, vaid sihuke junn, millega ühele tahvlile kriipseldada ja seda kõike saab ühe nupuliigutusega ära pühkida, spets värk. Kõige jaburam on see, et ma ju kandsin neid saapaid ja ei tundnud ise kordagi, et midagi valesti oleks…

Täna käisin ja võtsin ennast siinmaal ka rasedana arvele. Siiani imetlen pisikest nunnu pildiga rasedaraamatut – no te võrrelge ise selle mõttetult lahmaka A4 papkaga, mida UK-s kaasas kandma sunnitakse:

CIMG9633

Pärastlõunasest käigust Abikaasa vanaema juurde sai juba eelmises postituses räägitud. Sealt tulime juba kahe tunni pärast ära, sest Plika oli kahtlaselt kuum ja kahtlaselt viril, nina tilkus ka. Jäi kodus kohe magama ja põõnas kaheksani (hea küll, lõunauni oli ka ainult veidi üle tunni ja tavalisest varem, nii et ta oli ka väsinud).

Aga… Palavik on :S See riba, millega laubalt mõõta, värvis ära 38-39, aga kasutamisõpetuse järgi olid värvid puus, ei saanud täpselt aru, mis õige on. Lõpuks saime kubemest mõõdetud 37.9. Pluss nohu alge… Ja seda meil mõlemal.

Vietnami salv sai varvaste vahele määritud, küüslaugutükid lõhnavad voodipeatsis, ise ainult palvetan, et palavik oleks homseks kadunud ja nohu ka kaoks. Lootust on, sest nina tilkus tal suht vähe ja need olid osaliselt ka nö nutupisarad.

Ise määrin iga 10 minuti tagant vietnami salvi nina alla ja loodan kah parimat. Üks ninapool on vahelduva eduga kinni, muidu pole mingit häda.

Eks homme saab apteegist vajalikku kraami ostetud, et lend ladusamalt mööduks – midagi meie mõlema ninale ja vajadusel paratsetamooli küünlaid. Kui seis peaks hommikul tänaõhtusest hullem olema, siis ei välista ka lendamise ära jätmist, usun aga siiralt, et hommik on ikka õhtust targem ja olukord parem – Plika haigus on tõenäoliselt põhjustatud sama palju Abikaasa järele igatsemisest kui külmetusest, ta paraneks Londonis tunduvalt kiiremini, kui veel kauemaks Eestisse ja issist eemale jäädes (lennupiletitega seonduvast meeletust jamast ja rahakulust rääkimata).

Nii et pöidlad pihku!

Johhaidii, kell on selle postituse kirjutamisega märkamatult üle kesköö läinud. Kohver sai õnneks ennist pakitud, viimase kahe tunni jooksul olen pidanud kolm korda Plikat rahustamas käima – iga vähegi kõvem heli (kohvri kolks vastu kapiust, minu köhatus jm) paneb ta läbi une hüsteeriliselt nutma. Siis ei aita muud, kui tükk aega silitamist ja rahustamist. Kõige jaburam on see, et kui ta ükskord jälle vait jääb, hakkab kohe läbi une rääkima – ja seda mitte nutuse, vaid täiesti rõõmsa häälega. Aitäh ja ta-daa…

Aga heakene küll, magama pidin ju minema. Äratus on 6.45.

EDIT: Ja just tuli meelde, et pidin ju veel Katsiga täna kokku saama… Haigusejama pärast sai see kui meelest pühitud. Krt 🙁

Ilusad asjad tulevad ise mu juurde

Kunagi, kui Plika oli alles pisi-pisi, imetlesin küla peal ilusaid raamatuid. Noid esimesi väikeseid voldikuid olen ma ikka poodides uurinud, aga selliseid ilusate piltidega pole seni leidnud, koledaid on küll igasuguseid 😀 Minu lemmikud kodu- ja metsaloomad sarjast on mul isegi üks raamat olemas – ei mäleta, kumb, hobustega vist. Käisin enne jaanipäevale minekut Säästukast Plikale purgitoite kaasa ostmas, nägin kassas ja haarasin kaasa. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Kõige rohkem imetlesin ma puidust raamatuid – ja nüüd on Plikal üks sellest sarjast, mis tolle postituse pildilgi näha, täitsa olemas. Haide kinkis 🙂 Mina olen umbes sama suures vaimustuses kui Plika, seal on lihtsalt niiii ilusad värvilised pildid. Plikale meeldib ka väga.

Kessu juures sain nagu alati mitmeid häid ideid mänguasjade osas, mida Plikale soetada võiks. Muuhulgas imetlesin üht metsloomade raamatut, sest seal olid lihtsalt võimatult ilusad pildid – väga hästi joonistatud ja mõnusalt värvilised, asjalik jutt loomade kohta ka juures. Otsustasin, et pean selle Plikale kindlasti ostma.

Täna näitasin emale raamatu pilti, mispeale tema teatas: no ma käisin mingi sooduka ajal Rahva Raamatus Plikale raamatuid ostmas… Ja kraamiski täpselt sellesama raamatu kapist välja. Uskumatu!

CIMG9624

Käisime täna jälle Abikaasa vanaemal külas, seekord oli seal rohkem rahvast – Abikaasa ema ja õde ja mõlema õe lapsed ja… Plika sai endale pisikese kingikoti. Mis tuli välja? Pakk pisikesi pliiatseid ja rasvakriite. Eili oli blogist lugenud, et Plikal pole… Ei jõudnudki ise ostma 🙂 Igatahes sai pliiatsid ka kohe ära katsetatud:

CIMG9610

CIMG9617

CIMG9621

Plikal ikka veab, mis ma oskan muud öelda. Kõik muudkui hellitavad ja soovid täituvad enne, kui jõuab neist teadagi anda.

Ahjaa, ega see metsloomade oma polnud ainuke, ema ostis talle teisi raamatuid veel:

CIMG9626

Huvitav

Siin pidi kolmest viieni plaaniline elektrikatkestus olema. Kell on pool viis ja siiani pole igatahes ära võetud. Eeldan, et pärast õiget aega nad ka võtta ei julge.

Mul on nüüd jälle mõnusalt lühikesed juuksed. Soeng on suht sarnane sellele, mis kaks viimast korda lõigatud on (mis olid siis detsembris 2007 ja juulis 2008, irw) – ei viitsi ikka praegu fotot teha, ei näe muus osas just eriti esinduslik välja 😛 Igatahes olen rahul.

Ja üks suur unistus sai täna natuke reaalsema ilme. See pole küll kaugeltki lähedal täitumisele ja palju asju võib veel nihu minna, aga siiski – see on käegakatsutavam kui eales varem, mis ongi ju peamine. Esimene pisike positiivne samm on tehtud. Unistamiseks piisab…

Eile

…sai käidud kosmeetiku juures – varbaküüned on nüüd pärast pulmi esimest korda ilusad punased, lisaks kolmveerand tunnikest piina ja siidiselt siledad… Igasugused kohad 😛

Plika hängis need kaks ja pool tundi vanaemaga – ei mäletagi, millal nad viimati pikemalt kahekesi (st ilma minu või Abikaasa kohalviibimiseta) aega veetsid, igatahes väga ammu. Rõõm oli suur, kui hiljem kuulsin, et kohting läks suurepäraselt ning minust ei tuntud kordagi puudust. Plika hakkab suureks saama 🙂 Naudin seda siis nii kaua, kuni järgmine memmekaperiood tuleb – ilmselt umbes uue lapse sünni ajal.

Õhtupoolikul käisime Marisega Steffanis pizzaga maiustamas, Plika sai seal esimest korda joonistamist proovida – kodus on meil ainsateks kirjapulkadeks markerid ja pastakad, mis liiga hästi nahale hakkavad, et neid talle kätte anda, nüüd sai siis pliiatsitega sodida. Peab talle pisikesed pliiatsid või rasvakriidid ostma, väike laud ja tool tuleks ka kasuks… Kui ainult suudaks ära otsustada, kas jääme Londonisse kauemaks või mitte, neljaks kuuks poleks küll mõtet lastemööblit ostma hakata, isegi kui odavalt saaks…

Mõtlesime minna pärast Steffi Jazz Cafesse kohvi jooma, aga see oli miskipärast kinni. Veider. Igatahes oli vaja kähku ja lähedalt alternatiiv leida, seega maandusime Hommiku tänava Lime Lounge’is (kus veel hiljuti oli EMT esindus) – mõnus hubane kohake, kus on väga peen suhkruvalik (kolme erineva peenestusastmega pruuni suhkrut, sealhulgas need kivikesed, mis hästi šefid välja näevad, ehkki kohvi sisse valin kiiremini sulava variandi), udupeen punane WC… Ja papiraamatuid oli ja lastetool ja… Päevapakkumine oli räimevorm 🙂 Teinekordki!

Tunni aja pärast on juuksur (kui hästi läheb, saate hiljem fotosüüdistuse kah), pärast seda üks põnev kokkusaamine… Ja homme hommikul Tartusse!

Riidemähkmete imeline ja värviline maailm

Nüüd on põhjust jälle kõike riidemähkmendusega seotut uurida – endale täiendust vaja, õeke hakkab ka kasutama ja Rootsis nii head valikut pole, nii et mina olen tema põhiline varustaja.

Plikaga oli seis selline, et kuni tema 11-kuuseks saamiseni olid meil kasutuses Bambino Mio mähkmepüksid ja tavalised marlist või mähkmeriidest mähkmed. Alguses oli meil ainult üks paar Kessu kingitud small suuruses pükse (siin postituses on pildid näha, need tähekestega), saime nendega üle poole aasta hakkama. Vahepeal pidime muidugi ka kodus Moltexeid kasutama, sest kui ühed püksid paksema kraamiga kokku said, oli vaja neid pesta ja kuivatada. Ema õmbles kümme marlimähet, kuskilt beebipoest sain viis 15 krooni/tk maksvat mähkmeriidest mähet, hiljem ostsin kahe Tartu neiu käest kaks paari riidest mähkmepükse ja nendega tuli ka kaks mähkmeriidest mähet kaasa.

Kui Bambino Mio esimene suurus täitsa väikseks jäi, ostsin kohe kolmanda suuruse, kilodelt paistis sobivat. Tegelikkuses oli aga liiga suur, Plika on peenike. Nii me siis kasutasime neid liiga suuri pükse ja riidest pükse (millest ühed olid natuke veekindlad, teised täitsa puuvillast, sisemus oli aga mõlemal tavaline puuvill, nii et püksid said koos mähkmega niiskeks ja tuli kohe pessu panna) ja olemasolevat 17 mähet ja saime hakkama… Aga ma polnud kuigi suures vaimustuses.

Kui Plika oli 10,5 kuud vana, kolisime tagasi Londonisse ja seal hakkasin ma riidemähkmete teemat sügavamalt uurima. Kui seni olid minu teadmised piirdunud sellega, et on marlist või muust materjalist suured volditavad mähkmed (muslim/terry/flannel squares) või siis Bambino Mio originaali tüüpi paksemad mähkmed (prefolds), mida tuli vähem voltida ja mis kuivasid aeglasemalt, siis avastasin, et on olemas ka sihukesed mähkmed, mis on sama kujuga kui ümbrispüksidki (shaped/fitted nappies) – käivad kinni kas trukkidega, krõpsuga või snappi ehk nappy nippaga (kaasaegne ja ohutu variant haaknõeltest). Ning kui tavaline mähkmesüsteem on mähe ja veekindel pealispüks, siis on olemas ka all in one (AIO) mähkmed, millel on nö ühes tükis imav sisu ja veekindel kest – kasutatakse täpselt samamoodi nagu ühekordseid mähkmeid, ainult prügikasti asemel lähevad pesumasinasse. Ja siis veel AIOde sarnane variant pocket nappies, mis on ühes tükis, aga sisu (mis mõnedel on üht otsa pidi mähkme külge õmmeldud, osadel eraldi) saab kiiremaks kuivamiseks välja tõmmata.

AIOd on kahtlemata kõige mugavamad, aga nende miinus on esiteks hind – kui kaheosalise mähkmesüsteemi puhul piisab kolmest paarist pealispükstest ja 15-20 mähkmest, siis AIOsid endid ongi vaja 15-20 osta. Lisaks kuivavad need tunduvalt aeglasemalt ning nad ei pruugi päris nii hästi istuda kui kaheosaline süsteem, seega võivad väheke kergemini lekkida.

Lisaks on UK riidemähkmenduses veel mõned osad. Esiteks boosters ehk ristkülikukujulised imavad tükid, mida saab tavalisse riidemähkmesse lisaks sisse panna – näiteks väljaskäimise, lõunaune ja ööune ajaks, kui vaja pikemalt ühe mähkmega läbi saada. Teiseks liners – Eestis on müügil mähkmepaberid, mida ümber riidemähkme panna, et oleks suuremat häda hea potist alla lasta, UK-s on väga levinud ka fliisist linerid, mille pealt on samuti kergem kõik potti raputada, lisaks on nende pluss see, et fliis on pisikese pepu vastas mõnusalt pehme ja kuiv, sest juhib niiskuse mähkmesse ja jääb ise suhteliselt kuivaks – seega ei ole häda, kui märg mähe väheke kauemaks alla jääb.

Mis puutub mähkmete materjali, siis UK-s kasutatakse marlisid (muslin) enamasti vaid vastsündinutel – hiljem on põhilised materjalid frotee (terry), bambus (bamboo), mikrofiiber (microfibre), flanell (brushed cotton/flannel), kanep (hemp)… Bambus ja kanep imavad hästi ja kuivavad kauem, mikrofiiber pole nö naturaalne, aga mõnus pehme, hästi imav ja kuivab kiiresti… Jne jne jne.

No ja siis veel muidugi pealispüksid (wraps) – nõukaaegsete higistama panevate kilepükste aeg on möödanik, nüüd on olemas mõnusad õhku läbilaskvad veekindlad materjalid – enimkasutatav materjal on PUL. Päris palju kasutatakse ka villaheiepükse, need on Eestis ka suht popid, endal kogemus puudub – mul on eelarvamus pealispükste vastu, mis pole täiesti veekindlad, olgu need siis kui naturaalsed ja hingavad tahes 😛 Aga teised kiidavad küll… UK-s on veel ka fliisist pealispüksid, Eesti valikus pole neid näinud.

Mm… Mis veel? Paelmähkmed on ka olemas, olen kuulnud kiidusõnu mitmelt poolt (st foorumitest lugenud, just Eesti omadest), aga ise pole proovinud, tavalised tunduvad mugavamad. Neile on ka pealispükse vaja.

Kõige levinumad suurused on mähkmetel ja pükstel small (kuni 4,5 kg), medium (kuni 10,5 kg) ja large (kuni 15 kg vms). Kohati on olemas ka XS eriti pisikestele või enneaegselt sündinutele ning XL suurematele lastele (siinmaal ju potitama eriti varakult ei hakata). Ma need kilod võtsin praegu peast, võin vahemikes natuke eksida, aga umbes sinnakanti jäävad. Plika näitel – peenikesemat sorti plika sai small suurusega hakkama üle kuue kuu (no lõpus olid liiga väiksed, ilmselt oleks 4-5 kuusena tulnud medium võtta), medium on siiani paras ja large ootab oma järge.

Mõned mähkmed ja mähkmepüksid on ka all size ehk birth to potty (BTP) – neil on hirmpalju trukke, millega annab suurust reguleerida, hea võimalus raha säästa, ei pea erinevaid suurusi ostma. Mõned küll ütlevad, et vastsündinu jalas jääb see variant liiga paks või lihtsalt suur ning osad jäävad liiga ruttu väikseks, teised jälle kiidavad hirmsasti ja on väga rahul.

Suuruste jutt käis siis eelkõige shaped/fitted mähkmete kohta, tavalised volditavad (marli jms) on küll ka mitmes-setmes suuruses, aga piisab täiesti, kui osta keskmine suurus ja vastavalt vajadusele voltida, üks suurus ajab asja suurepäraselt ära.

Alguses tundus kogu see mähkmeteadus täielik hiina keel, aga miski hetk käis plõks ja kõik tundus järsku väga arusaadav 😛 Netis on palju reviewsid ja teste, kust saab teiste kogemusi lugeda ja enda valikut natuke kergemaks teha… On tohutult palju erinevaid netipoode, mis müüvad tohutult paljude erinevate firmade toodangut… Vaatasin ja valisin ja võrdlesin hindu, tegin juba mingi valiku ära ning avastasin siis eBay, kust saab kasutatud kraami või muidu soodsaid diile.

Lõpuks tellisin 10 ökomarlist mähet (hiljem avastasin, et eBayst saab sutsu odavamalt), ühed Bambinexi one size mähkmepüksid (siin postituses need rohelised, olen väga rahul), kolm paari medium suuruses Mothercare Rikki pealispükse (neid kiidetakse igal pool hirmsasti, väga popid on – ja on head tõesti… Mul on rainforest, savanna ja wetlands mustriga), tuleviku tarbeks on L suuruses maasikatega ja türkiissinised tähekestega püksid (mõlemad TotsBotsi omad) ning aktiivses kasutuses on ka 20 fliisist linerit, eBays on odavad ja palju erinevaid vahvad värvilisi (neid oleks suht kerge ka ise fliisist välja lõigata). Veidi hiljem ostsin veel viis Motherease’i one size shaped mähet (kolm valget ja kaks punast :D), mis on sama popid ja head kui nende pealispüksidki ning ühe Nature Babies mikrofiibrist mähkme, millel on vahva käpajälgedega sisemus.

Panen siia näite mõttes ühe eBayst võetud suvalise mitte kõige parema kvaliteediga foto lineritest, mul endal on vikerkaarevärvilised (vasakult kolmas), konnadega (pole siin) ja punased lammastega (kõige paremal on sama helesinine variant).

liners

Kõige viimasena lisandus mu mähkmevarusse seitse small suuruses shaped mähet, tellisin need veel enne, kui teisest rasedusest teada sain – eks salamisi lootsin, et läheb vaja ja õeke tahtis ka laenata, leidsin lihtsalt eBayst soodsa pakkumise.

CIMG9568

Kõik peale marlikate ongi pärit eBayst ja üpris soodsate hindadega – kui üks shaped mähe või üks paar pealispükse maksavad £8-12 kandis, siis eBayst saab samad asjad kätte tükihinnaga £2-5… Kasutatud mähkmeid seal enam müüa ei lubata (on samal pulgal kasutatud aluspesuga – idiootsus mu meelest), küll aga on seal näiteks sellised mähkmed, mida on kasutatud näidistena (UK-s on igal piirkonnal oma nappie ladies, kelle saab koju kutsuda, et nad erinevate mähkmetega demo teeks ja riidemähkmeid tutvustaks) – läbipestud, aga beebide peal kasutamata, mähkimist näidatakse nt sobivas suuruses mängukaru peal… Ja pealispükse on kasutatult ka. Kasutatud mähkmeid müüakse igasugustel muudel lehtedel, kus ma pole eriti viitsinud ringi surfata, sest olen eBayst kõik vajaliku kätte saanud.

Ootan huviga one size mähete ja mähkmepükste katsetamist järgmise beebi peal – ostsin need ju siis, kui Plika oli juba pea aastane, talle sobivad suurepäraselt. Eks augustis ole näha, kas ka nii väikseks annab teha, et vastsündinule sobivad.

Aa… Aga miks ma üldse täna seda postitust kirjutama hakkasin… Jahin hetkel small suuruses ümbrispükse, mis kõigepealt koos nonde seitsme mähkmega õekesele lähevad ning augustis tagasi minu kätte rändavad. Mõtlesin juba need ära osta, aga otsisin netist alustuseks reviewsid ning avastasin, et neid pükse on palju ägedamates värvides… Väga kiidetakse ja UK-s toodetud kah veel…

Nii et ma ikkagi ei osta veel ja passin hoolega peale – ehk tuleb eBaysse muid värve ka. £4.50 nelja paari eest oleks küll supersoodne, aga no mingi edevus mul ikka on ja kui ma saan £2-3 eest ühe paari ägedaid lillasid vms, olen täitsa rahul. Kaks kuud on aega, small suurust liigub turul hästi palju ka – nii kiiresti kasvab ju välja, et ei jõuta “läbi” kanda.

Ühesõnaga riidemähkmeid ja pealispükse on nii palju erinevaid ja lahedaid ja värvilisi, et nende kasutamine on nüüd tõeline nauding. Palju lõbusam, kui igavad ühekordsed mähkmed, keskkonna ja raha säästmisest rääkimata. Ja üks väga hea point veel – kui me ise peaks valima, kas kanname paberist või riidest pükse, siis poleks mingit kahtlust, kumma valiksime 😉 Aga miks peaks oma lapsele, kõige kallimale varale, kogu aeg paberit alla toppima? Väljas käies ja öösiti muidugi, mugavus maksab… Meil igatahes läheb enamasti ainult üks mähe öösel, lõunauned ja lühemad käigud käivad paksemate shaped mähkmetega, muul ajal kodus olles kasutame tavalisi marlisid. Jah, neid peab tihemini vahetama, kui tavalisi mähkmeid, aga see on hea põhjus lapsega pidevalt tegeleda ja pepule ka kindlasti parem kui tavalised keemiat täis variandid. Kui kasutada põhikohaga riidemähkmeid, pole mingi probleem ülejäänud puhkudeks veidi kallimad ühekordsed ökomähkmed osta – Moltexeid müüakse Eestis kõigis Selverites, Loodusperedes, ehk veel kuskil.

Kui kellelgi tekkis huvi riidemähkmendusega katsetada (mis on ilmselgelt selle postituse peamine eesmärk), siis hea leht alushariduseks on Looduspere riidemähkmete ABC ja Pereklubi foorumi riidemähkemte teema.

Kust osta saab? Kõigepealt eelistame muidugi kodumaist – Kreenholmi kauplustes maksab 6tk riidemähkmete komplekt 69.- ja üks flanellmähe 24.-, Tartu neiude Eleni ja Anni õmmeldud mähkmepükste ja mähkmete valikuga saab tutvuda siin. Loodusperes on hea valik ja toredad müüjad, kes hea meelega kõike seletavad, Taevakarva Kutsu poodides müüakse Bambino Mio tooteid. Googeldades leiab kindlasti veel pakkujaid.

Kõige odavamalt ja lihtsamalt saab läbi kahtlemata nii, kui osta või õmmelda umbes 15-20 marlist või mähkmeriidest mähet (mõlemad kuivavad ülikiiresti, isiklikult eelistan mähkmeriidest variante, sest need ei lähe nii palju vormist välja ega kortsu) ning 2-3 paari pealispükse ja 2-3 päeva varu ongi olemas. Mähkmed on ühtviisi soodsad nii Kreenholmis kui Eleni ja Anni käest ostes – ise võtaks viimastelt, mulle meeldib alati kohalikke tegijaid toetada 🙂 Pealispüksid ostaksin mina kindlasti PUList, need on veekindlad, lasevad pepul hingata ja on seest ka kilejad, st ei lähe iga pissiga märjaks – piisab, kui õhtul läbi loputada, no ja suurema häda puhul saavad tihti pükste ääred mustaks, siis ka muidugi. Kolme paariga on kõige lihtsam. Ja muud polegi rangelt võttes vaja. Mina soovitan soojalt juurde veel fliisist mähkmekatteid, mida on superlihtne ise välja lõigata (ma ei tea, et keegi neid Eestis müüks) – hoiavad pepu kuivemana ja teevad suurema häda ära viskamise mugavamaks.

Kui raha on rohkem, siis shaped variante müüakse Eestis ka, Loodusperes kindlasti ja ilmselt mujalgi. Need istuvad mugavamalt, imavad rohkem, suurema häda korral jäävad ümbrispüksid tõenäolisemalt kuivaks. Ja kellel on viitsimist eBays või mujal netis surfata, siis on muidugi eriti lai valik käepärast, mina näiteks võin vabalt aidata kõiki, kes midagi UK-st soovivad. Niisama nõu annan muidugi ka hea meelega.

Mis mähkmete hoiustamisse ja pesemisse puutub, siis kogumiseks sobib tavaline kaanega ämber (ei pea vees leotama, võib täitsa niisama), plekke saab suurepäraselt välja näiteks sapiseebiga ja masinpesu 40 kraadiga on täitsa okei. Kord kuus võib teha mähkmete süvapuhastust ja pesumasina katlakivitõrjet 90 kraadi ja pudeli äädikaga. Kuni laps on ainult rinnapiima peal ja seega midagi eriti haisvat ei tooda, võib mähkmed vabalt igal õhtul pärast lapse vannitamist samas vees ära loputada – hiljem ma peseks siiski pigem masinas.

Ja nii lihtne see kõik ongi! 🙂

Scroll to Top