Plika esimene maal

Kunagi ammu-ammu, kui oli vaid kaks triipu testil ja suur teadmatus, rääkisin ma sellest kõigest Iirisele, kes rõõmust kiljus ja lubas mulle muuhulgas lastetuppa pildi joonistada. Nüüd sai see lõpuks valmis:

Päriselt kätte saan siis, kui Iiris juunis Eestisse tuleb 😛 Nüüd oleks veel ainult lastetuba vaja 😀 Aga noo, seniks on meil vaba seinapinda küllalt, ei pea ju päris oma tuba olema.

Aga siiski-siiski. Udupeen või mis! See pilt tuletab nüüd mulle meelde seda, kuidas ma tegelikult elada tahaksin. Nii oleks ju hirmus mõnus 🙂

Tahaks juba päriselt näha…

Et nagu…?

Lähen mina üle nädalate (kuude?) täiesti juhuslikult Blogtree lehele (mh, ma lugesin täna üle aastate Delfi naisteka artikleid ka, igav oli lihtsalt) ja mida ma näen?

Mis teil on igav või?

Ah, Vaska, ma teen su veel kuulsaks 😛 Sa peaks ikka omale uue blogi tegema kähku.

Londonist, kokkuvõtteks

Hirmus vahva oli!

Jõudsime teha kõike, mis plaanis ja rohkemgi veel. Ainult quarter pounder jäi söömata (aga ühe Big Tasty sõin küll, maitselt on nad sarnased, ehkki jah, Big Tastyt saab ju Eestist ka) ja enamik asju ostmata 😀

Iire ja Steni juures ööbida oli absoluutselt jumalik. Kuskil mujal poleks nii hea olnud.

Plika paistab olevat sündinud matkasell – ta oli täiesti võrratu reisikaaslane. Vedasime teda terve nädala mööda Londonit ringi – palju sebimist, võõraid nägusid, uusi kogemusi… Tema muudkui naeratas ja kilkas. Virinat oli isegi vähem kui kodus – siis, kui kopp täiesti ees ja väsimus peal. Aga pärast väikest puhkust paistis jälle päike.

Magas ta täpselt nii, kuidas juhtus – päeva jooksul vahel vaid kaks tundi, õhtuti läks magama Eesti aja järgi üheteistkümne ja ühe vahel. Hilisõhtulgi oli rõõmus ja seltskondlik – ka siis, kui oleks kõigi eelduste kohaselt pidanud olema üleväsinud ja jonniv. Igatahes julgeme me temaga nüüd igale poole reisida 🙂

(Eestis, kusjuures, jäi ta kohe esimesel õhtul üheksast tuttu ja eile õhtul magas kella kümneks, nii et ka tavapärasesse graafikusse tagasi pöördumisega ei paista probleeme olevat)

Nägime ära kõik inimesed, keda tahtsime näha. Sõime kõike seda, mida olime igatsenud. Käisime nii paljudes kohtades, et ei jõua kokku lugedagi.

Eks natuke kiskumist oli ka vahetevahel, aga sellest ajalugu vaikib 😉

Parim puhkus üle pika aja. Tahaks varsti jälle!

Modell

Moekunstitudeng Vaska küsis mult kunagi luba, kas ta võib Ruudu tehtud pungiplika pilte inspiratsioonina kasutada ja nüüd, kui me tal külas olime, käsutatigi mulle selle tulemusel valminud kleit selga ja pandi poseerima. Jaa, kleit mulle täitsa meeldis 😛 Jaa, ma tean küll, et selle pildi pealt pole kleiti just väga hästi näha, aga see oli lihtsalt mu lemmikpilt 😉

Tagasisõit

Stanstedi rongi peal oli Plika rõõmus nirk ja pälvis kaasreisijate tähelepanu, nagu tavaliselt:

Rongijaamast ostetud kohv oli jabura topsi sees. Nägin seal teistsuguse kujundusega topse ka, hakkasin netist pilti otsima ja leidsin, et Flickris on terve album Puccino’s keti vahvate kujundustega. Huvitav on see, et ma pole kunagi enne nende kohvikutest midagi ostnud, ei teadnudki üldse, et selline kett olemas on. Edaspidi eelistaks ma mitme kohviku olemasolul just neid juba puhtalt sellepärast, et toodete disain teeb tuju heaks. Jaa, neil on peale kohvitopside muidki vahvaid asju, näiteks stupid little biscuit. Vaadake seal lehel kindlasti ringi, saate hea kõhutäie naerda 🙂 Starbucks, Costa ja muud taolised kohad on palju igavamad. Ma ei usu, et kohvi kvaliteet väga erineb, mina nagunii vahet ei tee. Nii et kui ma edaspidi Londonist kohvi ostan, siis võimalusel Puccino’st.

Lennukis jäi Plika kõigepealt veidikeseks magama:

Aga und ei jätkunud kauaks, siis sai nihverdada:

Siis tuli stjuuardess ja ütles, et laps ei tohi laua peal olla, laud võib katki minna. Nojaa, ma ei tea, ei tundunud küll nii nõrk laud olevat – 7,5 kg kahele lauale jaotatuna… Aga mine sa tea 😛

Väljasõit jäi üle poole tunni hiljaks, aga tee peal oli vist tuul tagant või midagi, igal juhul maandusime ainult veerandtunnise hilinemisega. Ja maandumine ise oli mu kõigi aegade pehmeim, täielik profitöö.

Vaska tuli meile lennujaama vastu ja viis meid kõige kolaga enda poole. Tegime süüa ja jõime natuke siidrit ja rääkisime juttu ja… Mina puhastasin tema arvutit. Ei saanud nii puhtaks kui oleks tahtnud, aga natuke paremaks ikka 😛 Uut blogi ei õnnestunud veel veenda teda tegema, ta oli liiga väsinud. Aga lootust on!

Eile pidi Vaska hommikul kooli minema ja meie terve päeva linna peal uitama, vahepeal Viimsis käima ja õhtul rongi peale minema. Tegelikkuses olime me kella poole kaheni kodus, kus Vaska koristas, Mees enamiku ajast magas, sest ta oli kuskilt mingi haigusepoisi külge korjanud ja tundis ennast halvasti, meie Plikaga hängisime niisama. Siis Viimisisse, siis Kompressorisse ja siis rongile. Nii me koju jõudsimegi.

Scroll to Top