Tasuta loeng savimaja ehitamisest

Te ju kõik mäletate, kuidas ma hiljuti avastasin ja vaimustusin cob-tehnikast ja savimajadest? Ma ei viitsi linkida, sest postitusi oli mitmeid, aga kuskil aprilli teises pooles see oli.

Novat, ja täna saatis Krissu, hea inime, mulle edasi uudiskirja, mis teatas, et esmaspäeval kell kuus on Tartu keskkonnahariduse keskuses tasuta loeng, mida peab Eesti cobiekspert Viese ise ja mis räägib just sellest kõigest, mis mind nii huvitab. Ja siis saab küsida 😀

Oh, ma olen vaimustuses. Pärnusse sõidu plaan jäi kohe ära, seda tegelikult ka mitmel teisel põhjusel.

Ja ma nüüd jõudsin nii kaugele, et Eva-Liisa pani mu listi ka (mhmh, ise oleks ka saanud panna, aga mul polnud varem meeles uurida). Nüüd mulle hakkavad need põnevad asjad meili peale jooksma.

Nii tore, et selline info on seni ka puhtjuhuslikult minuni jõudnud. Tartu keskkonnahariduse keskus tundub olevat koht, kuhu me ühel või teisel põhjusel ikka tagasi satume 🙂

Unine neljapäev

Täna on täpselt selline ilm, et tahaks ainult istuda soojas köögis, põletada pliidi all puid, tõmmata kampsunihõlmu koomale ja teha mitte midagi asjalikku. Teate ju küll… Selline hall ja vihmane ja tuuline.

Jaa, mul isegi on puid, mida põletada, Mehe eilse aiatöö tulemus:

Plika nohu ei taha kuidagi paremaks minna. Eile oli tal tavaliselt rohkem köhahooge, millega kaasnes mitmel korral oksendamine. No ikka see va tatt, mis kurku vajub, ei midagi hullemat. Aga kahju köhivast lapsest ju… Päeval oli rõõmus nagu tavaliselt, õhtul aga viril. Mees oli ka kolmest saati tööl, pidime kahekesi hakkama saama. Ja ma lähen järjest kannatamatumaks…

Öösel magas ilusti, hommikul kell viis tuli jälle köha ja nutt, mässamist jätkus kuueni, minul närvid täitsa läbi. Mees teda seal kussutas, nii et kuuest seitsmeni magas, siis jälle köhahoog ja nutt, õnneks jäi tissi otsa magama ja magas kümneni.

Ja siis me läksime arsti juurde, sest ma eile otsustasin, et omadele jõududele ikka loota ei saa.

Kopsud on endiselt puhtad, aga röga on rohkem “kuulda”, nii et me peame nüüd Plikat koputama ja teda pea alaspidi hoidma ja naerma ajama ja nutta laskma ja üleüldse igat moodi väntsutama, et see röga ikka kõik liikuma pääseks. Vereproov oli korras ja alguses pidime ainult nina turset vähendavaid tilku saama lennukisse, aga kui mul tuli meelde mainida, et Plika eile õhtul kogu aeg kõrva katsus, vaadati need ka üle ja kirjutati antibiotsid välja.

Midagi hullu veel pole, aga et ei läheks ka, pealegi meil reis ju ees. Ega ma väga õnnelik pole, et Plikale rohusid söötma pean, aga pigem teen seda ja olen kindel, et saab terveks…

Nii meil on siis nüüd Zyrteci tilgad, mida ta saab kolme päeva jooksul kaks korda päevas kolm tilka ning siis uuesti enne lendamist… Ja siis mingi Amoxicillin-Ratiopharmi nimeline pulber, millest vett peale kallates siirup teha, seda kolm korda päevas 5 mg lusikatäis. Oehh. Vast saame nüüd terveks ja ei ole mingid hullud rohud.

Plika oli arsti juurest tulles rõõmus nagu noor nirk muiste ja magas ilusti kaks ja pool tundi oma voodis – välja ei hakanud teda panema, sest ilm oli liiga närune, sisetingimustes pole ta ammu nii pikalt maganud.

Nii me siis siin elame ja ravime.

Noh, aiatargad… vol 2

Enamikule küsimustest sain eelmises postituses vastused, mõned jäid siiski lahtisteks, paar uut küsimust tekkis ka. Teen siis uue postituse, vana läheb lukku 😛

1. Nende kivi kõrval kasvavate isendite (minu meelest nõgese-maasika hübriidide) kohta pole keegi midagi tarka öelnud. Kui ma lähemalt vaatan, siis seal oleks nagu äkki isegi kaks erinevat taime?

2. Selle lillega on asi endiselt lahtine. Kaks korda on pakutud kannikest, ükskord semperbegooniat. Kas keegi teab kindlalt?

3. On see ebaküdoonia või mitte?

4. Sihukesed taimed leidsin veel ühe seina äärest. Teab keegi, millega tegu?

5. Ja siis see lilla lill, selle nime ma ka ei tea. Karvane leht paistis ka lähivaates nii võõras, et läksin üle vaatama, aga oli mooni oma 🙂 Ja nood teised väiksed lehed, mis ümberringi näha, on vist ikka kirikakar, jah?

Oi, aga üldiselt ma ikka leian, et blogimajandus on lahe. Kust mujalt ma nii kiiresti kõike vajalikku teada saaks? 😀

Noh, aiatargad…

Ma siis pildistasin oma umbrohupeenrad 😛 üles ja tundub, et nii palju erinevaid asju polegi. Muid asju, mis pole kindlasti umbrohi, aga mida ma tuvastada ei oska, pildistasin ka. Ja üleüldse said pildid natuke niru kvaliteediga (viimasel ajal tundub, et õues on kogu aeg liiga palju valgust), aga no elab üle.

Nii palju pilte sai, et ma kohe ei teagi, kuidas oleks kõige parem teha, et te saaks arusaadavalt öelda, mis kus on. Ma vist lihtsalt nummerdan pildid ära…

1. See all vasakul on kindlalt mingi lill, üleval vasakul ja keskel ma ei tea, vast on ka? Ja paremal on nartsissid 😉

All vasakul on kukehari, üleval vasakul on pakutud semperbegooniat ja kannikest, keskel on kurekell (ema arvas, et vereurmarohi, aga kollast vedelikku murdes ei tulnud, seega mitte)

2. Sama peenar edasi, suht samad liigid ka, lisaks ainult need väikesed lilled, mille kohta ma pole ka veel aru saanud, kas see on päris lill või umbrohi ja nime ka ei tea 🙂

Kirikakar, tuntud ka margareeta nime all (ja mairoosi nime all võib-olla ka, ei viitsinud rohkem googeldada)

3. Sama peenar veel edasi, pole ka tegelikult midagi uut…

4. Siin on kivi kõrval need imelikud… Mina ei tea, mulle meenutavad midagi nõgeste ja maasikate vahepealset, aga võib-olla panen täitsa mööda 😀 Kui lillepeenar, siis ikka lill või umbrohi oleks loogiline 😛

5. Nojah, siin on need väikesed lilled ja tulbid ja võilill 🙂

6. Siin on mingid uut sorti lilled ja siis seal ülevalpool on veel mingi teine asi vist, mis tahaks kangesti mööda majaseina üles ronida, kui toetuspinda vaid oleks – mulle vähemalt tundub nii, sest praegu roomavad nad mööda maad. Ja kui ma neid kaua vaatan, siis tunduvad ronilill ja sinine lill mulle juba täiesti ühesugused 🙂 🙂

Igihali

7. Lähivaade eelmisest:

8. Majaesine peenar, kus umbrohtu vist küll pole, no tulbid ja see lill, mis teises peenras ka oli ja siis miskid natuke sõnajala moodi asjad:

Sõnajala moodi on moon, sordilt idamagun

9. Ja veel majaesine peenar, siin on vasakul veel mingi uus taim (mitte tulp, eks, järgmine sellest):

Jugapuu

10. Siis mingi põõsas või suur lill või midagi:

Pojeng

11. Mehe arvates ebaküdoonia. On või?

12. No need peaks küll võõrasemad murtud südamed (ise ajasin sassi) olema… Ja naadid, mida ma pole jõudnud ära rohida. Üleüldse kipuvad need ju ära murduma ja kui juured maasse jäävad, siis kasvavad ülehelikiirusel tagasi… Tühi töö.

Nii, tuvastamise osaga sai ühele poole. Üldistest oludest on mõned pildid veel.

Mees lõikas-saagis eile sihukese hunniku oksi:

Meie tulevane peenramaa, mida ma läbi kaevasin. Selle punaste lehtedega põõsa taga on meie kompostihunnik 🙂 “Grilli” peame vist ümber tõstma…

Teine pool peenramaast. Paremale jäi peale ka “prahi”hunnik, millest peaks saama alus ja katus meie tulevasele puuriidale, kui keegi veel need puud ükskord ära telliks… Mina muretsen, et kas hinnad juba kõrgeks ei lähe, mul pole üldiselt õrna aimugi, millal peaks. Mees väidab, et enne Londonit enam ei jõua, sest need tuleb ju kõik veel riita laduda. No olgu peale, eks siis tagasi tulles. Kas me oleme täiesti süüdimatud, et me järgmise talve puid alles mai lõpus otsima hakkame?

Õunapuud õitsevad 🙂

Ja naabri aiapool on selline 😉

Scroll to Top