Daki väärt mõte
Iseendale peaks saama teha format C
(mhmh, ma kohevarsti lähen magama)
November 2006
Tavalised aastalõpu mõtted
Tahaks alustada uut aastat puhtalt lehelt. Natukene positiivsemalt, natukene rahulikumalt, natukene vähem avalikult. Tahtsin kolida oma blogi kuskile, kus saab postitusi soovi korral parooli alla panna. Otsisin, aga ei leidnud kohta, mis seda võimaldaks ning oleks ühtlasi visuaalselt sama nauditav ja nii lihtne/mugav kasutada, kui seda on Blogger. Koledad kujundused olid. Sellest mulle piisas.
Järelikult jään ootama aega, mil siinsamas blogipesas saab hakata asju paroliseerima (heh, mõtlesin uue tegusõna välja :P). Seniks annab vist osasid oma poste nähtamatuks muuta (kuniks paroliseerimise võimalus tekitatakse) save as draft meetodil (teoorias vähemasti, praktikas pole veel proovinud).
Mõtlesin, kas peaks blogi kirjutamise hoopis ära lõpetama, aga kardan, et ei suudaks – virtuaalne ekshibitsionism on saanud osaks minust. Mulle meeldib avameelsus, paraku kipun aeg-ajalt liiale minema (räme masendus -> nutt ja hala/liigsed detailid). Selleks olekski vaja võimalust vajadusel ligipääsu piirata. Ainult nendele, kes julgevad mulle tunnistada, et loevad mu blogi. Sellest piisaks, et password saada. Ma arvan 😛
Sellised mõtted siis. Tõenäoliselt teen teoks ka. Mul on veel kuu aega asjatamiseks.
Oli mõte oma blogi nimi ka ära muuta, aga avastasin just, et keegi Hollandi värdjas on mu nime ära võtnud. Grr!
*ei suuda oma nördimust taltsutada*
Võib-olla peaks siiski htmli selgeks õppima, täitsa ise kuskile blogi kujundama ja…
Kuidas seda õppida saaks? Kes õpetaks?
Sinine esmaspäev
Tähendab, ma naeran ikka veel.
Aga üldiselt. Laupäeva õhtu ei möödunud kaotusteta. Jäin ilma ühest mantlinööbist. Kuna neid oli niigi ainult kolm, on olukord traagiline. Teised kaks on nimelt päris üleval (seda ma Varblasel imestasin, miks mantlihõlmad üldse kinni seista ei taha, aga joobeastmest tulenevalt mõtlesin, et äkki on viga minus). Ühesõnaga – kellelgi ei juhtu üht suuremat sorti nööpi üle olema? Soovitavalt musta, aga muud värvid käivad kah. Jõle tüütu on mantlihõlmu kogu aeg käega kinni hoida (ei hoiakski, aga külm on ju, kurat võtaks).
Panin täna tööle uue seeliku selga. Pikk ja must ja muidu äge, ainult elektrit täis ja mööda jalgu kinni, nagu tööle jõudes avastasin. Kui Lepp kohvi ostmast tagasi jõuab, lähen mängin natuke veega, äkki saab asja parandada.
Aa, ja siis mul on tunne, et mul on paranoiad. Aga ma parem ignoreerin seda mõtet 😀
Tegelikult on tore. Siiani vähemalt. Loodetavasti tuleb ilus päev.
Kas tantsime?
Täna kell 20.30
Kanal 2
Shall We Dance
Nägin seda esimest korda eelmise aasta alguses, kui A-ga valentinipäeval kinos käisime.
Võrratu film.
Paneb mind uskuma, et armastus jääb ka siis, kui inimesed on aastakümneid abielus olnud.
Ma loodan, et ka minuga on kunagi nii.
Ja ma olen Lopezi fänn.
Nii et kõik õhtul teleka ette!
Absurdne²
Eile õhtul.
Jõime Varblasel seitsme inimese peale ära kaks Tarco peeti ja kolm Seitset. Üritasime minna KuKusse, aga ei tahtnud sisse saamise eest raha maksta ning lõpetasime Levikas.
Kui jätta kõrvale Murakas, kes keeldus igasugusest taolisest tegevusest, suudlesid kõik (olenemata soost) kõiki, õhtu lõpuks olin ma suudelnud K, M-i, P ja L-iga (ei hakka parem nimesid nimetama), rääkimata mingist tüübist kõrvallauas, kes tahtis mu salli ära hiivata, unustamatutest minutitest M-iga levika vetsus ja faktist, et ma võtsin 17-aastaselt poisilt süütuse (well, K, ise oled süüdi :D)
Khm.
See on põhimõtteliselt nii absurdne, et ma naeran iga natukese aja tagant kõva häälega.
Kas minu nädalavahetused saavadki nüüd sellised olema?
Ja Orkut ütleb täna nii:
Today’s fortune:
Your love life will be happy and harmonious
*naerab veel kõvemini*