2006

Aktsioon: otsi mütsi

Tähendab siis. See oli jumala aus müts. Mingi kuu aega tagasi Seppäläst ostsin. 109 krooni vist maksis. Ja just NÜÜD, kui ilmad otsustasid minna põhjendamatult külmaks, avastan ma, et minu aus müts on kotist rändama läinud.

Põhimõtteliselt ma võiksin ju uue samasuguse osta, eks. Ma olen 90% kindel, et kuskil Seppäläs leidub neid valgeid lõustu veel. 109 krooni ei tapa – jätaks lihtsalt ühe õhtu joomata. Aga vaata, päris niru oleks, kui ma ostaks omale uue mütsi ja avastaks vana järgmisel päeval kuskilt voodi alt.

Viimati nähti mütsi minu peas laupäeva hommikul tööl ukse ees istudes. Reedeöistest aktsioonidest tulenevalt läksin laupäeval peale tööd mitte jooma, vaid otseteed koju. Magama. Seega on võimalus, et see on kuskil tööl või kodus. Mõlemast kohast olen juba otsinud ka. Päris põhjalikult. Otsin miski hetk veel põhjalikumalt.

On võimalus, et see on Tartus. Väljas joomas ma seal viibides õnneks ei käinud (ärge nüüd sattuge eksiarvamusele, et ma üldse ei joonud, see oleks täiesti vale), nii et sel juhul võiks see teoreetiliselt olla ühes või teises kohas, kus ma öö veetsin.

On võimalus, et ma suutsin selle kuidagi kotist välja tirida sel ajal, kui läksin laupäeva õhtul koju, pühapäeva õhtul bussijaama, Tartus bussijaamast edasi, esmaspäeval Kaubamajja, Rimisse ja Katsi juurde… Need on s*tad võimalused. Samas mul pole üldiselt kombeks oma asju kotist hoolimatult välja tirida. Vähemalt siis, kui ma kaine olen. Ja kõigil neil puhkudel ma seda ka olin.

Teisipäeva varahommikul bussijaama minnes oli müts igatahes kadunud.

Antud asjaoludel tundub mulle tõenäoline, et müts on veel leitav.

Kes leiab, sellele teen joogi välja 😉

Copy-paste

Unetus. Kümme minutit tagasi lõppenud vestlus Ruuduga, kus ma jõudsin selleni, et kuigi enamik inimesi on definitely s*tapead, meeldub mulle olla naiivne ja arvata, et mina ja mind ümbritsevad inimesed on tegelikult head.

Katkend Daki blogist, mis nende mõtetega hästi kokku läheb:

Üldiselt olen ma väga naiivne inimene. Mitte sellepärast, et ma oleks rumal või midagi (ennast kiitmast), aga mulle lihtsalt meeldib uskuda, mida inimesed mulle räägivad. Ja mulle meeldib uskuda, et maailm on ilus ja hea, et vandenõud on väljamõeldised ja et paljud asjad on tegelikult tervisele kahjutud, kuigi räägitakse teistmoodi. Ja mulle meeldib uskuda, et keskmine mees ei löö oma naist, võtab teda kui võrdset ja naise rasedusest kuuldes ei saada teda kliinikusse aborti tegema, vaid on rõõmus ja toetav.
/—/
Ja muidugi on veel see asi ka, et ma vaimustun asjadest-inimestest õudselt kergesti. Kõike võtan väga kergelt hinge, no lihtsalt olen selline, mis teha.

Miks tundub nii tihti, et sinu kõige paremad mõtted on keegi teine juba kirja pannud?

Geniaalseid tähelepanekuid

  • Ma peaks definitely otsima töö, kus mulle rohkem makstakse, et mul oleks raha, mida maha juua (järelduseni jõutud pärast kaht siidrit Pipsiga, kolmandat Marisega Levikas ja nukra tõdemuseni, et justolipalgapäevagarahaonikkajubevähe)
  • Ma peaks definitely kolima vanalinna. Või siis Tartusse (järelduseni jõutud pärast järeldust, et Levikas/Krahl/jmt asuvad just nimelt vanalinnas ning Tartu tundub olevat minu jaoks Alati Hea Asja Linn)
  • Mingil määramata põhjusel valutab mu parema käe pöidla ja nimetissõrme vaheline osa (mõni arstiteaduse tudeng leiaks sellele lohisevale terminile kindlasti ilusa lühikese ladinakeelse nimetuse), kui ma pöialt liigutan. Kummaline.
  • Mingil määramata põhjusel on kadunud minu müts. Kui keegi teist tuvastab kuskil musta mütsi valge lõustaga, siis SEE ON MINU OMA ja palun lahkesti tagastada minu kotti, mis asub Mustamäel või tööl või vabalt valitud rentslis.
  • Mingil määramata põhjusel on meie korteris viimastel päevadel järsku jubeväga külm. Tekitab tahtmise emigreeruda. Näiteks Egiptusesse.
Scroll to Top