Shaun the Sheep!
Mina olen sõltuvuses, Vaska ka. Äge koduleht on ka.
2007
Eiffeli torni tipus on levi
Tegelikult laadisin ma kõik pildid üles juba ööl vastu pühapäeva, aga uni sai enne võitu, kui jutu kirjutamiseni jõudsin. Mul oli pühapäeval täiesti aus kavatsus pärast töölt tulemist jutt ka valmis kribada, mis siis, et jõudsin koju peale ühtteist õhtul ja pidin järgmisel hommikul kuuest tõusma, aga mulle tuletati meelde, et Lyl on sünnipäev, seega veetsin õhtu hoopis viina ja Red Bulli taga. Sellest pikemalt mõnes teises postis.
Meie Pariisi reis sai alguse reede, 5. oktoobri varahommikul kell viis, sest ega me OMETIGI polnud viitsinud eelmisel õhtu asju ära pakkida, käisime selle asemel hoopis kinos ja vaatasime pärast poole ööni lambamultikaid.
Bussireis (vähemalt sinnasõit) läks valutumalt, kui ma oleksin arvanud. Mul olid suuremad lootused tagasisõidu osas, mis leidis aset öösel – mõtlesin, et siis on nagunii väsinud ja saab vähemalt rahus magada. Aga sellest jällegi pikemalt hiljem…
…
Liiga palju koledaid riideid
(Too Many Ugly Clothes)
Kuna olin viimased paar päeva tagajärjetult üritanud uusi raamatuid osta ning selle tulemusena sai isegi Anne of the Green Gables sarja viimase osa viimased leheküljed ära loetud, seadsin eile sammud pärast tööpäeva lõppu Tottenham Court Roadil asuva odava raamatupoe poole.
Tee peal leidsin aga, et hädasti oleks riideid vaja ja niikuinii kesklinnas olles võiks veidi Oxford Streeti ka kammida, näiteks Dorothy Perkinsi ja Topshopi tall sectioni sügishooaja pakkumised üle vaadata.
Ja mul oli isegi päriselt shoppamise tuju! Oxford Streeti ülerahvastatus ei ajanud mind närvi! Sellist asja ei juhtu just tihti.
Igatahes sain endale £15 eest mustad teksad (fenomenaalne!) ja nende kõrvarõngastega sobiva kaelaehte. Leidsin isegi ühed nunnud stringid (mul oleks vaja suuremal hulgal uut aluspesu, aga mitte miski mitte kusagil lihtsalt ei meeldi).
Oleks olnud vaja veel seelikut ja jakki ja pluusi ja saapaid ja kõike muud, aga siinkohal jõuame selle sissekande pealkirjani. Mood on ikka üks jube loom, mis ma oskan öelda. Ma ei kahtlegi, et selle meeletu valiku hulgast leiab ka üksikuid kantavaid asju, aga häda on selles, et mina lihtsalt ei viitsi otsida. Ühes poes käimisest mulle täiesti piisas, kui paarist järgmisest midagi ei leidnud, sai siiber ka.
Samale järeldusele jõudsin ka paar nädalat tagasi Primarkis, tookord ei maininud ma oma shoppamise tulemusi blogis vist üldse.
Nende kahe käigu ühiseks näitajaks said… Sukad.
Primark oli täis koledaid riideid, aga see-eest oli seal palju ägedaid sukkpükse. Kuna mu jalad on ebanormaalselt pikad, siis ei julge ma ühegi firma tooteid enne suuremates kogustes osta, kui üks paar on järele proovitud, seega ostsin mõned ära ja kasutasin lähima kaubanduskeskuse WC-d proovikabiinina. Üllatuslikul kombel oli kõigi (isegi kummiga) sukkade pikkus täiesti piisav, seega läksin tagasi ja ostsin mõnuga… Koju jõudes oli umbes kümme paari erinevaid sukki.
Lõpuks jõudsin järeldusele, et nii palju mul neid ikka vaja pole ja kolm paari leidsid uue omaniku Iirise näol. Hea, kui on sama pikki sõbrannasid 😉
Ja eile lohutasin ennast ka lõpuks nelja paari sukkpükstega, mis olid just sellist tüüpi, mida Primarkis polnud.
Nüüd on mul võrksukki, mustriga sukki ja sooje sukki, kummiga ja tavalisi… Ja ma üldse ei kahtle, et ma ostan neid veel. Sest kui nii odavalt antakse ja nii hea valik on, siis tuleb võimalust kasutada – et Eestis järgmiseks seitsmeks aastaks varud olemas oleks 😉
PS. Jah, ma olen Stouti fänn.
Kadunud hambaharja juhtum
(The Case of the Missing Toothbrush)
Kui mina eile hommikul kella kuue paiku enne tööle minemist hambaid pesin, oli Mehe hambahari veel topsis (tean täpselt, et oli, sest meil on ühesugused harjad, ainult minu oma on veidi väiksem, ning mulle sattus unise peaga algul tema oma kätte). Kui Mees tahtis paar tundi hiljem hambaid pesta, siis seda enam seal polnud.
Suurima tõenäosusega meie vahepeal kedagi vannitoas ei käinud.
Müsteerium…
PS. Jah, ma olen Gardneri fänn.
PPS. Kolmapäeval jõudsin koju, jäin viiest magama ja magasin hommikuni. Neljapäeval oli tuju s*tt ja lihtsalt ei viitsinud. Eile shoppasin õhtuni ja olin koju jõudes liiga laisk ja väsinud, hoopis parem oli hiinakat süüa ja niisama chillida. Praegu ka ei viitsi. Et jah, ma pole Pariisi piltidele viimasest sissekandest saati pilkugi heitnud, kannatage aga veel. Rohkem tärmineid igaks juhuks ei anna, küll kunagi tulevad. Mõned pildid on Marise blogis ka.
Liiga palju pilte
Pariisi muljetega peate veel kannatama, sest ma ei ole siiani suutnud sissekande jaoks pilte välja valida. Õigemini, pooled pildid on valitud ja lõigatud, ülejäänud pooltest on olemas must valik, mida tuleb veel vähendada ja parajaks lõikamata on need ka.
Ma olen üldiselt fotopede ja mulle MEELDIB selliseid asju teha, aga kui on ikka 600 pilti… Millest paljud on sarnased jne, aga ikkagi. Ühe korraga seda kõike ära ei tee, siiber saab.
(ja üldsegi oli täna hommikul vaja kõigepealt Orkutisse hunnik pilte üles panna, mis võttis oma aja ja aitas blogipiltide siibrile kaasa)
Pean veerand tunni pärast tööle minema ja homme avan, seega täna oleks mõistlik pärast tööd kohe magama minna. Ideeliselt vähemalt. Et tõenäoliselt peate vähemalt homse õhtuni kannatama.
Torumees, kes eelmisel kolmapäeval tulemata jättis, käis täna ära. Vaatas kraani, helistas kuskile ja ütles, et keegi teine peab tulema seda vaatama ja et nad helistavad meile ise, et see uus aeg kokku leppida. Helistasid tõepoolest, nii umbes tund aega hiljem. Ja teatasid, et see on meie enda süü ning nemad seda tasuta korda ei tee. Ühtlasi andsid numbri, kust saab “päris” torumehe tellida. Sweet. Aga mina ei viitsi sellele enam mõelda, eks Mees hiljem uurib.
Netti tekitab praegu mingi vigane ruuter või modem, mis tahab iga natukese aja tagant restarti saada. Tüütu.
Aga üldiselt on kõik kõige paremas korras 😉 Ootan juba, millal metroosse saan – uus raamat on jube põnev.