2007

Veel kord

*torinal*

Ei ole päris nii, et Tikker käib ja kepib ringi nagu jumal juhatab. Isegi see väljend, “keppima”, on minu jaoks täielik turn off, ärge palun üritage sellises sõnastuses ettepanekuga mulle läheneda – paremal juhul lõppeb asi iroonilise p*rse saatmise, halvemal juhul kõrvakiiluga.

Ma olen endiselt arvamusel, et maailm oleks ilusam paik, kui Tikril oleks püsisuhe. Kui pole, mis ikka. Ega armastus puu otsas kasva. Järgmine peaaegu sama hea variant oleks stabiilse seksisõbra omamine. Et kui ikka vaja, siis ka alati saab. Sellega on nüüd jälle häda, üks osutus idioodiks, mõni potentsiaalne kandidaat asub lihtsalt liiga kaugel, mõni ei pruugi piisavalt hea olla, et teist korda uuesti tahaks (viimasel ajal on isegi vedanud) jne.

Lisaks kõigele olen ma valiv (vastupidiselt mõnede arvamustele, et ma valimatult ringi seksin). S*taks hästi valin kusjuures – ainult pandavaid tüüpe. Pinnapealne, ütlete? No mida iganes, nimetagem seda keemiaks. Kui pole seda tunnet, et tahaks temaga seksida, siis seda ei juhtu. Enam mitte (kunagi sai igasugu lollusi tehtud, aga see oli ammu). Ja paljudega seda tunnet pole. Paljudega on ka, aga neist paljudel pole seda tunnet minu suhtes. Paraku.

Seksi otsimisest pole kasu, see lõppeb reeglina halvasti (loe: mitterahuldavalt). Seks peab ise minu juurde tulema. Spontaanselt. Mida rohkem sellest rääkida, seda väiksem on tõenäosus, et see tegelikult ka juhtub. Ei ole ma ka seltskondlikult hetkel eriti aktiivne, et potentsiaalsed spontaansed kontaktid tekkida võiksid. Ei viitsi olla lihtsalt.

Miks ma sellest üldse (JÄLLE) räägin? Ma olen lihtsalt lugenud viimastel päevadel erinevaid asju ning rääkinud inimestega ja tunnetanud mingit suhtumist (aga täiesti võimalik, et ma kujutan asju ette). Sina, kes sa seda loed, ära palun võta midagi isiklikult ega hakka ennast kommentaariumis kaitsma, see jutt ei pruugi üldse sinu kohta käia.

Ühesõnaga seksiga on kehvad lood ja sellest tulenevalt on mu eraelulised vestlusteemad sageli sellega seotud ving. Ärge pakkuge mulle palun vibraatorit ega mingeid haiglaseid kuulutusi, lihtsalt andke mulle andeks, et ma ei ole aseksuaalne inimene ja sellest tulenevalt aeg-ajalt, kui asjad eriti koledaks lähevad, teid tüütan. Ausalt öelda on mul juba endast ka kõrini ja jätkates oma lubaduse pidamist, mida selle sissekandega juba murdsin – ma ei kirjuta siin blogis enam ühtki sõna seksist, enne kui midagi reaalselt kirjutada on. Kardetavasti ei juhtu seda niipea.

Soovin hetkel siiralt, et oleksin frigiidne.

Over & out

PS. Igasuguse negatiivse alatooniga kommentaarid pole siinkohal absoluutselt teretulnud. Kui midagi ilusat öelda pole, ole palun lihtsalt vait. Seekord siis nii.

Piiale ja Erwinile

Nadja üleskutse läks hinge, kandsin teile oma viimase raha – 7.60. Oleks rohkem kandnud, aga jõin ülejäänu eile Nadjaga Levikas maha. Loodan, et minust oli abi.

Siiralt teie,
Tikker

Luuser

Pärast kahe blogi läbi lugemist ja ühe inimesega rääkimist ja teise inimese räägitud asjadest ja kolmanda inimesega juhtunust mõtlemist sain ma aru, et mul on igav elu ja ma olen jumalast mõttetu inimene.

Tänan tähelepanu eest.

Tikker ja lipsu(sõlme)d… Oeh

Selles mõttes, et… Ma peaks vist tegema kohustuslikuks reegliks kõigile tüüpidele, kes arvavad, et mu lipsu oleks kena duši alla vedada või see niisama sõjasaagiks võtta, et see tuleb hiljem tagastada triigitud JA sõlmes kujul. Veetsin jälle mõnusa veerandtunnikese arvuti ja peegli ees, et normaalne lipsusõlm saada.

Kiituseks võin öelda nii palju, et lips istub paremini kui enne… Vajaski teine triikimist. Aga triikrauda Tikril teatavasti pole. Selles valguses jätan tähele panemata isegi paar plekki, mille võrra lips nüüd rikkam on. Kes teab, äkki ma tegin need ikka ise.

Nüüd on Tikker jälle ilus.

Tegelikult pole ma siiani aru saanud, mis teema mul nende lipsudega on, aga ilma ei taha nagu eriti välja minna. Fetiš või? Nojah, mis teha.

Valimisreklaamid in my ass

Ausõna, kogu see odav propaganda ajab ära igasuguse isu valima minna. Iga kord, kui ma näen mõnd põsele maalitud lipukesega keskerakondlase larhvi, tekib mul vastupandamatu tahtmine sellele vuntsid joonistada või vähemalt reklaamile tugevasti jalaga virutada. Ma muide ei ole üldiselt vandaalitseja tüüpi, ei mäletagi, kas olen kunagi midagi taolist teinud. Ega ei tee ka nüüd.

Nüüd siis vahib Reformierakond samamoodi igalt poolt vastu ja viimase piisana räägib keegi Ott Lumi Rahvusraamatukogu küljel, et õnn on see, kui tahad tööle minna ja koju minna ning reklaamib oma kodulehte. IRL-i muidugi ka.

Lihtsalt kole.

Ahjaa, see kristlik partei, mis iganes nende täpne nimi ka poleks, nende reklaamid on ka eriti inetud.

Et mina ei taha ausalt idioote valima minna. Hetkel tundub, et kõik on idioodid. Märtsis vaatame…

Tikker tuli täna koju nagu alati – trolliga, Siili peatuses maha ja otse trolli tagant üle tee. Keset teed seistes ja oodates, et teiselt poolt tulev autode vool lõppeks, sõitis mööda ja jäi foori taga seisma politseiauto, mille juhipoolne aken oli lahti ning seal istuv ment (päris noor ja kena oli :P) teavitas, et ülekäigurada on natukene sealpool. Tikker õnnistas menti iroonilise naeratusega ja läks südamerahus tema auto tagant üle tee. Seisma jääda ja trahvi teha igatahes ei viitsitud.

Kuuse peaks välja viskama. Eile juba oleks pidanud. Üldse ei viitsi. Tõenäoliselt läheb käiku Ruudu kontseptsioon, mille kohaselt kuuske tuleb toas hoida nii kaua, kuni sel veel okkad küljes on, sest muidu oleks ju raiskamine.

Siinkohal vabandaks veel Nadja, Ruudu, Lontu, Pipsi ja Tõnu ees (loodan, et ei unustanud kedagi) eileõhtuse vingumise pärast. Seoses endale antud lubadusega ei saanud sellest siin kirjutada, niisiis olid õnnetuteks ohvriteks erinevad inimesed mu MSNis. Kergem muuseas ei hakanud. Selliste asjade puhul parandab ilmselt vaid haud. Sel korral ka kõnekäänd “hommik on õhtust targem”.

Scroll to Top