November 2009

Täiesti teistmoodi Hispaania

Kui hiljuti kirjutasin, et pärast Anna-Maria Penu raamatu lugemist jäi mulle Hispaaniast mulje kui täesti p*rses riigist, jäeti mulle kommentaaridesse link ühe Hispaaniasse kolinud Eesti perekonna blogiga. Kuna seda hakati kirjutama alles selle aasta mais ning postitused pole väga tihedad, lugesin olemasoleva ühe õhtuga läbi.

Jäi mulje, nagu oleks tegemist täiesti teise riigiga 🙂 Saan aru, et Anna-Maria raamatus on rohkem fakte üldise eluolu, ajaloo ja kohalike olukorra kohta, samas kui see blogi kirjeldab lihtsalt ühe Hispaaniasse armunud ja perega sinna kolinud eestlanna mõtteid, aga ikkagi – kõik sealne tundus korraga nii hea!

Rõõmsad inimesed, kes teevad oma tööd rõõmuga, mõnus koolikorraldus, ühiskond, kus kõik armastavad lapsi ja kus neid võib igale poole kaasa võtta, ilma et viltu vaadataks, immigrantidega oldi alati ülimalt lahke ning üritati neid igati aidata. Bürokraatia tundus korraga üldsegi mitte nii hull ja isegi siesta pidamine arukas… No olgu, üks negatiivne asi ka – see, et kõik (sh laste läheduses) suitsetavad, mulle küll ei meeldi. Anna-Maria raamatust samas lugesin, et seadusega on see nüüd keelatud, ehkki täies jõus see vist veel pole. No Heleni blogist küll muljet ei jäänud, et üldse mingeid piirangud oleks.

Veider… Ma saan aru, et igal asjal on mitu (õigemini pigem tuhat) erinevat külge, aga nii vastandlikud muljed… Ometigi peab ka Anna-Mariale tegelikult Hispaanias väga meeldima – muidu ta seal ju ei elaks, muidu poleks ta sinna ju üldse läinudki. Tema raamatust kumas aga läbi pigem neutraalne suhtumine, taustaks palju realistlikku ja pigem masendavat üldinfot. Heleni blogi seevastu on armastusest läbi imbunud. Armastus teeb muidugi sõgedaks? 🙂

Ei tea. Nüüd on igatahes küll tunne, et koliks või isegi 🙂 See kõik on muidugi täiesti teoreetiline, reaalselt ei hakka me kuskile kolima – kui, siis ainult tagasi Eestisse.

Ajalootund algab nüüd

Ei tea, kas see on kokkusattumus või Amazon toobki nüüd oma tellimusi ainult õhtuti kohale – nood kaks korda, mis ma nüüd tellinud olen, on mees igahes seitsme paiku uksekella helistanud. Väga mõistlik – enamik inimesi on ju päeval tööl.

Nagu pealkirjastki aru saada, sain ajalooraamatu kätte. Pildistasin seda koos “Minu Hispaaniaga” (see lihtsalt vedeles käeulatuses), et oleks paremini aru saada, kui mahuka teosega tegu on 😛

CIMG9486

CIMG9490

Kui ma täna muude asjadega ühele poole saan, hakkan kohe lugema ka. Mängin ideega kirjutada välja ka kõigi võõraste sõnade tõlked, kuna ma pole seda aga tavalistegi raamatute puhul teha viitsinud, siis nii paksu raamatu puhul oleks see vist idiootsus. Näis, kuidas ma viitsin.

Rääkides ajaloost, siis täna tuletati mulle täiesti juhuslikult meelde tükike isiklikku lähiajalugu, täpsemalt viie aasta tagust. Marko oli hakanud läpakas suurpuhastust tegema ning leidis sealt ühe suhteliselt avameelse ja piinliku kirja, mille ma olin kunagi 20-aastasena purjus peaga oma tollasele elukaaslasele kirjutanud (nojah, sel hetkel elasime küll veel ainult ainult pool aega koos, koolid olid eri linnades). Toona sai see MSNi vestluse käigus ülima saladuskatte all Pipsile saadetud, kusjuures ma lugesin veel samal ajal sõnad peale, et kustutagu pärast lugemist kohe ära ja ärgu Markole midagi rääkigu (nii piinlik oli, noh) – ilmselgelt ta unustas 😀 Ausalt öeldes lasin nüüd ainult silmadega diagonaalis üle käia, päris läbi lugema vist ei hakkagi. Johhaidii, olid aga ajad.

Kuna ma otsisin täpsema taustainfo saamiseks üles toonased chat logid, sai sealt ka veidi edasi loetud ja koos Pipsiga ohhetatud-ahhetatud, millised me küll kunagi olime. Nii naljakad ja tähtsusetud probleemid, ehkki enda arust olime juba siis niiii täiskasvanud, irw. Jõudsime ühisele järeldusele, et on hirmus hea olla vana, tark ja rahumeelne.

Huvitav, kas viie aasta pärast tundub praegu läbi elatu ka sama lapsik?

Arutlesime Geilyga täna MSNis mitu tundi riidemähkmete teemal ning Geily irvitas lõpuks mu vaimustuse peale ja ütles – kui su pungisõbrad sind nüüd kuuleks! Mina irvitasin vastu ja ütlesin, et tõsi ta on, endal on ka naljakas. Aga tõepoolest, hetkel olen tõesti kõige siiramas vaimustuses laialdasest riidemähkmete valikust, mis siin saadaval on. Ja olen oma eluga selliselt ütlemata rahul.

Hasart! Võit! Rahulolu!

maasikad…ehk eBay saaga jätkub.

Mõtlesin vaadata, ega seal äkki TotsBotsi one size pealispükse (odavamalt) ei müüda (ehkki need on nii uued, et olen seni ainult ühes poes näinud) ja leidsin hoopis nende MAASIKATEGA püksid! Hinnaks oli tol hetkel £3.61 ja oksjoni lõpp 15 minuti pärast.

Jõudsin kõigepealt kiirelt välja googeldada, et need on mingi vanem mudel, mida enam pea kuskil ei müüda, sellepärast ma polnudki neist varem miskit kuulnud. Igatahes otsustasin, et pean need saama, mis siis, et pole one size – suurus oli igatahes õige, nr 2, 18-35 lbs ehk alates 8 kg.

Hakkasin kolm minutit enne oksjoni lõppu natukesehaaval juurde pakkuma – alguses liikus miinimum 20p, siis juba 50p kaupa. Keegi oli maksimumi kõrgemaks pannud, nii et ma olin 6x järjest outbid. Aga seitsmenda korraga jäin £9-ga võitjaks, keegi õnneks üle pakkuma ei tulnud. Postikulu on £1.25, nii et kokku £10.25 – 50p kallim, kui nood teised äsjatellitud, mida sünnist potini kasutada saab. Aga suva 😀 MAASIKATEGA mähkmepüksid 😀 Ma olen ekstaasis.

Lapsevanema rõõmud, tõepoolest. Aga no kuidas sa jätad Maasikale maasikatega püksid ostmata, ah? 🙂

eBay tekitab sõltuvust

Võitsin just oma esimesed “päris” oksjonid – seni olen ostnud vaid buy now asju 😛 Aga kuna Woolworths on pankrotis, tuleb otsida alternatiivseid meetodeid saamaks endale ülejäänud Mary Higgins Clarki ja Jackie Collinsi puuduolevad raamatud sama odavalt – seal oli 3 for £5, seega ei taha maksta üle £1.33. Sain just ühelt müüjalt kaks tükki hindadega £1.24 ja £1.21. Postikulu tasuta. Mina olen rahul, olgu siis pealegi kasutatud 🙂

Jätsin esimest korda elus feedbacki, kõik muidugi positiivsed, sest ühtki jama mul veel olnud pole. Ise olen ka müüjatelt saanud (loogiline, sest ma maksan alati kõik tellitud asjad kohe ära, ega neil muu põhjal polegi panna).

Organic marlikad, mis ma reede õhtul mähkmepükstega ühel ajal tellisin, jõudsid ka just täna hommikul kohale. Neid peaks enne kasutamist kaks korda läbi pesema, et paremini imaks… No ma ühe panin koos uute pükstega kohe alla, ei suutnud kannatada 😛

Ootan veel viit raamatut – nelja eBayst, ühte Amazonist. Teised kaks eBay raamatut maksid veidi rohkem 😛 £2.69 ühe Jackie Collinsi eest, mis sisaldas tegelikult kahte raamatut, seega £1.34 tk ja £2.88 Leo Hickman “Life Stripped Bare’i” eest – selle puhul olin arusaadavatel põhjustel nõus veidi rohkem maksma. Amazoni pirakas ajalooraamat maksis, oh õudu, £13.25, aga kuna varasemalt tellitud RAMi ma ei saanudki (soodukaga oli otsa saanud ja täishinnaga liiga kallis), oli mul veel MrsB kinkekaardist veidi alles, nii et sain üldse tasuta 🙂 Postikulu polnud ka ühelgi raamatul.

Ühesõnaga online-kaubandus on sõltuvusttekitav. Raamatutega pole mul ju mingit kiiret ka, lihtsalt pean eBays tasuta kohaletoimetamisega odavatel variantidel silma peal ja kui juhtub, et jõuan hommikul arvutisse alles pärast oksjoni lõppemist (nagu eile) – eks siis mõni teine kord, neid liigub kogu aeg.

Pole vaja teha muud, kui arvutis paar klikki ning seejärel postiljoni oodata. Asjad tuuakse hirmodavalt koju kätte ja iga päev on jõulud 😛

Scroll to Top