Suur saapaostupäev
Sain täna Murakaga kokku, nagu tavaliselt Croydonis. Kõigepealt traditsiooniline kohvi ja muffin, lisaks topeltjuustuburger. Seejärel kärutasin Plika magama ja ründasime poode. Päeva ülesanne oli osta Plikale saapad, aga ühtlasi tahtsin endale susse ja püksirihma, paremal juhul ka saapaid ja pidžaamat.
Ütlen kohe ette ära, et pidžaamat ei saanud, kuna kõik püksid on mulle teadagi lühikesed ja poolpikkade pükstega normaalseid komplekte Primarkis polnud, pole hooaeg ju. Magan siis T-särgis edasi, suva, lihtsalt meil on magamistoas vastikult jahe. Vööd ka ei saanud, Primark oli täis bling bling kulinatega vöid, ei ühtki lihtsat ja normaalset, nagu mul vaja. Teistest poodidest ei jõudnud vaadatagi, aga no ma ei tahaks ka üle £3 maksta, see seab piirid. Eks kunagi kuskilt ikka saab.
Aga sussid leidsin ja saapaid sain suisa kolm paari. Esimest korda õnnestus mul Primarkist endale sobivad jalanõud saada, tavaliselt on sealne 8 mulle väike. Ostsin kuiva ilma jaoks kootud saapad ja märja ilma jaoks vinged kummikud – mõlemad maksid veidi alla £8 ja olid supermugavad. Siin ju alla nulli pea kunagi ei lähe, libe ka ei ole – olengi nüüd talveks varustatud (kui jahedam on, saab alati sooja soki sisse panna) ja seda kõike 265 krooni eest. Juhhei. Olingi juba veidi hädas, sest praeguse ilmaga on mu kingadega külm, nii kingi kui ketse on ebamugav jalga panna (pandlad, paelad jne), ketsid lasevad vett läbi ja ainsad kaasasolevad talvesaapad on 8 cm kontsaga. Nüüd on hea, soe, mugav ja saab kiiresti jalga. Mida enamat hing veel ihata võiks?
Sussidest oli mul küll algul teine ettekujutlus, aga kuna seal selliseid polnud ja ei tahtnud mujal rohkem maksta, siis võtsin lehmad, mis on ka täitsa lahedad. Peaasi, et mõnus pehme ja varbad soojad.
Plika saabastega oli muidugi paras k*pp. Primarkis midagi sobivat silma ei hakanud, seal rohkem mittekäivatele ja siis juba suuremad numbrid (või ma lihtsalt ei otsinud korralikult? Ka võimalik). Tavalistes kingapoodides maksid beebisaapad £30-50 ringis, mida mul absoluutselt huvi maksta polnud. Murakas, hea hing, soovitas TK Maxxi proovida – ja seal oli tõepoolest suht okei valik ja tunduvalt inimlikumad hinnad. Pluss alati võib kindel olla korralikule kvaliteedile. Proovisin Plikale viis-kuus paari erinevaid saapaid jalga, enamik 20 suuruses, lõpuks ostsin ikka 19 – suurusevahe oli lihtsalt nii minimaalne, 19 suurus oli £11 ja nunnu, samas kui 20 suuruses oleks saanud £15 eest normaalsed, aga igavad tumesinised saapad, nunnud olid juba £20 ja £25. Tegin kõigist Muraka moblaga pilti, kui ta kunagi kolmapäeval oma kaablile ligi saab, siis saadab mulle.
Jube raske oli enamikku saapaid jalga saada, mis siis, et krõpsud või lukk peaksid asja lihtsaks tegema. Täitsa haige. Need, mis lõpuks ostsime, olidki kõige mugavamad. Kerged, tugeva kannaga, muidu küllaltki painduvad, nahast – peaks kõigile nõuetele vastama. Ja kui Plika neist välja kasvab, siis vähemalt tean, kuhu poodi tagasi minna. TK Maxxi võlu seisneb ju veel selles, et neil on palju poode ja igaühes on kaubavalik mingil määral erinev.
