2009

Väljasõit

Jõudsime eile õhtul lõpuks Haidele külla (plaanid olid põhimõtteliselt juba ammu, aga meie plaanid teadagi alati venivad 😀 ) – et lõppema hakkavat suve ära kasutada, natuke grillida ja saunas käia. Tegelikkuses nägi see välja muidugi nii, et meie jutlesime toas, kuniks liha väljas grillis ja ennast “iseenesest” tuppa tõi ning saunas käisid ainult mehed – seda poole ööni, nii et Meest ma õhtu teise poole jooksul praktiliselt ei näinudki.

Täna hommikul avastasin, et ma ei teinud mitte ühtegi fotot. Mitte ühtegi! Mõtted olid ilmselt mujal, kogu aeg sai muudkui juttu räägitud, laps tegutses omaette. Muuseas lõhkus Haidel mingi teleka juhtme ära – väike paharett.

Tartus on mõnus elada, aga nii tore oli natukeseks veel väiksemas linnas olla. Mulle väikelinna elu täitsa meeldiks, ma arvan, aga sellegipoolest ei lähe me vist Tartust niipea kuskile.

Lisaboonustena avastasin, et Plikal on kaheksas hammas pea välja pistnud (see on see Jõgeva õhk, ma ütlen!) ning täna hommikul ei jõudnudki piletimüüja meieni (ise ka ometi otsima ei lähe, eks), nii et säästsime paugust 68 krooni. Sweet!

Ahjaa, tagasiteel tuli veel rongis meelde, et ristimise pildid, mis ma Haide jaoks mälupulgale tõmbasin, jäid ka andmata – tassisin pulga sama targalt koju tagasi. Mu mälu pole vist enam see, mis vanasti 😛 Aga noh, järgmine kord siis.

Täiesti tavaline söögiaeg

Põhimõtteliselt on kaks varianti – me kas paneme ta rihmaga kinni või hoiame iga sekund silma peal ja laseme ronida. Kasutame vaheldumisi mõlemat. Vahel õnnestub Plikal isegi siis toolist välja ronida, kui rihm ümber on.

No okei, parematel päevadel püsib ta esimese poole söögiajast isegi toolis, hakkab alles siis püsti ajama.

Ja lõbu on laialt – vähemalt temal. Meie oleme kõigest diiva turvamehed 😛

Kes need kutsed küll valmis teeb?

Kuna eelarve on meil piiratud, siis peame kutsed omade jõududega valmis tegema ja aeg on sealmaal, et seda ei anna enam eriti edasi lükata. Hetkel on asjad nii kaugel, et mul on olemas ilus paber printimiseks ja umbkaudne tekst. Kõik ülejäänu on must maa.

Esiteks – kuidas oleks kõige lihtsam kujundada? Mina oma aruga ei oska muud, kui keerata Wordis leht teistpidi, teha sinna kaks tulpa, panna käsitsi paika, kuhu see tekst täpselt tulema peab (hirmtüütu, et saada tulpade vahed õige laiusega, tekst täpselt teise lehepoole keskele jne) ja printida siis välja nii, et ühele lehele kaks kutset. Siis mahuks kahepoolne kutse kokkumurtuna täpselt ümbrikku.

Aga ma olen täiesti kindel, et Wordis peaks kuidagi lihtsamini kujundada saama, kui see minu kahe tulba süsteem. Ma lihtsalt ei tea, kuidas 😛 Või kas on äkki üldse mõni parem programm selleks otstarbeks? Ma olen üritanud natuke googeldada ja uurida, pole eriti targemaks saanud.

No ja siis veel muidugi see, et kutse esikaas tuleb ka ära kaunistada, aga mina olen kõike muud kui kunsti- ja käsitöönäpp. Mõtlesin korra, et kui oleks mingi šabloon, siis võiks osta ilusa veits sätendava värvi (vildika või ma ei teagi mis see olema peaks – Tiimarist ei osatud näiteks miskit soovitada) ja sellega teha kujundid. Aga pole õrna aimugi, kas sihukesi šabloone saab kuskilt osta või kas ma peaks ise selle tegemisega hakkama saama või millist värvi kasutada. Jube jebimine.

No ja siis oleks teine võimalus kleepida mingid lillekesed või muu tilulilu kunstiliselt kutsete peale, aga nagu ma juba mainisin – ei ole ma eriline kunsti- ega käsitöönäpp.

Arvestades seda, et ma olen fotopede, tundub hoopis loogilisem panna kutse peale foto. Seda valida, sobivasse mõõtu panna ja välja printida oskaks ma suurepäraselt. Aga kuidas see foto korralikult sinna kutse külge liimida? Minu meelest oleks suht kole, kui ma lihtsalt niisama liimiks ja kõik. Mingi… Raam? Võiks ümber olla. Kas ma peaks käsitsi siis midagi nö raamiks ka kleepima?

Johhaidii. Nutt ja hala. Kas keegi tark-tore-usin käsitöölemb tuleks ja teeks minu eest? Ilusa naeratuse eest, sest raha mul eriti maksta pole?

Hea nõu on igal juhul teretulnud 😉

Väsitav pühapäev

Läksime pärast kirikut lõunakeskusesse Mehele ülikonda ja mulle kingi otsima. Koju jõudsime õhtul kell kaheksa.

Ma ei mäleta, millal ma viimati nii palju tunde järjest ÜHES kaubanduskeskuses veetsin. Aga vähemalt oli võrdlemisi tulus käik, vähemalt mõnele meist – Mees sai Mosaicist ilusa beeži ülikonna (pintsak 799.- ja püksid 549.-) ning Sangarist udupeene heleda särgi (457.-). Kuna juba särgi valimine tundus mulle hirmsa tööna (ma pole kunagi osanud öelda, mis sobib ja mis mitte), jäi lips seekord ostmata. Kingad kah, sest seal polnud eriti valikut. Aga noh, aega veel natuke on.

Mina sain masenduse 😛 Proovisin Walkingis nelja paari erinevaid kingi – neist kahte olin varem juba proovinud, kahed leidsin veel juurde. Kahed praakisime välja, kaks jäid võimalikku valikusse. Mingis Eedeni kingapoes olid ka ühed suht nunnud õiges suuruses kingad, nii et hetkel on valikus kolm varianti. Häda on selles, et ükski neist pole See Õige. Kaks paari on lahtised, aga ma eelistaks kinniseid. Kõik kolm on samuti liiga valged – mitte just lumivalged, aga siiski valged. Kleit tuleb kreemikam.

Kas ma pean tõesti Tallinnasse otsima minema??

Positiivse poole pealt veel nii palju, et meie kiriku organist oli täiesti nõus mängima neid kahte lugu, mida peale traditsiooniliste Wagneri ja Mendelssohni veel tseremoonia ajal kuulda tahame. Isegi noodid olevat tal olemas. Mitmeliikmelise grupi esituses kõlaksid nood lood kindlasti efektsemalt, aga selleks pole meil ressurssi. Üks mure jälle vähem 🙂

Scroll to Top