…ja ülejäänud tegemised
Ma ei tea, kas ma olen seda siin maininudki, aga Plika tõuseb juba viimased paar nädalat iseseisvalt istuma – lõpuks ometi. Niisama istus juba tükk aega enne.
Emal on elutoas nüüd uus diivan. Suuuur ja punane. Mina aitasin valida 😛
Plikale meeldib ennast teatavasti kõige najale püsti ajada. Vahel läheb ta küünitamisega küll pehmelt öeldes liiale 😀
Seoses edusammudega istumise rindel sai lõpuks ka pott muretsetud. Ja uue asjaga peab teadagi kõigepealt korralikult tutvust tegema:
Üks rõõmustav uudis on veel. Plika sööb. SÖÖB. Isukalt. Ei mina tea, mis talle ühtäkki sisse läks, aga isu on nüüd püsivalt hea. Neljaviljaputru polnud me talle kodus teinudki, ehkki samasugune pakk helbeid seisab ka meil kapinurgas. Maitseb see siis tõesti nii palju paremini kui ülejäänud pudrud? Nii hommikul kui õhtul sööb korraliku kausitäie, vast nii 200 g ringis [EDIT hommikul: kaalusin ära, 160 g siiski]. Püreed sööb ka terve purgi ludinal ära, probleemideta. Nii tuleb päevas vist vahel isegi 600 g ringis täis ja ma nagu mäletan, et lapse toiduvajadus olevat selles vanuses 300 g päevas? Aga noh, nende arvestuste järgi peaks ta iga toidukorra peale tissi ka saama, aga meil on nüüd sihuke süsteem, et tissi saab õhtul enne magama minekut, soovi korral öösel ning varahommikul, kuni ma veel üles ärgata ei viitsi. Kui kõht õhtul putru korralikult täis tangitud, magab ta nagu paremini ka – täna näiteks pani ilusti hommikul kella kuueni välja, sai siis korra tissi ja kümnest juba putru.
Ah, no ja tissi annan tegelikult päeval ka, kui tahan teda lõunaund magama saada ja ta just kärus pole. Tiss on ju parim unerohi, ma ei oska teda ilma enam magama pannagi. Sõltuvus ja kergema vastupanu teed minek 🙂 Aga minu meelest on meil asjad praegu üpris hästi korraldatud.
Puuviljad ja marjad ei eruta Plikat miskipärast üldse. Oleme pakkunud mustikaid, sõstraid, vaarikaid, nektariini… Kusjuures õuna ei ole, ainult pudru sees, peabki proovima. Banaani ta jumaldab, aga seda ei soovitata alla aastasele anda, pidavat liiga palju nitriteid ja nitraate sisaldama. No ma ei tea, ei raatsi sellest ainsast lemmikust loobuda ka, vahel ikka anname. Keedetud kartulit, lillkapsast ja muud taolist sööb kahe suupoolega, sestap ma ei ole puuviljapõlguse pärast eriti mures. Või peaksin olema?
